LAPSE KEELELINE ARENG MUUKEELSES KESKKONNAS Lapse keelelise arengu

LAPSE KEELELINE ARENG MUUKEELSES KESKKONNAS

Lapse keelelise arengu etapid • Vaikimise periood (passiivne keel, kordamine, üksikud sõnad) • Koodivahetus (segakeel) • Holistiline faas (holofraasid) • Loova keele kasutamine

Soome uuring keelekümbluslaste keelelisest arengust • • Karita Mård – Vaasa ülikooli doktor 4 5 -6 aastast last 1 tüdruk ja 1 poiss – tagasihoidlikumad 1 tüdruk ja 1 poiss – aktiivsemad, jutukamad, väljapoole pöördunud

Keele vastuvõtmine • Lapsele meeldib rohkem olla kakskeelses olukorras kui ükskeelses. • Vaiksetele meeldib rohkem olla kakskeelses keskkonnas. • Aktiivsel poisil oli ükskõik, rääkis kogu aeg rootsi keelt. • Aktiivne tüdruk rääkis mõnikord soome keelt.

Arusaamine keelest • Vaiksete ja aktiivsete laste vahel ei ole arusaamises vahet. • Vahe on selles, kui nad hakkavad keelt tootma. • Tüdrukud saavad paremini aru. • Aktiivne poiss on arusaamises nõrk. Ta rääkis ja tal ei olnud tähtis, et ta kasutaks mitmekesist keelt. Ta kasutas mitmeid kordi samu omadussõnu. • Jutukas tüdruk tahtis täpselt korrata õpetaja fraase.

Sõnavara • Jutukas poiss sobitas oma keeleoskuse kommunikatsiooni. • Jutukas tüdruk tahtis väga täpselt öelda, kuidas ta oli mõelnud. Tal võttis kaua aega. Ta kasutas palju kommunikatsioonistrateegiaid, ta valis teid, et öelda täpselt seda, mida mõtles. • Tüdruku sõnavara oli suurem. • Vaiksetel lastel ei olnud suurt sõnavara. See tuli sellest, et rühmas oli neil passiivne roll. Üks märk sellest, et lapsed olid täiesti eri tasemel.

Laste keele arengus on eri perioodid 1. periood – saab aru keelest. 2. periood – kordab ja matkib lühikesi fraase. 3. periood – hakkab muutma neid fraase ja pikendama. • Ma tahan joonistada. Lapsed hakkavad lõpust peale analüüsima. • Ma tahan voolida. Liiguvad lause keskkohta. • Ma oskan joonistada. 4. periood – iseseisev loov keeletootmine. Lihtsustamine, üldistamine. Hakkavad tegema vigu.

Laste eesti keele oskuse tase õppeaasta algul

Keelekümblusrühm • 1/2 ei osanud üldse • 1/3 oskas üksikuid sõnu • 1/10 oskas fraase

4 -5 -aastaste tavarühma laste eesti keele tase • 2/3 ei osanud üldse eesti keelt • 1/10 oskas üksikuid sõnu • 1/10 oskas fraase • 1/10 oskas lauseid

7 -aastaste laste tavarühm • ½ oskas üksikuid sõnu • 2/5 oskas lauseid • 1/20 oskas fraase • 1/20 ei osanud üldse

Eesti keele oskuse tase õppeaasta lõpuks

Keelekümblus • 21% oskas üksikuid sõnu • 45% oskas fraase • 42% oskas lauset

5 -aastaste tavarühm • 55% oskas fraase • 25% oskas üksikuid sõnu • 20% oskas lauseid

7 -aastaste tavarühm • 60% oskas fraase • 20% üksikuid sõnu • 20% moodustas lauseid

Laste taseme võrdlus 5 -aastased lapsed aasta lõpuks Keelekümbluslapsed aasta algul 55% oskas fraase 25% oskas üksikuid sõnu 50% ei osanud üldse 10% oskas fraase 33% oskas üksikuid sõnu 20% oskas lauseid Üksikud moodustavad lauseid

Laste keeleline areng aastaga 7 -aastased tavarühma Keelekümbluslapsed, kes lähevad kooli on veel aasta lasteaias 20% üksikuid sõnu 21% oskas üksikuid sõnu 60% oskas fraase 45% oskas fraase 20% moodustas lauseid 42% oskas lauset

Laste kõneoskus keelekümblusrühmas

5 -aastaste laste kõneoskus

7 -aastaste laste kõneoskus

Kõneoskuse võrdlus Oskab vastata küsimustele Keele 57 kümblus aastased 80% 66% Oskab küsimusi esitada 45% 30% 22% Oskab kirjeldada 45% 0% 33% Oskab suhelda Oskab jutustada 45% 33% 20% 10% 33% 22%

Laste jaotuvus keele taseme järgi keelekümbl 5 -aastased us 7 -aastased Üldisel tasemel 54, 2% 57, 5% 64, 3% Alla üldist taset 20, 5% 24, 8% 20% Üle üldise taseme 25, 3% 17, 7% 15, 7%

Keelt arendavad võtted

Metoodilised võtted