Kuidas linnud liiguvad Enamik linde on lennuvimelised Lendamiseks

Kuidas linnud liiguvad? • Enamik linde on lennuvõimelised. Lendamiseks kasutavad nad sulgedega varustatud tiibu, mida liigutavad massiivsed rinnalihased. Lendu aitab juhtida saba. Lendamist soodustab ka lindude kerge, suures osas kokku kasvanud luustik ning kiire seedimine. Maapinnal käimiseks kasutavad linnud tagajäsemeid - jalgu. Veelindudele on ujumisel abiks varvaste vahel asuvad ujulestad. Paljud linnud suudavad kulgeda nii vees, õhus, kui maismaal, kuid enamik on siiski seotud ühe või kahega neist keskkondadest.

Kuidas linnud hingavad? • Lindude energiakulu on lendamisel väga suur, mis eeldab organismi väga head hapnikuga varustatust. Seetõttu ongi lindudel lisaks kopsudele ka erilised moodustised - õhukotid. Hingamisel läbib õhk kopse alati ühes suunas, see tagabki vere maksimaalse rikastamise hapnikuga.

Milline on lindude vereringe? • Lindude süda on neljaosaline. Järelikult on kopsu- ja kehavereringe teineteisest täielikult eraldatud ning arteriaalne ja venoosne veri ei segune. See on ka üheks põhjuseks, miks linnud on püsisoojased, st. nende kehatemperatuur ei sõltu väliskeskkonna temperatuurist. Lindude kehatemperatuur on keskmiselt 41. . . 42 °C.

Mida linnud söövad? • Lindude toitumisharjumused on väga erinevad: nad söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Seda hangivad nad õhust, veest või maismaalt. Lindudel puuduvad hambad - toit peenendatakse alles maos. Et linnud vajavad palju energiat, siis on nende toidutarvidus suur. Eriti rohkesti vajavad nad seda talvel, kui energiat on vaja kehatemperatuuri hoidmiseks, samuti ka rände ajal, kui palju energiat kulub lendamisele. Mõned väiksed linnud peavad ööpäeva jooksul sööma ära rohkem toitu, kui nad ise kaaluvad.

Millised on lindude peamised meeleelundid? • Meeleelundid on lindudel ebaühtlaselt arenenud. Lindude juhtivaks meeleks on nägemine. Samuti kuulevad nad väga hästi. Väga nõrgalt on lindudel arenenud haistmiselundid - enamik linde ei erista lõhnu.