Kuidas juhtida kooli digiajastul Margus Pedaste Tartu likool

Kuidas juhtida kooli digiajastul? Margus Pedaste, Tartu Ülikool Kristi Vinter, Tallinna Ülikool Mario Mäeots, Tartu Ülikool

Kolm märksõna EESMÄRK USK JULGUS

Kuidas? O Visioon (eesmärk) O Iseenda ja organisatsiooni süsteemne areng O Õpetaja professionaalne areng O Õpilaste areng läbi digiajastu õppimiskultuuri O Kodanikuühiskonna arendamine laiemalt Vt: ISTE pädevused: http: //lingid. ee/ISTE_padevused

Mõisted (1/2) Digiajastu on metafoor, millega viidatakse infoajastu käesolevale etapile, mil valdav osa infost edastatakse, esitletakse ja talletatakse arvutite abil numbrilisel e. digitaalsel kujul (nt arvutifailidena). Digikultuur on digiajastule omane suhtlus-, õpi- ja töökultuur, mida iseloomustab digitehnoloogia vahendatud eneseväljendus, teadmusloome, suhtlus sotsiaalvõrgustikes, jagamine ja remiksimine. Digitaalne õppevara ehk e-õppevara: digitaalsel kujul (nt veebis, andmebaasides või digitaalsetel andmekandjatel) avaldatud õppematerjalid, sh e-õpikud, õppeotstarbelised veebivideod ja mobiilirakendused, õpimängud, e-õpetajaraamatud, e-töölehed, veebipõhised testid, õpiobjektid.

Mõisted (2/2) Digipädevused on valmisolek kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes. Digitaristu on digitaalne riist- ja tarkvara koos võrgulahenduste ja infosüsteemidega, mis on vajalikud haridussüsteemi toimimiseks, sh õpilaste ja õpetajate süle- või tahvelarvutid, kohtja lairibavõrgu ühendused õppeasutustes, õppeinfosüsteemid ja virtuaalsed õpikeskkonnad. Digiõpe on digitaalse tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis eesmärgipäraselt, et aidata kaasa kokkulepitud õpitulemuste saavutamisele. Õpikäsitus hõlmab arusaama õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest ja erinevate osapoolte rollist õppeprotsessis.

Visioon O Ootused elukestva õppe strateegias O pädevad ja motiveeritud õpetajad ning õppeasutuste juhid O muutunud õpikäsitlus O õppimine digiajastul O Näited maailmast O Uuringud rk ? ä sm nnas e li e ldko o ko va e i e ogia m n olo o n s Mi steh du i r ha

Juhi ja õpetaja areng O Õppeasutuse juhi kompetentsimudel O usaldusväärsus, ühiskonnaelus orienteerumine, O õppe- ja kasvatusprotsessile keskendumine, O toimiva organisatsiooni tagamine ja enda arendamine O Õpetajate kutsestandardid O õpetaja O vanemõpetaja O meisterõpetaja O kutseõpetaja

Mis on muutunud õpikäsitus? O Õppijakeskne (ennastjuhtiv õppija, kujundav hindamine, individuaalne areng) O Konstruktivistlik lähenemine – uus teadmine tuginedes olemasolevale ja kaaslastele O Eesmärk ei ole ainekeskne, vaid üldpädevustele suunatud (sh õppima õppimine, probleemilahenda-mine, meeskonnas töötamine, loovus, ettevõtlikkus) O Info on olemas ja seda ei ole vaja pähe õppida – seda tuleb kasutama õppida (ja digivahendite abil leidma) – internetti peaks võima kasutada kõigi tööülesanne juures (tuupiminevikku)

Õpilased ja õppimiskultuur O Digivahendite kasutamine õppimisel O Iga õppija individuaalse ja sotsiaalse arenguga arvestamine, kriitilise mõtlemise, loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine O Õppimine: protsess, mille tulemusena toimuvad õppija teadmistes, oskustes või hoiakutes (käitumises, võimetes) suhteliselt püsivad muutused

Tuleviku kool O Klassideta kool O Internetipõhine õpe (nt MOOC) O Pööratud klassiruum (flipped classroom) O Enesejuhitud ja -reguleeritud õppimine O Pedagoogilised agendid O Tark klassiruum

Vittra Telefonplan School Autor: Rosan Bosh, Zilla Magazine Viljandi Gümnaasium Autor: Margus Pedaste Tartu Hansa Kool Autor: Mario Mäeots

Tuleviku õpetaja O Õpetaja-uurija O oskab analüüsida õpilaste ja iseenda arengut, leida ja kasutada õpetamise ja õppimise arengu soodustamiseks sobivat teaduskirjandust ning osaleda töörühmades mh rakendusliku väärtusega teadusuuringute läbiviimisel O Elukestev õppija O arendab end tuginedes vajadustele O Koostöine O koolid omavahel, koostöö ülikooliga, kohaliku kogukonnaga, kooli ja kodu koostöö

Tuleviku õpilane O Võtab initsiatiivi (teised võivad aidata), on aktiivne õpiprotsessi konstrueerija O Määratleb õppimisvajadused ja -eesmärgid, ressursid O Valib ja rakendab õpistrateegiaid O Jälgib, reguleerib ja kontrollib enda tunnetusprotsesse, motivatsiooni ja käitumist (lähtudes eesmärkidest ja keskkonnast) O Hindab õpitulemusi

Juhi roll O Muutuste juhtimine O läbi iseenda ja oma meeskonna (õpetajate) arendamise O juhte ja õpetajaid on palju koolitatud, kuidas õpitu tööle panna? O eestvedamine või taganttõukamine

Kokkuvõte EESMÄRK USK JULGUS

Aitäh! Margus Pedaste, Tartu Ülikool Kristi Vinter, Tallinna Ülikool Mario Mäeots, Tartu Ülikool