Kre Bufo calamita ppe ja esitlusmaterjal kre bioloogiast

Kõre (Bufo calamita) Õppe- ja esitlusmaterjal kõre bioloogiast ja kaitsest

? e r õ k Kes on konn on n r ä k lg e ehk jutts ) a ikne. it a m p e la h a c a k o f v a kuulu Kõre (Bu d n o k u g u ste s kärnkonla nahaga e s li e b o r ijalgne, k h lü s a itriip. k a ik s p s e jä n n a ll o o Kõre seljal k n o l e ll cm). e k 0 , 1 n ( n m o c k n 8 r kä selt kuni li a adest v a m t o n lo o s s a u is k Pik reeglina n o isendite d n a o t m s o a lo ig s Ema või lt elupa s a v a k e e n h le o r O , . uunikas r p suuremad lt a v u ergesti r k e a t ie r n a o v t s s üldvärvu na liikide n o k n r ä k est hall. Teist eristatav.

Elupaigad Kõre eelistab il. d o o ri e p is im g si lt u in otud a estikuga, im ta a d re õ h , Vesi: Veega on kõre se id la a d a m anilise reostuseta, a rg o a n aniitudel, e n d n u g ra ko id e b e m sv o (l e p sigim m lo a jutisi seisva veeg a , id va e n je o so i st e he konkurente ir vä n o s e d kevadel ki ki tii is im g si s te vahel). Selliste e id lu d a suuteline lm n si o e re ve õ K d. e ks tis u g aju n re a ks sed kulleste kiire u im g tin d a e h g in n id ja kiskja lsusega riimvees. o so la a d a m ka a im g si Maismaa: Elutseb kivi klibustel või liivastel m adala taimestikuga avamaastikes (luiteala da, poollooduslikud ro humaad, nõmmed, vä kaljusaared jne. ). Mad ikesed al ja hõre taimestik pa ku b kõrele häid võimalusi otsimiseks ja rändeks saagi ning loob ebasoodsad tingimused konkurentid harilik kärnkonn) ja kisk e(nt. jate (nt. nastik) elutege vuseks.

Sigimine Kudem ine: Ku d kestab aprillist emisperiood ju alustav ad ränn ulini. Emaslo om et suunas paar pä sigimistiikide ad kes ne id oma eva pärast isa kõ se paaritu ma me riseva laulug id, a el jooksu l, mis e itavad. Paari tunni masloo sigimis mad lombis veedav nii paa ad, toim ritumin e uv k emaslo om koe ui kudemine. ad Ig b aasta koeb k orraga s korra a. Kõ vai milles v õib olla d ühe kudunö re ö kuni 40 00 mun ri, a.

Sigimine d munad tu ta s ja il v d a v e n eratuurist are p m te e e v lt a v s veedavad u k lt e õ is S : m d ta e s s u e d ll o u o k s Kudu ja oksul. Arengu jo a v e ä bi laskvates p lä t 0 s -1 u 5 lg a a n v li e g s e e re ik kullesteks adalates, pä m e d u d teevad g e o s k e e ll e u v K t. s a ja ik a n s a u a m gunenud org kullesed ena la ja d a k ti e v n o s toiduk osades. Kulleste t kudemist. s ra ä p l la a d ä n moonde läbi 6 -8

Toitumine Kõred, n agu kõik kahepaik alustava sed on lo d kõred o pimeda s passiivse aabudes mtoidulised. Toid d). Saag uotsingu (päevase i leidmis Toiduks tega l ajal on eks kasu on kõik, nad peitu tavad kõ kellest jõ nud ning red näge ud üle kä mis- ja h ib. aistmism eelt. Talvitumine lvitumisa T. is r b o o t mbris-ok e t p ehitisi. e s id b u u m im g o t in n e unnikuid h kohtadess is ja m u id it s lv a a d t e nnikutes. kiviae n , u id a e r iv li ld s Tagasiränn e e k t tab kõre kõrgema u lt s u a k n u a v n e e a d k paika avusele g ü s m 3 i n uvad ku Vahel talvit

ne Levik ma ailmas. Kõresid o n leitud 21 -st riigist, kõik asuv millest ad Euroop a s. Portuga Hispaania lis, s, Prantsu smaal ja Saksama al on jutts elg-kärnk levinud la onn ialdaselt. M õnevõrra vähem võ ib liiki koh ata näitek Ukrainas, s Valgeven e s Baltimaad ja Tšehhis es on kõr. e arvukus viimase 5 0 aastaga kordades langenud. epiiril. is. t d r s i e k E a l k a i i Lev oma lev e r õ k tel ja r n a o a s i s t l s e e k E di kes n a j a s. 0 nenud i s e t l a Veel 2 k tis arvu s e E e n eritud Lää e l o s i n o set veel k i i g a r p ä j e h s i a t k na Ees e d a d n imad r o u u S. asurk t i isend diga. 0 n 0 e 0 s i 1 0 s 0 e 2 umbes n o d a n asurkon

