Lapse ja pere probleemid majandusliku surutise tingimustes Anne

Lapse ja pere probleemid majandusliku surutise tingimustes Anne Kleinberg SA Tallinna Lastehaigla lastepsühhiaater-psühhoterapeut

Sissejuhatus n n n Majandussurutis ja vaimne tervis Kriis või kauakestvad muutused Nõiaring-vaesus-depressioon-vaesus

Vaesuse mõju laste tervisele n n n Vaestel lastel on enam terviseprobleeme ja kõrgem suremuse määr Vaeste perede seas on kõrgem halva prenataalse jälgimise määr, madal sünnikaal ja enam alatoitumust Vaeste perede seas on kõrgem depressiooni ja narkootikumide kasutamise määr, mis omakorda suurendab laste vastu suunatud vägivalla ja hooletusse jätmise määra (Lewis, 2002)

Lapse sotsiaalmajanduslik staatus ja vaimne tervis n n Lapse sotsiaalmajanduslik staatus põhineb vanemate haridusel, ametil, töö iseloomul ja väärtustamisel ning töötasul. Laste haigestumus psüühikahäiretesse kasvab lineaarselt kahekordseks, kui siirduda esimesest ehk parimast sotsiaalsest klassist kõige halvemasse ehk neljandasse klassi. Sotsiaalse kuuluvusega korreleeruvad vanemate haigused, töötus ja ebasoodne keskkond. Kui eelpoolmainitud kuhjuvad väikeste sotsiaalmajanduslike ressurssidega perekondades, kasvab haigestumisrisk mitmekordseks

Vaesus ja psüühikahäirete levimus n n Epidemioloogilised uuringud osutavad, et suurlinnade lastel ja noorukitel on rohkem psüühikahäireid kui väikeste asumite lastel. Psüühikaprobleemid kontsentreeruvad elurajoonidesse, kus sotsiaalmajanduslikud probleemid on suuremad 1990 -te majandussurutis Soomes põhjustas täiskasvanute turvatunde vähenemist ja frustratsiooni, mis seostus laste ja noorte ebastabiilsuse ja teiste psüühilise arengu häirete põhjustena Migratsiooni tõttu väheneva rahvastikuga piirkondade lastel on keskmisest sagedamini psüühikahäirete sümptomeid

Sotsiaalselt haavatavamad leibkonnad n Teatud leibkonnatüübid (üksikvanem ja lasterikas pere) on ühiskonnas nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt haavatavamad. ¡ Üksikvanemad on peamiselt naised. ¡ Madalam sissetulek leibkonnas või vaesus mõjutab lapse heaolu nii otseselt kui ka kaudselt. n ¡ ¡ ¡ Peale füüsilise heaolu piirab majanduslikult kehvem olukord ligipääsu haridusele ja sotsiaalsele arengule Laste haridustase sõltub vanemate haridusest Ähvardab teistega võrreldes rohkem vaesus ja eluruumist ilmajäämine. Halvad elamistingimused tekitavad sotsiaalset kihistumist, mõjutavad laste heaolu ja soodustavad põlvkondliku vaesuse tekkimist Elamu ja selle asukoht mõjutavad privaatsust, tervist, turvalisust, sotsiaalseid võrgustikke ja teenuste (kool, huviringid jne) kättesaadavust. Ülerahvastatus ja liiga kitsad elamistingimused võivad tekitada stressi, agressiivsust, halbu suhteid vanematega, probleeme koolis ¡ ( Statistikaamet, lapsed 2007)

Lapsed-vaesus, töötus ja peretoetused. n n n n Laste vaesus on viimastel aastatel mõnevõrra vähenenud, kuid üldisest vaesustasemest kõrgem. Töötu leibkonna laste olukord on viimastel aastatel veelgi kehvemaks muutunud. Töötute leibkondade laste vaesus ulatus 2005. aastal enne siirdeid 94%-ni. Linnas ja Põhja-Eestis on vaeseid lapsi suhteliselt vähem. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on meie laste vaesuse tase keskmisest kõrgem. Kui enne siirdeid oleme teistega võrreldes paremal positsioonil, siis pärast neid koht langeb — sotsiaalkaitsekulutused on väga väikesed, jäädes edukamatele riikidele peagu kolm korda alla ( Statistikaamet-Lapsed, 2007). Kuigi riiklike peretoetuste peaeesmärk ei ole vaesuse leevendamine, aitavad need laste vaesuse vähendamisele kaasa. ‘ Riiklikud peretoetused, vanemahüvitis ning täiendav maksuvaba tulu vähendasid suhtelisest vaesuspiirist allpool elavate laste osatähtsust peagu kolmandiku ning mõjutasid eeskätt lasterikkaid peresid. Lasterikaste perede toetus oli laste vaesuse vähendamisel kõige kuluefektiivsem. Kõige väiksema kuluefektiivsusega oli aga vanemahüvitis ja maksuvaba tulu teisest lapsest. (Võrk ja Paulus, 2007).

