Ktteseadmete ohutus ja olukord Eestis Erki Remmelkoor Tartu

Kütteseadmete ohutus ja olukord Eestis Erki Remmelkoor Tartu Aprill 2017 PÄÄSTEAMET

Päästeameti vaade (Lõuna pk) • Tulekahjud kütteseadmetest lähtuvalt Eestis : hooletus 77; rikked 65 PÄÄSTEAMET

EHITIS • Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. • Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. • Funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, võib käesolevas seadustikus sätestatud teatise- ja loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena. PÄÄSTEAMET

EHITAMINE • Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. PÄÄSTEAMET

Ümberehitamine e rekonstrueerimine • On ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: – muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; – muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; – paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; – muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; – viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; – taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. PÄÄSTEAMET

Tehnosüsteem • Tehnosüsteem on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsioonielementidega. Näiteks Küttesüsteem! PÄÄSTEAMET

Millest alustada? • Tuleohutuse seadus • Kutsekoda PÄÄSTEAMET

Ehitisele esitatavad nõuded • Ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. • Ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad asjakohasel juhul: 1) mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust; 2) tuleohutust; 3) hügieeni, tervist ja keskkonda; 4) kasutamise ohutust ja juurdepääsu, sealhulgas ehitisest inimeste evakuatsiooni ja pääste vajadusi ning operatiivkaarti; 5) kaitset müra eest; 6) energiasäästlikkust ja -tõhusust; 7) loodusvarade säästvat kasutamist; 8) puudega inimeste erivajadusi; 9) ehitise toimivust ja koostoimimisvõimet ning ühilduvust; 10) kasutusotstarbest ja kasutamisest tulenevaid nõudeid ehk seisundinõudeid, sealhulgas korrashoiunõudeid; 11) ehitise ja selle asukoha märgistamist PÄÄSTEAMET

Kasutamine ja korrashoid (§ 16) • Ehitise olemasolu vältel tuleb tagada selle ohutu seisund ja kui asjakohane, siis ka visuaalne korrasolek. • Ehitist tuleb kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt. Ehitise kasutusea ajal tuleb tagada ehitise püsivuseks ja ohutuks kasutamiseks vajalik asjatundlik korrashoid. • Nõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiule tulenevad heast tavast, õigusaktist või ehitise kohta koostatud kasutus- ja hooldusjuhendist (edaspidi hooldusjuhend). • Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõuded ehitise korrashoiule PÄÄSTEAMET

Hooldusjuhend • Hooldusjuhendis sisalduvad ehitisse paigutatud materjali, seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, arvestades ehitise kasutamisega seonduvat eripära. Hooldusjuhend võib sisaldada ka teavet ehitise auditi kohustuslikkuse kohta ja ehitise korrashoiuks vajalikku muud teavet. • Kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, ei ole hooldusjuhendi olemasolu kohustuslik. Hooldusjuhendi olemasolu või hooldusjuhendis sätestatud toimingute ja nõuete järgimine ei välista omaniku vastutust ehitisest tulenevate ohtude korral. • Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõuded hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele, samuti määrata juhud, millal hooldusjuhend on nõutav. PÄÄSTEAMET

Riiklik järelevalve • Päästeamet teostab riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle. • § 141. Menetlus • Käesoleva seadustiku §-des 134– 140 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele: 6) Päästeamet; 7) Veeteede amet; 8) Terviseamet; 9) Veterinaar- ja toiduamet; 10) Maanteeamet PÄÄSTEAMET

Ehitusluba/Kasutusluba • Lisa 1 – selgitab lahti ehitusele eelnevad loa menetlused • Lisa 2 – seletab lahti kasutusele võtu eelsed menetlused PÄÄSTEAMET

Dokumenteerimine • • • Ehitusprojekt Teostusjoonised Ehitustööde päevik Kaetudtööde akt Vastavusdeklaratsioonid Sertifikaadid Ahjupass Ekspertarvamus Korstnapühkimise akt PÄÄSTEAMET

Ehitusprojekt/Ehitusteatis • Ehitusprojekt peab vastama Majandus- ja taristuministri 17. 07. 2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. • Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. • Mt. R määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord 19. 06. 2015 PÄÄSTEAMET

