Kutse ja krghariduse teelahkmed Toivo Maimets Tasemeharidusssteemi protsessid

Kutse- ja kõrghariduse teelahkmed Toivo Maimets

Tasemeharidussüsteemi protsessid on paratamatult pikaajalised l l Haridussüsteemi pikaajalised toimeprotsessid ei võimalda tasemehariduses piisavalt kiiresti reageerida tööturu vajadustele, sest õppepikkus olenevalt tasemest 1 -9 aastat. Vajadusele vastaval tasemel ja suunal õppe pakkumine on seda keerulisem, et ettevõtluskeskkonna ebastabiilsuse tõttu pole paljudel ettevõtetel Eestis veel pikaajalisi strateegilisi arengukavu. Eelnevast tulenevalt jääb riikliku koolitustellimuse suunamine üldjuhul trendide õigsuse hindamise tasemele ning tasemeharidussüsteemi olulisimaks rolliks on heal tasemel erialase baashariduse pakkumine, mis võimaldab vajadusel kiiret ümber- või juurdeõppimist täienduskoolituse kaudu

Koolitustellimuse koostamise põhiprintsiibid l l l Nii kutse- kui ka kõrghariduses aluseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud prognoos aastani 2010 ning ministeeriumide/ tööandjate taotlused, mis paneb paika RKT jaotuse õppevaldkondade vahel; Tellimuse jaotus õppeasutuste vahel lähtub õppe kvaliteedist ja senisest õppe efektiivsusest; kutsehariduses oluline ka regionaalse vajaduse printsiip; Süsteemse ülevaate saamiseks tööjõuvajadustest on vajalikud uuringud, kus käsitletakse kompleksselt nii kutse- kui ka kõrghariduse tasemel spetsialistide ettevalmistust.

Võtmeküsimused kutse- ja kõrghariduses 1 l l l Kutse- ja karjäärinõustamissüsteemide väljaarendus, sest selle abil kujundatakse teadlikult valmisolekut mitte hetkel edukana näivate, vaid iga noore võimete ja huvide kohaste elukutsete valimiseks. Õige tasakaalu saavutamine kesk- ja kõrgharidusega spetsialistide ettevalmistamise osas kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja ka valdkondade vahel – ühiskond on tervik ja vajab tasakaalustatud arendamist. Õppekavade süsteemi korrastamine, et neid oleks mõistlikul hulgal (kutsehariduses riiklikud õppekavad!) ja et nad oleksid eesmärgistatud õigel tasemel spetsialistide ettevalmistamiseks.

Võtmeküsimused kutse- ja kõrghariduses 2 l l Koostöö ettevõtjate jt sotsiaalsete partneritega kõigis haridusprotsessi etappides – koolitustellimuse kujundamisel ja täitmisel peab oluliselt tugevnema tellimuse esitaja roll ja positsioon. Praktikakorralduse väljaarendamine uuel kvalitatiivsel tasemel - praktika- ja töökogemusega ning praktiliste tööoskustega lõpetajad on edukamad tööjõuturul.

Arengusuundade kujundamine l l Kõrgharidusstrateegia aastateks 2005 -2008, valmib veebruaris 2005. a. Kutseharidussüsteemi tegevuskava aastateks 2005 -2008, valmib detsembris 2004. a.

Spetsialistide vajadus kõrghariduse tasemel l Spetsialistide vajaduse selgitamiseks on otstarbekas jälgida üldist trendi ja eesmärke Euroopa tasemel, võrrelda ennast teiste riikide statistika taustal ning silmas pidada kõrgharidusega spetsialistide osakaalu ja vajadust Eesti ühiskonnas; l Statistikaameti hinnangul on elanikkonna haridustaseme säilitamiseks ning spetsialistide haridustaseme parendamiseks vajalik tagada vähemalt 8000 esmalõpetajat aastas.

Tellimuse maht l l Kui Eestis jääda senise positsiooni juurde, et riiklikult tasustatud õppekohad luuakse kuni 50% gümnaasiumi lõpetanutele ning kutseõppeasutustest jätkab õpinguid kõrghariduse esimesel astmel 10% lõpetanutest, siis peaks riiklikult finantseeritud õppekohtadel 20052008. a. kõrghariduse esimesel astmel andma võimaluse õpingute alustamiseks ligikaudu 6300 noorele. Kõrgharidusega inimeste osakaalu tagamisel arvestatakse vajadusega rakendada meetmeid tehnoloogilise arengu, innovatsiooni ja majanduskasvu tagamiseks vajaliku teadlaste ja inseneride arvu tõstmiseks majanduslikult aktiivse elanikkonna hulgas.

Prioriteetsed suunad l l Alates 2002/03 õa on koolitustellimuse esitamisel mindud selgelt teaduse ja tehnoloogia erialade (bioteadused, arvutiteadused, keskkonnakaitse, tehnika ja tehnoloogia) eelistamisele. Rakenduskõrghariduse suunal on kasvanud RKT täiendavalt tervise ja heaolu ning teeninduse õppevaldkondades. Ümberjagamine prioriteetsetele erialadele on toimunud ennekõike õppesuundade arvel, kus on suur tasuliste õppurite arv. Edasine õppekohtade vähendamine eeldaks põhimõttelist otsust mingitel erialadel/ kõrgharidusasutustes lõpetajate tellimisest loobuda.

