KUIDAS ENNETADA KRIISIOLUKORDI JA TULLA TOIME JUHTUNUGA Siivi

KUIDAS ENNETADA KRIISIOLUKORDI JA TULLA TOIME JUHTUNUGA Siivi Hansen Pereterapeut, coach ja superviisor Põhja-Eesti Rajaleidja keskus, psühholoog 31. 10. 2014

KÜSIMUSED • Kui kõik on olemas (seadused, sekkumisprogrammid, toetus – ja tugisüsteemid, kriisiplaanid…) mis siis puudu on (miks juhtub ikka ja jälle)? • Kui õpetajal/koolil on piiratud hulk õigusi ja võimalusi, siis miks nii palju oodatakse ja nõutakse? • Kui õpetajad koolis on teinud kõik õpilase heaks, aga vanem ei võta vastutust, kes siis vastutab? • Kui riik – see oleme meie, siis kes on see meie? • Kui me kõik teame, kuidas peaks olema, siis miks on ikka nii, et me pole rahul? • Miks ikka ja jälle otsitakse süüdlast?

FOORUM 29. 10. 14 pr. Merike Martinson, hr. Jevgeni Ossinovski, hr. Ken-Marti Vaher, hr. Hanno Pevkur

KEDA JUHTUNU PUUDUTAB? Kaudselt töökaaslased Kaudselt pealtnägijad Otseselt kahjustatud: inimene ja perekond Kaudselt sugulased

KRIISID JAGUNEVAD: • Arengukriis • Situatsioonikrii s • Osatakse valmis olla selleks, et võib juhtuda • Puudub igasugune valmisolek

KOLM REGEERIMISVIISI: ründa põge- tardu ne

INIMESTE REAKTSIOONID • Reageerimine on LOOMULIK – see on terve psüühika märk Põhjamaade uurimuste järgi käitub inimestest: • 10 -30% eesmärgikohaselt • 50 -75% allaheitlikult • 1 -3% haarab paanika • 10 -25% inimestest vajaks kohest psühholoogilist abi

šokk reaktsioon läbitöötamine FAASID

mõni minut 24 h Nädalaid kuid ŠOKI KESTVUS

TRAUMAJÄRGNE STRESSIHÄIRE (PTSD) • 30% inimestel on traumajärgne stress • Sümptomaatika: • Pildid juhtunust • Unenäod • Kordumishirm • Olukordade kartus, mis meenutab traumat • Kui psühholoogilise trauma järgselt on igapävane toimetulek ja suhted lähedastega halvenenud.

kriis Enesesäilitamine toimetulek TAVAPÄRANE KÄITUMINE MUUTUB

ARUSAAMATUD REAKTSIOONID Elust enesest…

TRAUMATISEERITU D ISKSUS Traumeeritud laps ja selle mõju täiskasvanueas

trauma hülgamine kiindumine HÜLGAMISHIRM ON SUHETE ALUS

15 EMOTSIONAALNE JA FÜÜSILINE VÄÄRKOHTLEMINE, OLGU PIDEV VÕI ÜHEKORDNE, JÄTAB KESTVA JÄLJE Problemaatiline kiindumussuhe: Vanem/täiskasvanu reageerib • . . . lapse kiindumusele ärevuse või vihaga • . . . on mitmeti tõlgendatav • . . . alavääristab ja hirmutab last • . . . lahkub ja ei tule tagasi Siivi Hansen 6. 12. 2020

Inimese: • • südamerütmi ja vererõhku reguleerib ajutüvi erutust ja motoorikat keskaju emotsioonide töötlust limbiline süsteem neuronaalsete võrgustike (kiindumusmustri) kujunemist parempoolne otsmikusagar. • Limbiline süsteem, kus toimub emotsioonide töötlus, areneb välja kõige varem ja kahjustub enim. AJU ARENEB 20. -DA ELUAASTANI

17 TAGAJÄRG? lapsel väljendub ja on täiskasvanueas iseloomulik: Suutmatus eristada ohtlikku olukorda turvalisest Kogetule sarnastena näivates olukordades tõuseb ärevus ja impulsiivsus Enese käitumise analüüsi puudumise oskus Siivi Hansen 6. 12. 2020

LASTE MAAILMA LOOVAD TÄISKASVANUD Kool MÕTLEMISEKS: • Mida me lapselt tahame? Kodu LAP S Maailm Eesti riik • Mida me tahame anda? • Mida me tegelikult anname?