Ehitusprojekt/Ehitusteatis • Ehitusprojekti tuleohutusosa peab sisaldama küttesüsteemi tuleohutuse tagamise kirjeldust, selleks peab ehitusprojekti tuleohutusosas olema kirjas: kütteruumi asukoht hoones; kütteseadmete ja suitsulõõride asukoht ja arv; kütteseadme võimsus k. W; küttematerjali liik; kütuse kogus hoiukohas; kirjeldus kütteseadme, korstna ja puhastusluukide ehituslikest tuleohutuspõhimõtetest, ohutuskujadest; – katlaruumi vajalik paiskpinna arvutus/suurus; – kirjeldus juurdepääsust korstna teenindamiseks; – nõuete loetelu, mille kohaselt projekteeritakse ning tagatakse küttesüsteemi ohutus – – – PÄÄSTEAMET

Ehitusprojekt/Ehitusteatis • Ehitise ehitamisest teavitatakse pädevat asutust elektrooniliselt ehitisregistri kaudu või kirjalikult. • Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. PÄÄSTEAMET

Ehitusprojekt/Ehitusteatis • Ehitusteatises märgitakse: • • 1) esitaja nimi, kontaktandmed, dokumendi soovitav kättetoimetamise viis, esitamise kuupäev ja allkiri; 2) ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus; 3) ehitusteatise esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus ja ehitamise liik, selle ehitise asukoht kinnisasjal ja kasutamise otstarve; 4) energiamärgis, kui see on nõutav. Vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb: 1) viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse; 2) kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega; 3) esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid; 4) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. (6) Kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina PÄÄSTEAMET

Ehitusprojekt/Ehitusteatis • Küttesüsteemi projekti seletuskirjas tuleb välja tuua järgnev informatsioon: – Nõuete loetelu, mille alusel küttesüsteemi projekteeritakse. – Andmed hoone asukoha kohta. – Hoone/ruumi tuleohutuse iseloomustus (tuleohutusklass, piirdekonstruktsioonide tuletundlikus, tuletõkkesektsiooniks eraldamine). – Kütteseadme iseloomustus (metallist toode nt saunakeris, tehases või paigalduskohas kokku monteeritav nt õhkkütte kamin, müüritud nt tellisahi, ligikaudne kaal vajadusel vundamendi rajamiseks või kandekonstruktsioonide kandvuse arvutamiseks, mõni muu kütteseade) – Korstna iseloomustus (materjal, kõrgus, ligikaudne kaal vajadusel vundamendi rajamiseks või kandekonstruktsioonide kandvuse arvutamiseks). PÄÄSTEAMET

Ehitusprojekt/Ehitusteatis • • • Olemasoleva korstna puhul peab olema ka esitada hinnang korstnale. Kui hoonel on olemas korsten, millele soovitakse ühendada kütteseadet, siis tuleb kindlaks teha, kas olemasolev korsten ja planeeritav kasutuselevõetav korstnalõõr on sobilik ja ohutu planeeritava kütteseadmega kasutamiseks. – Hinnangut korstnale võib anda selles valdkonnas pädevust omav isik, näiteks korstnapühkija või pottsepa kutsetunnistust omav isik. Kütteseadme toimimise põhimõtted, ligikaudsed võimsused ja paiknemine hoones/ruumis (hoone ja ruumi plaaniline lahendus kajastada joonistel ja vaadetel). Kütteseadme ja korstna ohutus (ohutud kaugused põlevmaterjalidest vastavalt pinnatemperatuuridele, ehituskonstruktsioonidest läbiviikude ohutuse tagamine, kütmisel värske õhu juurdevoolu tagamine ruumi või kütteseadmesse). Olemasolevatesse hoonetesse korstnate ja küttesüsteemide paigaldamiseks tuleb teostada vajadusel ekspertiis kandekonstruktsioonide vastupidavuse tõendamiseks. Kütteseadmes kasutatav kütuse liik, hoiustatav kogus ja selle paiknemine hoones/ruumis koos tuleohutusnõuete tagamisega; Kütteseadme kasutamise ja hooldamise nõuded. PÄÄSTEAMET