Lastega leibkondade osatähtsus ( Statistikaamet, lapsed 2007)

18– 64 -aastaste põhitegevusena lastehoiule kulutatud aeg soo ja laste vanuse järgi, 1999– 2000 ( Statistikaamet, lapsed 2007)

Lapsed vanuse ja leibkonna majandusliku staatuse järgi, 2007 ( Statistikaamet, lapsed 2007)

Töötus-rohkem kvaliteetaega perele!? n n Majanduslik pingeolukord on tugevalt seotud psühhiaatrilise haigestumusega Vaesus ja töötus on seotud vaimse tervise häirete pikema kestvusega, mitte niivõrd nende esinemise sageduse tõususga ( Weich S, 1998) The Whitehall II Study ¡ Sotsiaalselt ebasoodsa lapsepõlve negatiivset mõju täiskasvanu vaimsele tervisele selgitab lapse/vanema omavahelise lähedussuhte halvem kvaliteet ¡ Vanema sotsiaalse staatuse mõju kasvatusstiilile ja lapsepõlve emotsionaalsele ja füüsilisele deprivatsioonile ja kiindumussuhtele ¡ Depressiivsed sümptomid seostuvad ebakindla kiindumussuhtega ¡ Sotsiaalne positsioon ei ole seotud kiindumussushte iseloomuga ¡ Isa sotsiaalne klass on tugevalt seotud materiaalse ja emotsionalse deprivatsiooniga ¡ Sedalaadi deprivatsioon on seotud madalama vanemliku soojusega ¡ Kõrge vanemlik soojus on seotud ebakindla kiindumussuhte vähenemisega ¡ (Stansfeld S jt. , 2008) MASU praktiline väljund- suurenenud hulk vanemate pikaaegseid vaimse tervise häireid—suurenenud laste vaimse tervise häirete hulkalus püsivaks põlvkondlikuks vaesuseks?

Depressiooni riskigrupid n Kõrgeimat depressiooni määra on leitud ¡ ¡ ¡ n alla 30 a. naine, Ükiskemad väikeste lastega Madal sissetulek Krooniline tervisehäire Kõrge igapäevase stressi määr Madal sotsiaalse toetuse tase Tõenäosus mitte-otsida abi oli kõrgeim ¡ ¡ ¡ Üksikema koos täiskasvanud lastega Madala sotsiaalse toega naised Vähese haridusega inimesed (Gadalla TM, 2008)

Depressioon kui eestlaste vaimse tervise indikaator-Et. U 2006 n Eesti Terviseuuring 2006 (ETe. U 2006) andmed ¡ ¡ ¡ ¡ Rahvastikuesinduslik küsitlusuuring, mis annab teavet Eesti rahvastiku tervise kohta Valimis isikud, kes olid seisuga 01. 2006 1584 -aastased. Silmast silma küsitlus ajavahemikul 2006 a. oktoober kuni 2007 a. september. Intervjuu viidi läbi 6436 isikuga. Lõplik valim n= 6434, 3111 meest ja 3323 naist Muuhulgas hinnati ka mõõduka või raske depressiooni levimust Depressiooni levimus Eestis 5, 4%

Depressiivuse levimuse trend vanusegruppides Eestis 19962006 ( Kleinberg, 2008)

Depressiivuse trend Eesti maakondades 1996 -2006 ( Kleinberg, 2008)

Kokkuvõte Eesti rahvastiku depressiooni levimusest n n n 2006 aasta seisuga saime öelda, et depressiooni ja ärevuse esinemine Eesti rahvastikus on 10 aastaga vähenenud, enam depressiooni osas. Depressiooni sümptomeid esineb enam naistel, mitte-eestlastel, eakatel, madalama haridustaseme ja madalama sissetulekuga inimestel. Depressiooni levimus on pigem mõõdukas ja võrreldav teistes analoogsetes uuringutes leituga. n ( Keinberg, 2008)

Kokkuvõte n n n Töötus on suurenenud, sotsiaalne kindlustatus muutumas Risk, et laste ja lastega perede olukord halveneb taas Vaimse tervise probleemide krooniliseks muutumine Inimeste somaatiline tervis püsib halb Depressiivsed inimesed kasutavad enam tervishoiuteenuseid, kuid mitte seoses depressiooni, vaid somaatiliste häiretega ( Donohue, 2007; Rowan, 2002; Sareen, 2005) n Abi andmise võimalused ei suurene n Kuidas muutuvad ja milliseks kujunevad kriisiaastatel individuaalsed toimetulekuoskused ja sotsiaalset sidusust suurendav kogukondlik käitumine?

n SOOJA SUVE!