Spetsialiseerumine, dubleerimise vältimine l l Üheks võimaluseks institutsionaalsete tegevusvaldkondade jaotuseks on vaadelda kõrgkoolide vastuvõttude/ tudengite koguarvu suurust ning akrediteerimise tulemusi õppekava tasemel. Tudengite arvu jäämisel kriitilisest massist allapoole tuleks õppe pakkumisest loobuda või luua kõrgkoolide vahelisi ühisõppekavu, sest alamehitatud õppekavadel on kvaliteedi kindlustamine keeruline; Rahvuslikult oluliste, väikeste erialade toetamise vajadust arvestades töötatakse välja riiklik toetusmehhanism, mis määratleb erialade loetelu ning toetamise põhimõtted.

Kõrgharidus ja konkurentsivõime l l Üleilmastuvas maailmas on kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelistumine konkurentsivõimelise ühiskonna vältimatuks eelduseks. EL Lissaboni strateegiaga seotud protsessid eesmärgistavad teadusvaldkonna rahastamise tõusu ning teadus- ja arendustöötajate arvu suurendamist, mis ilma aktiivsete meetmete rakendamiseta tähendaks Eestile reaalset ajude äravoolu võimalust. Oluliseim meede T&A infrastruktuuri investeeringud. Eesti jaoks on rahvusvahelistumise protsessi olulisemad suunad akadeemilise iseloomuga, sest kui suudame hoida ja tõsta akadeemilise õppe- ja teadustöö taset, ongi see riigi konkurentsivõime paranemise üheks olulisemaks tagatiseks

Prioriteedid ja ressursside kontsentratsioon 1 l l l Ressursside piiratusest tulenevalt ei suuda Eesti pakkuda võrdväärselt atraktiivset ja konkurentsivõimelist kõrgharidust kõikides õppevaldkondades. Seetõttu tuleb eelisarendada rahvusvaheliselt kõige konkurentsivõimelisemaid kompetentsikeskusi, et tagada Eesti aktiivne osalus Euroopa teadusruumis ning eraldada suunatult täiendavaid ressursse ennekõike rahvuslikult kriitilise tähtsusega valdkondadele. Kitsamate eelistuste määramisel tuleb arvestada senist kõrgharidus- ja teaduspoliitikat ning vältida prioriteetide hajumist erinevate rahaliste instrumentide ja asutuste vahel.

Prioriteedid ja ressursside kontsentratsioon 2 l l Kriitilise tähtsusega erialade valimisel lähtutakse riiklikust vajadusest, kus märksõnaks on majanduse konkurentsivõime ning elanike heaolu kasv. Abistavate meetmetena nähakse siingi ette esmajärjekorras infrastruktuuri arengut, millele lisandub välisõppejõudude Eestisse kutsumine pikaajaliste lepingute raames koos kohustusega märkimisväärselt panustada eriala kvaliteedi parendamisse, selle võrdväärne osalemine rahvusvahelises teadus- ja kõrgharidusalastes võrgustikes

Õpe regioonides 1 l l Koolitustellimuse planeerimisel arvestatakse, et aastaks 2016 väheneb potentsiaalsete kõrgkooli astujate arv võrreldes 2004. a. ligi 60%. Tellimuse esitamisel regionaalsetele õppeasutustele suunatakse see pikaajalises perspektiivis elujõulistele õppeasutustele. Eelduseks, et – – – Õppe kvaliteet tasemeõppes on vastab kõigiti kehtestatud nõuetele ja on võrreldav Tallinna ja Tartu kõrgkoolides pakutavate õppekavadega; Toimimist õppe- ja arenduskeskusena, mis pakub arvestataval määral täiendkoolitust kõrgharidusega spetsialistidele; Edukust arendusprojektide läbiviimisel, kus kasusaajateks on kohalik ettevõtlus-, avalik või mittetulundussektor.

Õpe regioonides 2 l l l Koolitustellimus regioonides peab lähtuma eelkõige kohapealsetest vajadustest. Koolitustellimust kutse- ja kõrgharidusele regioonides tuleb vaadelda koos. Otstarbekas on regionaalset kutse- ja kõrgharidust arendada ühtset infrastruktuuri kasutades, kus see on võimalik, kuna selleks nõutav tase kutse- ja rakenduskõrghariduses ei erine teineteisest kvalitatiivselt.

Kutseõpe oluliselt paindlikumaks 1 l l Praegune kutseharidus üleliia jäik, pakkudes vaid kahte õppimisvõimalust: kutsekeskharidust põhikooli baasil ja kutsekeskharidust keskkooli baasil. Praegu kavandatakse lisaks olemasolevatele uusi õppimisvõimalusi: kutseõpet ilma põhihariduseta koolikohustuse ea ületanud noortele, põhikoolijärgset kutseõpet (ilma kohustusliku üldhariduseta), kutseõpet gümnaasiumis.

Kutseõpe oluliselt paindlikumaks 2 l l Kavandatakse nn õpipoisikoolituse (õppelepinguõppe) kui uue õppevormi sissetoomist. Kutsekeskhariduse ja rakenduskõrghariduse õppekavad peavad hakkama palju paremini haakuma, tagamaks kutsekeskhariduse omandanutele selge ja protseduuriliselt lihtsa jätkuvõimaluse kõrghariduses – tupikteede kaotamine peaks oluliselt parandama ka vastava haridusliigi mainet.

Täiendus- ja ümberõpe l l l Täiendus- ja ümberõppe oluline tähtsustumine elukestva õppe kontekstis ja teadmistepõhise majanduse vajadusi arvestades. Esmaõppe ja täiendus- ja ümberõppe haakuvuse tagamine, samuti eri haridustasemete funktsioonide ümbermõtestamise vajadus elukestva õppe tingimustes. Täiendus- ja ümberõppe vajaduste rahuldamine peaks suures osas toimuma olemasolevat kutse- ja kõrghariduse infrastruktuuri ja inimressurssi kasutades.