LAPSE JA NOORE STAATUS EESTIS? • On head ja edukad lapsed ja need, kellest ei tule tõenäoliselt midagi. Nendega tegelegu spetsialistid. • Tänapäeval on lastel palju parem elada – neil on kõik olemas. Oma õigusi nad teavad, aga kohustusi mitte. • Mina, täiskasvanu, tean, mida lapsed tegelikult vajavad. • Lapsed on toredad, eriti siis kui nad ei sega. • Uskumatu, millised nad on! Kui armsad, kui hukas. . .

VAIMNE TERVIS • Eestis on probleemiks psüühikahäirete sagenemine, noorenemine ning suur prognoositav kasv, jätkuvalt kõrge suitsidaalsus ning sõltuvushäirete suur hulk, sagenemine ja noorenemine. 20 • Depressiivseid episoode on HBSC (2009/10) uuringu järgi viimase 12 kuu jooksul esinenud kokku kolmandikul lastest: 29% poistest ja 38% tüdrukutest. • Poisid sooritavad enesetappe tunduvalt rohkem, kui tüdrukud. Alates 2000 aastast 2008 aastani on noormehed sooritanud ligi 6 korda rohkem suitsiide, kui tüdrukud. • 16 -24 aastased naised on kogenud viimase 30 päeva jooksul kõige enam depressiooni. Siivi Han sen 12/6/2020

Siivi Hansen LAPSE ELU OLULISIM MÕJUR ON ÜHISKON D LAPS PEREKOND 21 12/6/2020

TÄISKASVANU VÄLJAKUTSED. . . PAARISUHE KARJÄÄR VANEMLU S

VANEMAKS OLEMINE Esimene laps – esimene kord. . . Teine laps – esimene kord. . . 23 Kogenud vanem – vanavanem. . . Millele toetub? 1. Oma päritoluperekonna mudelile 2. Omandatud teadmistele täiskasvanuna 3. Hetke kultuurinormidele ja ühiskonna ootustele Siivi Han sen 12/6/2020

TOIMETULEK = LÄHEDASE TOETUS 24 Pere toimimise kvaliteet on mõjustatud -abi/kaasade suhte iseloomust -abielu/paari ühenduse tugevusest Abi/kooseluline suhe ja partneri roll on esmane ja olulisim emotsionaalse toetuse ja turvalisuse allikas. Siivi Han sen 12/6/2020

ERIVAJADUSEGA LAPS PERES 25 • Sageli ühiskondlik hukkamõist - vanem tunneb ennast läbikukkunu ja saamatuna • Ei mõista, millega on tegu – ei oska spetsialistide poole pöörduda • Kardab diagnoosi ja sellele järgnevat suhtumist • Ei oska toime tulla ega luua sobivat keskkonda – vajab kindlasti tuge • Peresuhted lähevad keeruliseks ja lisandub suhtestress Siivi Han sen 12/6/2020

VANEMAT TULEB TOETADA

27 KEERULINE VANEM 1. Sõltuvus 2. Ebastabiilne vaimne seisund 3. Vägivaldsus: Veendunud oma õiguses lapse ja lähikondlaste eludele Veendunud enda erilisuses Manipuleerimine Silmakirjalikkus Põhjuste/süüdlaste otsimine väljastpoolt Siivi Hansen 12/6/2020

PERETÖÖ (TERAAPIA) Kasutamata ressurss – muudab perede suhtemustreid ja tõstab toimetulekut

