Kuidas EAS arendab Eesti turismi Marje Braunbrck Turismiarenduskeskuse

Kuidas EAS arendab Eesti turismi? Marje Braunbrück Turismiarenduskeskuse direktori asetäitja 31. 01. 2008. a.

Eesti riiklik turismiarengukava 2007 -2013 v Eesti on rahvusvahelistel sihtturgudel tuntud ja kodumaal hinnatud reisisiht. v Eesti turismitooted ja -teenused on kvaliteetsed, mitmekesised ja kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. v Turismiinfo on ajakohane ja kergesti kättesaadav kõigile.

Turismiarenduskeskuse peamised tegevuseesmärgid SUUREMAD TURISMITULUD = – Turismiteenuste ekspordi kasv v Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine (sh siseturism) v Rohkem turiste prioriteetsetelt sihtturgudelt v Turismitoodete rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine v Toetatud turismitoodete suurem käive

Kitsaskohad v Eesti vähene tuntus v Suur hooajalisus v Vähe turiste/külastajaid väljaspool Tallinna, v …. .

Välisturistide ööbimised Eesti ja lähiriikide majutusettevõtetes, tuhandetes

Sise- ja välisturistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes, 1994 -2007.

Välisturistide ööbimised suuremates linnades

Välisturistide ööbimised maakonniti

Siseturistide poolt majutusettevõtetes veedetud ööd maakonniti, 2005 -2006

Siseturistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes maakonniti, jaan. -nov. 2006 -2007 (tuh. ) Allikas: Statistikaamet.

Voodikohtade arv Eesti maakondades

Hooajalisus Välisturistide ööbimised Eesti majutusettevõtetes, tuhandetes

Siseturism samuti hooajaline Siseturistide ööbimised Eesti majutusettevõtetes, tuhandetes

Kitsas turismigeograafia Sise- ja välisturistide ööbimised Eesti regioonides

Järeldused ja väljakutsed v Välisturistide arv ja ööbimised stabiliseerumas. v Tänane siseturismi kasv kompenseerib välisturistide arvu stabiliseerumise. Kas olid lihtsalt erakordselt päikeselised suved, sissetulekute kasv, kas tooted suudavad konkureerida väljas olevate toodetega või …? v Ebaühtlane ja ebapiisav teeninduse kvaliteet v (Lennu)ühenduste vähesus kui oluline kitsaskoht v 2007 lisandus olulisel määral uusi majutuskohti (eriti Tallinnas) – tihedam konkurents v Turismisektor saab ja peab kasvama suurema lisandväärtuse suunas. v Kuidas rakendada pideva parendamise suhtumine? v Vaja uusi atraktsioone, tooteid v Vaja teha senisest palju rohkem koostööd: avalik-avalik, avalik-era, era-era

Turismiarenduskeskuse väärtusahel

Väärtusahela toimimise põhimõte NÕUDLUS – PRIORITEETSED SIHTTURUD U U R I N G U D TURUNDUS SEGMENTEERIMINE TOOTEARENDUS PAKKUMINETOOTED, TEENUSED T U R I S M I I N F O S Ü S T E E M .

Rohkem turiste prioriteetsetelt turgudelt v Eesti, kui reisisihi tuntuse suurendamise programm 20072013 (rahaline maht aastas ~72 miljonit krooni, kogu perioodimaht 434 miljonit EEK ) v Turismiettevõtjate turundusprogramm (rahaline maht aastas 12 miljonit EEK, kogu perioodimaht 72 miljonit EEK) v Avaliku ja mittetulundussektori turundusprogramm (rahaline maht aastas 15 miljonit EEK, kogu perioodimaht 90 miljonit EEK)

Sihttururiigid v Esmase tähtsusega v Soome, Venemaa, Saksamaa ja Rootsi v Teise tähtsusega v Norra, Suurbritannia ja Läti v Kolmanda tähtsusega v Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Leedu ja Poola v Areneva tähtsusega v USA, Jaapan, Hiina, Ukraina

Eesti kui reisisihi tutvustamine Info levitamine sihtturgude lõpptarbijatele ja reisikorraldusega seotud ettevõtjatele v infokandjate ning jaotusmaterjalide valmistamine ja levitamine v Eesti turismitooteid tutvustavate väljapanekute ja esitluste korraldamine v hooaega pikendavate kampaaniate korraldamine Müügiedendustegevuste korraldamine sihtturgude reisikorraldusega seotud ettevõtjatele ja ajakirjanikele v pressireiside, - teadete, - ürituste korraldamine v müügiedendustegevusete (seminarid, infopäevad jne) korraldamine v otse- ja ristturunduse korraldamine turismi ja reisikorraldusega seotud huvigruppidele. Turu-uuringud ja analüüs peamistel sihtturgudel