Teostusjoonised • Kui osa küttesüsteemist jääb ehitamise käigus varjatuks ning selle kontrollimine hiljem on raskendatud, siis koostatakse kaetud tööde akt. – Läbiviigud vahelaest, seinast, katusest jne • NÄIDIS. • Nõuded teostusjoonisele on välja toodud Majandus ja taristuministri 17. 07. 2015 määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” PÄÄSTEAMET

Ehitustööde päevik • Ehitustööde päevikus sisalduvate andmete loetelu on kehtestatud Majandus ja taristuministri 04. 09. 2015 määruses nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“. • Nõuetele vastav ehitustööde päeviku vorm on saadaval näiteks Eesti Ehitusettevõtjate Liidus- www. eeel. ee PÄÄSTEAMET

Kaetud tööde akt • Kaetud tööde aktid koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks, nagu näiteks korstna läbiminek vahelagedest või seinast. • Kaetud tööde akti peab koostama tööde teostaja (pottsepp). • Aktile lisada teostusjoonis, kuidas on tehtud nt korstna teostus, kamina teostus vms. • Nõuded kaetud töö aktile on kirjas – Majandus ja taristuministri 04. 09. 2015 määruses nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“. PÄÄSTEAMET

Vastavusdeklatatsioon • Vastavusdeklaratsioonis peab sisalduma järgmine eestikeelne teave: – tootja või tema nimel tegutseva volitatud esindaja nimi ja aadress; – andmed ehitustoote kirjeldamiseks, nagu näiteks toote nimetus, tüüp, klassifikatsioon ja kasutusala; – viited nõuetele, millele ehitustoode vastab; – eritingimused ehitustoote kasutamisel; – tunnustatud asutuse nimi ja aadress, kui vastavusdeklaratsiooni väljaandmise aluseks on ehitustoote vastavussertifikaat, tootmisohje sertifikaat või katseprotokoll; – vastavusdeklaratsiooni väljaandja esindaja nimi ja ametikoht; – vastavusdeklaratsiooni väljaandmise aeg ja koht; – vastavusdeklaratsiooni väljaandja esindaja allkiri. PÄÄSTEAMET

Sertifikaadid • Tootjate poolt välja antud. • Üldjuhul Eesti keelsed. • Tõendab toote vastavust nõuetele. PÄÄSTEAMET

Ahju pass – – – – – valmistamisel kasutatud materjalide dokumendid; põhimõttelise lõõride skeemi; minimaalsed ohutuskujad põlevmaterjalideni; kütteseadmest väljuvate suitsugaaside temperatuur (C⁰) nominaalse soojusväljundvõimsuse juures; nõuded korstnale ja ühenduslõõrile; loetelu sobivatest küttematerjalidest, mõõtmed ja muud nõuded (näiteks niiskus jms); loetelu mittesobilike kütuste kohta (nt kivisüsi, põlevvedelikud jms); kütmisjuhis (maksimaalne täitemass ja soovituslik kütuste portsjonite arv, mass ja intervall); juhis korstna tahmapõlengu korral tegutsemiseks; hoolduse intervall, toimingud ja erinõuded, kui need on asjakohased. PÄÄSTEAMET

Korstnapühkimise akt • SIM 30. 08. 2010 määrus nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“ • Olemas oleva küttesüsteemi korrasolekut tõendav dokument. – Akt – Ettepanek PÄÄSTEAMET

Kasutusteatis/kasutusluba • Juhul kui tegemist on uusehitisega, siis valminud hoone kasutamiseks peab olema kasutusluba. Kasutusloa saamiseks esitab valminud hoone omanik taotluse KOV-le, kes määrab kasutusloa komisjoni koosseisu hoone ülevaatuseks. Komisjoni koosseisus on alati Päästeameti esindaja. • Päästeamet kontrollib kasutusloa komisjonis ehitise vastavust ehitusprojektile ja kehtestatud nõuetele tuleohutuse seisukohast. Lisaks hoone ülevaatusele tuleb Päästeameti esindajale esitada kõik ehitus dokumendid. PÄÄSTEAMET

Juhendmaterjal • Ehitiste tuleohutusalane dokumentatsioon Päästeameti koduleht/ ettevõtjale/ juhendid • Küttesüsteemide tuleohutus Päästeameti koduleht /ettevõtjale /juhendid PÄÄSTEAMET

TÄNAN! Erki Remmelkoor PÄÄSTEAMET