KONSTANTEERING: 29 Mida enam on ühiskonnas sotsiaalprobleeme ning mida enam probleemidega õpilasi jõuab kooli, seda suuremaks osutub haridusinstitutsiooni mõju konkreetsele noorele • (Mare Leino: Noortemonitor 2009) Siivi Han sen 12/6/2020

LAPS PEREKON D KOOL

EELDUSED JA VÕIMALUSED TÖÖKS VANEMAGA LAPSE HUVIDES: • Ennetamine – terava või olemasoleva vajaduse nägemine: laste kasvatamise ja tervisega seotud küsimused on alati aktuaalsed • Reageerimine – lahenduste leidmine ja abi pakkumine: perel on vajadus, meil teadmised • Uute suhtemustrite kujundamine: enamik vanemaid on avatud ja motiveeritud

KOOLITERVIST MÄÄRAVAD TEGURID (LAPSE JA NOORE VAJADUSTELE VASTAVA KESKKONNA LOOMINE) Õppekava Psühhosotsiaalne keskkond Kooli juhtimine Füüsiline keskkond koolitervishoid

RAHULOLEMATUSE PÕHJUS Kõrged nõudmised Vähene võimalus midagi muuta

ÕPILASTE KAASAMINE (SHIER 2000) Lapsed jagavad otsuste tegemisel võimu ja vastutust Arvamusi arvestatakse Mõtteid ja tõekspidamisi toetatakse Lapsi kuulatakse

TERVISEDENDUS KOOLIS Protsess, mis • võimaldab muuta tervist määravaid tegureid juhitavaks ning • selle kaudu mõjutada inimeste tervist WHO, 1986. a Ottawa Harta

36 LOOD, MILLEL POLE LIHTSAID LAHENDUSI 1. Töö asutuses: • Toimetuleku kord koos vastutajatega - kokkulepped Kovisioon või supervisioon töötajatele – toetus ja areng 2. Töö lapsega: Pakkuge lapsele turvalisust ja rutiini, olge paindlik Tehke koostööd spetsialistidega, jagage vastutust. Siivi Hansen 12/6/2020

KOVISIOON JA SUPERVISIOON Regulaarsed organisatsiooni tõhusust tõstvad tegevused, mis tagavad inimestele töörõõmu.

EESMÄRGID • Professionaalse kompetentsuse suurenemine • Kolleegide, klientide ja juhtidevahelise suhtlemise ja koostöö parendamine • Organisatsiooni eesmärkide efektiivsem ja kiirem saavutamine • Probleemide konstruktiivsem lahendamine • Juhtimise kvaliteedi paranemine • Läbipõlemisega toimetulek ja ennetamine Siivi Hansen

MÕISTED SUPERVISIOON KOVISIOON nõustamine, mis on seotud • Struktureeritud tööprotsessiga ja kolleegidevaheline professionaalse käitumisega erinevate lahenduste leidmisele suunatud tööjuhtumite käsitlemine. - aitab indiviidil, grupil, meeskonnal või organisatsioonil ennast ning enda tööviise analüüsida, saada toetust ja tagasisidet ning edasi areneda. • Siivi Hansen

MÕISTED COACHING • küsimuste abil juhitud vestlus, mille käigus inimene teadvustab oma tööalased vajadused, püstitab endale eesmärgid ja leiab võimalused, kuidas need ellu viia. Siivi Hansen KOOLITUS • Töötajatele teoreetiliste või praktiliste teadmiste andmine ning motivatsiooni loomine nende kasutamiseks.

Õpetamine - coachingsupervisioon - teraapia Teraapia Supervisioon Coaching Õpetamine Siivi Hansen

KOKKUVÕTE: • Täiskasvanud loovad lastele keskkonna ja vastutavad selle sobivuse eest • Ühiskond on suhete süsteem, kus oleme omavahel seotud • Suhted ja juba saavutatu hoidmine vajavad pidevat tööd • koostöövõrgustikud loovad reageerimisvõimekuse ja turvalisuse • Supervisioon ja pereteraapia on ressursid .

TÄNAN! hansensiivi@gmail. com 5219602