Ohutegurid Elupaikade hävimine. Elupaikade kvaliteedi halvenemist või koguni hävimist põhjustavad mitmed tegurid. Traditsioonilise maakasutuse mu utumine: Kõre elutegevuseks vaj alike rannaniitude pindala on väh karjatamise tõttu viimase 50 aasta ese jooksul vähenenud 4 korda ja see tõttu on üle 90% rannaasurkondad hävinud. Karjatamine ja niitmine est hoiaks maismaa alad madalamuru stena ja pärsiks madalamates loh kariloomadele toiduna mitte meeld kudes ivate tarnade kasvamist. Kuivanedamine ja maaparandu s: NSV-liidu aegne kraavitamine muutis oluliselt rannaniitude veerež kaotas niitude mosaiiksuse ning iimi, põhjustas niiskete niiduosade liig se kuivamise näol kinnikasvamise võsastumise. Maaparandus soodus ja tab ka kulleste elutegevuskes vaj alike veesilmade liigkiiret kuivam Rannikumeri: Kõrge reostuskoorm ist. usega merevesi toob ajutiste üle ujutustega liigselt toitaineid niidule soodustades taimestiku kiiret voh , amist. Mereveega üleujutatud sig imlompides võib kiire aurumise tule tõusta kõrgeks ka vee soolsus, mis mu sena teatud piirnormi ületamisel muutu b kullestele eluohtlikuks. Taasmetsastamine: 1950. -1970. aastatel rajati palju männiistandu si kõrele sobivatele rannaniitudel luiteladale. e ja Elupaiga kompleksi hävimine: Tegemiist on kriitilise ohuteguriga. Tähtis on, et maismaa-, veeelupai talvituskoht asuksid üksteisele piis k ning avalt lähedal ning nendevahelise d vahemaad oleksid madala taim ning kõredele hästi läbitavad. estikuga Põllumajandus: Intensiivse maaha rimise käigus veekogudesse kog unenud väetiste, taimekaitse- ja putukamürkide mõju võib kudu ja kulleste jaoks olla surmav. Ohus on ka juba moonde läbi teinud ise lenduvad väetiseosad võivad niis ndid, kuna ke naha pinnale kleepudes hakata lahustuma.

s. sa, Röövlu oduse loomulik o Ohutegurid on lo ste Kisklus te väike iiski a v le o stis es Konkurent kuid Ee ks on se el on o ja e d s. a d n u o t k ii r Elu- ja kude nan asu n a R. s mispaikade d mik võsastumis problee , kes ohustava e l ning e e d roostumise palju lin bi teinud noort l tekivad so lä de odsad tingimused moonde ujäämist. Niitu b ka te ll e is e n te e e r it u kahepaikse isend al su te (nt. harili ise korr gedus. m u t s a k kärnkonn, ro võs isa m s e k in u s h e h o u e k n t o o n u n ) udes elutegevus nastik ikad, veekog eks, kellede d r s a e t m a. t iv kudemispe Püs tud (n rioodid alga gevad selgroo n d la e s m vad it ik varem ning m aag s e ll e k k e ll , e ) d e id k n ullesed on ohuks k kaa õre kudule ullesed. leidvate k ja u ja d t ku noortele ku da del ase u t ll u t t e s ii a te n s le a. d n Teiste Ran kahepaikse võiva es te olemaso te tõttu k s , u t d ju la u a lu võib üle põhjustada se k ka liigset mpides est. sigimislo dust ja kullest konkurents i toidu pära ku st. toituvad ri võib a k a ma ttud a e s d e la s K de eekogu ulemusel. sigimisv. et inimene tegevus a e k d u id d s n li kala sustab Vahel a Inbriidingu on. depressoio re n kõikide kõ s õvasti Kuna Eesti endite arv k is e d a d n o asurk siline toimub mas s ii s , 0 0 5 a all aride te sigimispa lähisugulas ttu ine, mille tõ alu moodustum pide tasaka ü tü o n e g d lduma hakkava ngituna ava ti t s e is m tu muu lukord id. Selline o n o io ts ta u m surkondade kahandab a elujõulisust.