Tootepõhise turundamise põhimõtted Turismitooted on jagatud teemade alusel tooterühmadesse ja need omakorda toodeteks/teenusteks: v Puhkus linnas v Linnapuhkus, üritusturism, perepuhkus, ostuturism v Puhkus maal v Mõisaturism, üritusturism, karavani- ja autoturism, perepuhkus v Puhkus tervise heaks v SPA toode ja tervisepaketid ning ilutooted v Puhkus looduses v Füüsiliselt kerge aktiivne puhkus, füüsiliselt raske aktiivne puhkus (eeldab füüsilist ettevalmistust) v Teadmiste edendamine v Konverentsiturism, incentive, Tehnical visits

Eesti kui reisisihi tutvustamise suuremad üritused 2008 v Soomes lõpptarbija kampaania “Retked Eestis”, teema: puhkus linnas ja puhkus maal : YLE 2 telesaade “Retked Eestis” (05. 2008 kuni 09. 2008) + Aktiivse puhkuse võimaluste tutvustamine telesaates Navigare (03. 2008 -10. 2008) v Lõpptarbijale suunatud tootepõhised kampaaniad Rootsis, Norras (puhkus looduses, puhkus tervise heaks - kevadel ja sügisel), St-Peterburgis (puhkus linnas, sügis 2008), Saksamaal ja Suurbritannias (puhkus linnas, november 2008), Lätis ja Leedus (puhkus looduses, aprill 2008), v Balti Reisimaraton (Baltikum. Juuni-November 2008) v Martin Markkinat 2008 (Helsingi. November 2008) v Siseturism: Tour. Est 2008, Puhka Eestis kevad ja sügiskampaaniad v Tootepõhised sihtturgude reisikorraldajate tutvumisreisid Eestisse (aastaringselt vastavalt tootele/sihtturu riigile) v Infopäevad Suurbritannias, Saksamaal, Moskvas, St-Peterburgis, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Jaapanis, Poolas v Roadshow USA Ida- ja Läänekaldal (mai 2008) v Aastaringselt pressireisid sihtturgude ajakirjanikele + infokirja väljasaatmine

Eesti, kui reisisihi tutvustamine messid 2008 v v v REISELIV, Oslo / jaanuar 2008 CMT, Stuttgart / jaanuar 2008 TRAVEL, Stockholm / jaanuar 2008 MATKA, Helsinki / jaanuar 2008 FITUR, Madrid / jaanuar-veebruar 2008 DESTINATIONS, London / jaanuar- veebruar 2008 BALTTOUR, Riga / veebruar 2008 BIT, Milano / veebruar 2008 VIVATOURS, Vilnius / veebruar-märts 2008 ITB, Berlin / märts 2008 TUR, Goteborg / märts 2008

Eesti kui reisisihi tutvustamine messid 2008 v v v v SALON MONDIAL, Paris / märts 2008 MITT, Moscow / märts 2008 IMEX, Frankfurt / aprill 2008 TOPRESA, Pariis / september 2008 JATA WTF, Tokyo / september 2008 CIS TRAVEL MARKET, Snt. Petersburg / oktoober 2008 WTM, London / november 2008 EIBTM, Barcelona / detsember 2008

Siseturismi innustamine v Hooajaliste kampaaniate korraldamine v Puhka Eestis v Baltic Travel Maraton v Siseturismivõimalusi tutvustavate trükiste koostamine v Väljapanekute ja esitluste korraldamine

Suurem turismiettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime v Turismiettevõtjate tootearenduse toetus (rahaline maht uuel perioodil 2007 -2013 on aastas ~70 miljonit krooni, kogu perioodimaht 423, 4 miljonit EEK ) v Toetatakse projekte , mis oluliselt tõstavad riigi potentsiaali ja konkurentsivõimet v Toetusmeetmete juures arvestatakse sihtriikide nõudlust antud valdkonna toodete osas v Turismi teadlikkus- ja koolitusprogramm (rahaline maht aastas 7 miljonit krooni, kogu perioodimaht 42 miljonit EEK , sisaldab erinevaid koolitusi, nõustamisi jne) v Turismi kvaliteediprogramm (turismi kvaliteedi arendamine, uute Q süsteemide loomine, koostöövõrgustike arendamine, ~1, 5 miljon aastas)

