Krp Mustela erminea Kaur Aare Saar Karl Kiur

Kärp Mustela erminea Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar

Välimus • Kui võrrelda kärpi ja nirki on ainult mõned erinevused, näiteks, et kärp on suurem ja kärbi sabaots on must • Kärbi karvkate on väga erinev, suvel on ta enamasti pruun, ainult kõhu alt on valge Kärp suvekarvas

Välimus • Talvel on ta üleni valge, aga ainult sabaots on must • Talvel on kõrvaaugud roosad • Silmad, nina ja suu on tal alati mustad • Ta on suhteliselt sale loom Kärp talvekarvas

Elukoht • Tavaliselt elavad kahes erinevas elupaigas (põllu- või metsaserval) • Võib kohata ka majade ümbruses ja kivihunnikute juures • Üks põhjus, miks ta võib nendes kohtades elada, on see, et tal on seal kõige rohkem süüa

Toit • Tema peamiseks toiduks on hiired ja pisikesed närilised • Sööb linde, nende mune ja roomajaid • Harva võib murda endast suuremaid loomi, näiteks jäneseid ja ondatraid • Toidurohkuse korral soetab varusid

Sigimine ja pojad • Vastsündinud on pimedad • Silmad arenevad umbes 1, 5 kuu vanusena • Pojad lahkuvad emaslooma juurest kahe kuu vanusena • Tiinus kestab 240 -390 päeva • Poegi on ühes pesakonnas tavaliselt 39 (harva kuni 18) • Aastas on neil üks pesakond

Levik • Elab kogu Venemaal • Kogu Ameerikas ja Alaskas • Leidub ka Jaapanis ja Indias • Tema levila asub Püreneedes ja Alpides • Eestis on ta laialt levinud nii mandril kui ka saartel (ka väikestel saartel, näiteks Aegnal, Pranglil ja Naissaarel)

Fakte • Rahvapäraseid nimetusi: Suurnirk, hermeliin • Ladinakeelne nimetus: Mustela erminea • Tüvepikkus 16 -38 cm, sabapikkus 6 -12 cm • Kaalub 150 -250 g • Vaenlasteks on enamasti kiskjad • Arvukus Eestis: ligikaudu 3000 -4000 isendit Alumine talvekarvas, ülemine suvekarvas

Teisi kärplasi • Nirk (Mustela nivalis) • Solongoi (Mustela altaica) • Kolonok (Mustela sibirica) • Naarits (Mustela lutreola) • Mink (Mustela vison) • Tuhkur (Mustela putorios) Nirk

Kasutatud kirjandus • bio. edu. ee/loomad/Imetajad/MUSERM 2. htm • “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”