Kõre kaitse Kaitsest aa Eesti loo tus. duskaits ese kõre I ka itsekateg aduse alusel ku u ooriasse kaitstud. Kõre on lub nii rahvu svahelis õigusakt te kui ka idega. Õ riiklik i g usaktide keelatud kohaselt e : on Isendi ta htlik tapm in Looduse st eemal e. damine. Püüdmin e ja tahtl ik talvitumi se, palju häirimine nemise j ajal. a rändam ise Tehingu d isendit ega (ost tegevus , müük, m kasusaa uu mise ees märgil).

Vajalikud tegevused kõre kaitseks ed) sed, kits u b o h , d , veise s sellega e (lambad d e a g id ik ta. li , e a tembrini. m n delt i p o e la lo s a m t te a a is a g t a v e s l tma m ja taa elupaiga tagab erineva niiskustasem e di jooksu s eaks kes o t p i io r d a e o k ip io r n a i im de ioo kug e pe l Elupai: k. Maadalamuruse taimrielisigtiid eelistavad süeü. a. Katarjatamise intensgii. v. Rnoogu tuleks vegaerataktsevadel või hilisügise a roo e. E ib v imis Maisma a võsa ja ulaua, võ leksi püs arjatamin d k p id a d m to ld u o a it a k r v a m pääs e e a juurde lt ahvatl kombine adustega elupaig u tagamiseks ee d a a v g a s ta ii p b om astik ärsib adele le tule vajalike oomade es, mis p vatud ma amaks kariloom il a r id a p b K m le. lo e tu l p a e elom ast mpid a. Tag Vajadus dalaid ve dele meeldib tra msaolevate mud 2 -3 kord a lt. a m lu m a u k e k h a ja ole letada b hoid Looma niita vä aladel põ rjatamisalas tule rajamine imestik. a. d e ta u l id n a p d tu m a s m elo a avatun Ka e te kulu id v : s o d a h te ll u u a b g k u o le eek k ka atud is tu Sigimisv le, et saaks säilit juhtudel on vajali isteed, m m u ik li d l e d dava sade veesilma sid ühen la vamist. O ine. s a a is ik m n e in reesin dam nende k ad on kõ ja süven ts e h in tä m lt ta e lulis Kõretalgud puhas idorid: E r o k u d n Ühe Mitmel pool on kõ rede elupaikade säilitamiseks ja ta läbiviidud kõreta astamiseks lguid. Talgud on hea moodus eksp kõrega seonduva ertidel tuvustada id valukohti ning kaasata inimesi ot looduskaitselisi tö seselt tegema id kõre elutingim uste säilitamisek s ja parandamisek s.

Vajalikud tegevused kõre kaitseks

Vajalikud tegevused kõre kaitseks Taasas ustam Taasas ine ja s ustamis e ja ma toetam igimis ise eeld dala ku e toeta demise useks olemas on suu mine. d olu. Sa u k u sega a re hulg avutam tehistin s u a rko ta a gimust es lood ks piisav kulle asasustatava ndade Taasas u te kulle st hulk sli us , saab ste tehistin tamise jätkus ke häiringute neid t gimust a u u e t d li u k use kalt es viimine konkre moonde läbit võib tagada v kudust kasva e e tada. ähema taasas ustamis tsesse loodus inud noore lo lt 1000 oma ig ju likku elu paikad ba a eks Ee stis olid paikka. Esim aastane est Kabli ja Saastn eks a. kku teavet lust. Vajali de olemaso mine. e teadmatus kõre a t s u v t u t e imes stegevus on ohuks in aldu adele Kaitsekoarkrarjäärides olevatele asurkdoanindfotahvlite paigaldamisega. iv asta Mitmetele li imestele ed in b a a s id e is käitumisjuh ja

Viied ta ELFi talgute kõre aasta lgud Saastna s, Harila iul, Kum Manijal ari laiul, V atlas ja Kära Kõre kuulam , erileht k r ä ise m s u ta it retked Kõre aas. ee lehel, tänuür ud 3 kevad www. talg ist r L s äänema etke Pärnu-, H Tartu arju- ja ale Toetajad Keskonna investeeri ngute Kes RMK kus Swedban ki annetus ekskonna kaudu an n ELF tänab e talgulisi, Kõiki vabatahtlik aastale kaasa! etanud ute ja lg talgujuhte, kõreta aitasi ajaid ja teisi, kes st ha ra d, ai aj nd retkede juhe d edukale teema-