Roheline Võti (Green Key) Rohelise Võtme projekti eesmärgid: v Suurendada keskkonnaalast teadlikkust v Propageerida ja teadvustada säästva majandamise põhimõtteid v Suurendada Eesti majutusettevõtete konkurentsivõimet Rohelise Võtme majutusettevõtted: Pühajärve Puhkekeskus, Kubija Hotell, Haanjamehe talu, Waide motell, hotell Bernhard, taotlemise järgus hotell Pesa Pilt: Rohelise Võtme koolituse läbisid L-Eesti majutusettevõtted (Pühajärve ja Waide) EHE Eesti ökoturismi programm v Põhineb looduselamustel, mida täiendavad kultuurielamused v Toimub suurima võimaliku ettevaatlikkusega ja vähima võimaliku mõjuga reisi sihtkoha loodus- ja kultuuriväärtustele v Toetab aktiivselt loodus- ja muinsuskaitset v Eesmärgiks on turismielamuste kõrge kvaliteet sealjuures arvestades teatud eetiliste, ökonoomiliste ja ökoloogiliste väärtustega

Eesti turismiettevõtete kvaliteediprogramm Eesmärk: tõsta Eesti turismisektori konkurentsivõimet turismitoote ja -teenuse kvaliteedi tõstmise kaudu. v Programm on suunatud erinevatele turismivaldkondadele. v Eesti turismiettevõtete kvaliteediprogrammi mudel on turismi ja teeninduse spetsiifiline ning lihtne ja sobiv eelkõige VKE-dele. v Rõhk on eelkõige kliendikesksuse arendamisel.

Turismiinfosüsteem Turismiinfo on ajakohane ja kättesaadav kõigile v Elektrooniliste kanalite arendamise prioriteetsus v Jaotuskanalite mitmekesistamine: elektroonilised infopunktid (EIP), turismiinfopunktid (TIP), turismiinfokeskused (TIK), külastuskeskused (KÜK) v TIKi korraldusmudeli muutmine v KÜKide väljaarendamine

Turismiinfosüsteemi eesmärgiks on tagada hästi korrastatud, kliendikeskne ja kvaliteetne Turismiinfosüsteemi eesmärgiks on tagada kättesaadavaks hästi korrastatud, kliendikeskne ja kvaliteetne turismiinfo, mis on tehtud kättesaadavaks kõikidele turismiinfo, mis on tehtud kõikidele huvigruppidele . Infosüsteem hõlmab: v 18 turismiinfokeskust v www. visitestonia. com Infosüsteem hõlmab: arendamine v 18 turismiinfokeskust v www. visitestonia. com arendamine

Valgamaa, kuidas edasi turismirindel? v Regiooni ühisvisiooni, ühiste eesmärkide kujundamine, regiooni arengukava => Eesti üldise visiooni, sõnumite mõjutamine v Oma potentsiaali väljaselgitamine v Olukorra kaardistamine v Konkreetsete eesmärkide püstitamine v Perspektiivsete toodete/teenuste järjepidev arendustöö v Kes on sihtrühm v. Siseturist (esmakordne ja/või korduvkülastaja) v. Välisturist (esmakordne ja/või korduvkülastaja) v Oma koha leidmine üldises Eesti visioonis v Pidev analüüs toimuva kohta ja kiire reageerimine

Valgamaa, kuidas edasi turismirindel? v Rohkem avalikke ja mittetulunduslikke atraktsioone ja turismiettevõtjate turismitooteid ja -teenuseid v Sihtrühma põhine lähenemine v. Siseturist (esmakordne ja/või korduvkülastaja) v. Välisturist (esmakordne ja/või korduvkülastaja) v Olemasolevate nii avalike ja mittetulunduslike atraktsioonide kui turismitoodete/teenuste pidev arendamine v Turismiinfosüsteemi uuendamine – turismiinfo jaotuskanalite mitmekesistamine v Toetusprogrammidest taotlemine v Koolitustel osalemine, messidel oma piirkonnaga osalemine

Kas eestlane ja/või valgamaalane on hea teenindaja? v Eristu – eristu hea teenindusega! v Viimase aja kriitika: v Mikko Savikko (11. 10. 2007) v eestlane ei tervita v soomlased ei ole teretulnud v negatiivsed hoiakud ja negatiivne mentaliteet v James Barry Viimase aja kriitika v Soomes läbiviidud küsitlused v Kas eestlasest saaks head teenindajat? v JAH !!

Tänan kuulamast!