KOSSTEEM Koostas Kristel Mekask kossteem on isereguleeruv ssteem

ÖKOSÜSTEEM Koostas: Kristel Mäekask

Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Kooslus – ökosüsteemi biootline osa Ökotoop – ökosüsteemi abiootiline osa

Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Kaer põldhiir rästik siil

Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu.

Toiduahelate erivormid Nugiahel ehk parasiittoiduahel Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Õunapuuleht lehetäi seened mükoviirused Laguahel Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Kõdunenud lehed vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened

Troofilised tasemed Iga toiduahela lüli ehk vastava troofilise taseme esindaja reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid.

Troofilised tasemed Konsumendid ehk tarbijad. Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. I astme tarbijad rohusööjad herbivoorid II astme tarbijad kõigesööjad, omnivoorid III astme tarbijad lihasööjad ehk kiskjad, karnivoorid. Viimase astme tarbijaid nimetatakse ka tipptarbijateks

Troofilised tasemed Laguahelas moodustavad troofilise taseme destruendid ehk lagundajad. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks.

Aineringe moodustavad produtsendid, konsumendid ja destruendid.

Ökoloogiline püramiid Ökosüsteemi tootjad ja tarbijad moodustavad ökoloogilise püramiidi. Püramiide moodustatakse järgmistel alustel: Arvukus – isendite hulk Biomass – organismide kogumass Produktiivsus - biomassi juurdekasv (väheneb kõrgemate tasemete suunas).

Ökoloogiline püramiid II astme tarbijad rebane I astme tarbijad jänes Tootjad ristikhein

Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast (Ökoloogilise püramiidi reegel; ökoloogiline efektiivsus) Toidus olevate orgaaniliste ainete lagundamisel hajub suur osa energiat soojusena ning teatud osa kasutatakse elutegevusprotsessideks. 10%

Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Selleks, et üks põld toidaks ära ühe viiekilose rebase, peab põllul elama kaalult 10 korda rohkem jäneseid ehk siis 50 kilogrammi jäneseid. Selleks, et 50 kilogrammi jäneseid söönuks saaksid, peab põllul kasvama kaalult 10 korda rohkem taimi ehk 500 kilogrammi taimi.

Näidisülesanne: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? nisu närilised kullilised Arvestame, et iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Seega näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0, 1 = 100 kg Sarnaselt saab kulliliste biomassis talletuda 10% 100 kg-st. 100 kg x 10% = 100 kg x 0, 1 = 10 kg Vastus: Kulliliste biomass saab olla maksimaalselt 10 kg.

Mitu 5 kg raskust haugi (haug on röövtoiduline kala) saaks elada veekogus, kui fütoplanktoni produktsioon on 15 tonni?

Ökosüsteemi liigiline koosseis Ökosüsteemi kuuluvate liikide nimistu. Dominantliik - liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Liigirikkus - taime-, seene- või loomakooslusesse kuuluvate liikide arv. Nõmmemetsas on dominantliigiks mänd

Liigirikkad ökosüsteemid troopiline vihmamets, Eestis salu- segamets.

Liigivaesed ökosüsteemid kõrb Eestis nt raba.

Ökosüsteemis toimuvad muutused: Lühiajalised ööpäevased muutused - muutused fotosünteesi ja loomade elutegevuse aktiivsuses. Aastaajalised ehk sessoonsed muutused tulenevad kliimamuutustest – nt puhkeperiood. Aastakümnete jooksul toimuvad muutused tulenevad Päikese aktiivsuse tsüklilisusest – nt kuivad ja niisked perioodid. Sadade ja tuhandete aastate jooksul toimuvad muutused tulenevad ökosüsteemide ümberorganiseerumisest erinevate koosluste vahetumine. Koosluste ja ökosüsteemide evolutsioonilised muutused toimuvad väga pika aja vältel.

Kasutatud materjal: • • • • • http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/b/b 3/Food. Web. jpg http: //tere. kevad. edu. ee/2005/fotod/454. jpg http: //www. thriftyfun. com/images/articles 10/rabbitsveggies 300 x 214. jpg http: //www. nature. ca/ukaliq/images/a 196_fwb_e. jpg http: //biomesblog. typepad. com/the_biomes_blog/files/snakefrog. JPG http: //bio. edu. ee/taimed/general/metsp. htm http: //www. terragalleria. com/pictures-subjects/hills/picture. hills. puri 10356. html http: //www. mccullagh. org/photo/1 ds-4/sahara-desert-sand-dune http: //www. kidsgeo. com/geography-for-kids/0164 -ecosystems. php http: //www. teachnet-lab. org/glasgold/food_chain/fcreview. gif http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/f/f 7/Avena_sativa_L. jpg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/1/16/Topillo 1. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Huggis. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Erinaceus-europaeus_3. jpg http: //www. biologycorner. com/resources/foodweb 1. gif http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/e/e 3/Trifolium_campestre_bgiu. jpg http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/5/59/Jumping. Rabbit. JPG