Kuu Viktoria Kudrjavtseva Sissejuhatus astrofsikasse Kuu mtmed Kuu

Kuu Viktoria Kudrjavtseva Sissejuhatus astrofüüsikasse

Kuu mõõtmed Kuu on Maale lähim taevakeha Kuu ja Maa keskmine vaheline kaugus on 384 400 km Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi Kuu läbimõõt 3476 km Kuu kiirus orbiidil on 1, 03 km/s

"Mered" ja "mandrid" Tormide ookean Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat - ookeaniks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei ole Heledaid alasid nimetatakse mandriteks Kuu 22 merest on suurim Tormide ookean pindalaga 2, 1 miljonit ruutkilomeetrit, seega veidi väiksem Gröönimaast

Kraatrid Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. Kuu kaardist kannavad kraatrid tuntud isikute nimesid: Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, Struve, Golitsõn, Lenz, Orlov ja teised Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju Pikka aega käis vaidlus kahe erineva kraatrite tekketeooria pooldajate vahel. Ühed väitsid, et need on vulkaanilist päritolu, teised pidasid tekkepõhjuseks meteoriitide põrkeid

Kuu pind Kuu pind osutus regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis temperatuure ühtlustaks. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga -180°C Kuu pinnakihi halva soojusjuhtivuse tõttu on sügavamal kui üks meeter temperatuur püsivalt umbes -50°C. Veel sügavamal hakkab temperatuur kasvama Kuu sisemusest tuleva soojuse tõttu

Kuu siseehitus Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal ei ole laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad Kuu ja Maa siseehitusel on väikseid sarnasusi ja suuri erinevusi. Kuu koor on paksem kui Maa koor. Koore all on mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. Seismiliste piki- ja ristlainete erinevus näitab, et Kuul on poolvedel tuum. Tuuma raadius on 100 - 400 km. Ta arvatakse koosnevat rauast Vaatamata vedelast rauast tuumale ei ole Kuul üldist magnetvälja

“Luna 1” 02. 01. 1959 – esimene reis Kuu juurde. Vene kosmoslaev “Luna 1” oli 5000 km kaugusel Kuult ja leidis, et Kuul ei ole magnetvälja.

“Luna 2” 12. 09. 1959 - Vene kosmoslaev “Luna 2” saabus Kuule ja 14. 09. 1959 kukkus Vihmade meresse.

“Luna 3” 7. 10. 1959 – Vene kosmoslaev “Luna 3” tegi esimesed Kuu fotod.

“Apollo 11” Kosmoslaev, mis viis esimese inimese Kuu pinnale 1969. aasta 16. juuli hommikul oli start

“Apollo 11” Armstrong, Collins, Aldrin Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin.

“Apollo 11” Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule jõudmiseks kuluskosmoselaev peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama.

Armstrongi samm Kuu pinnale

Kuumoodul “Eagle” Kuuauto

Kasutatud kirjeldus http: //galspace. spb. ru/index 29. html http: //images. yandex. ru http: //et. wikipedia. org/wiki/Apollo_11 http: //et. wikipedia. org/wiki/Kuu