Kuu tekkimise hpoteesid Tallinna Tehnikagmnaasium Sten Krner Kuu

  • Slides: 8
Download presentation
Kuu tekkimise hüpoteesid Tallinna Tehnikagümnaasium Sten Krüüner

Kuu tekkimise hüpoteesid Tallinna Tehnikagümnaasium Sten Krüüner

Kuu n n Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub meist keskmiselt vaid 384400

Kuu n n Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub meist keskmiselt vaid 384400 km kaugusel. Kuu on Maast neli korda väiksema läbimõõduga ja teeb tiiru ümber Maa kuu ajaga. Kuival ja kivisel Kuul leidub mäeahelikke, sadu meteoriidikraatreid ning tasaseid alasid, mida kutsutakse meredeks.

n n Kuu teeb ühe pöörde ümber oma telje sama ajaga kui tiiru ümber

n n Kuu teeb ühe pöörde ümber oma telje sama ajaga kui tiiru ümber Maa. Seepärast on Maa poole pööratud alaliselt vaid Kuu üks ja sama poolkera. Maalt nähtamatut poolkera nimetatakse Kuu tagaküljeks

Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi.

Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi.

1. 2. 3. Kaksikplaneedi- ehk õehüpotees- Selle järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest

1. 2. 3. Kaksikplaneedi- ehk õehüpotees- Selle järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. Lõhenemis- ehk tütrehüpotees- Selle järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. Haaramise- ehk abikaasahüpotees- Selle järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda.

n n n Tõsiste raskuste tõttu tuli kõik need hüpoteesid kõrvale jätta. Praegu loetakse

n n n Tõsiste raskuste tõttu tuli kõik need hüpoteesid kõrvale jätta. Praegu loetakse kõige tõepärasemaks nn. hiiglasliku kokkupõrke teooriat, mis sai alguse 70 ndate keskel ja kujunes välja aastaks 1984. Selle järgi põrkas üle 4, 6 miljardi aasta tagasi umbes Marsi suurune keha kokku Maaga.

n n n Kokkupõrke tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus

n n n Kokkupõrke tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustuski Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Esialgu oli Kuu üleni kaetud laava ookeniga, mille paksus oli vähemalt 500 kilomeetrit. See hüpotees seletab muuhulgas ära Maa pöörlemiskiiruse ja selle, miks on Maal suurem tuum kui Kuul.

Kasutatud kirjandus: n n http: //et. wikipedia. org/wiki/Kuu http: //opik. obs. ee/osa 2/ptk 04/box

Kasutatud kirjandus: n n http: //et. wikipedia. org/wiki/Kuu http: //opik. obs. ee/osa 2/ptk 04/box 02. html http: //www. novacelestia. com/images/eart h_impact_moon. jpg http: //www. space 4 schools. co. uk/pages/lu nar/moon. jpg