Koost tegemise kord ja planeeringute koosklastamine uue mruse

  • Slides: 9
Download presentation
 Koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamine uue määruse valguses Kerti Kokk Rahandusministeeriumi planeeringute

Koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamine uue määruse valguses Kerti Kokk Rahandusministeeriumi planeeringute osakond 10. 03. 2016

Kehtiv regulatsioon Planeerimisseadus ü määratleb üldised koostöö tegemise/kooskõlastamise nõuded ja tähtajad iga planeeringu liigi

Kehtiv regulatsioon Planeerimisseadus ü määratleb üldised koostöö tegemise/kooskõlastamise nõuded ja tähtajad iga planeeringu liigi kohta eraldi; Planeerimisseaduse § 4 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. 12. 2015 määrus nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” (jõustus 25. 12. 2015) ü annab konkretiseeritud loetelu, kellega ja millistel juhtudel tuleb planeeringu koostamisel koostööd teha ning planeering kooskõlastada.

Üldised põhimõtted planeeringute kooskõlastamisel Koostöö = Kooskõlastus/kooskõlastaja Vastavalt HMS §-le 16 on kooskõlastamine haldusorganitevahelise

Üldised põhimõtted planeeringute kooskõlastamisel Koostöö = Kooskõlastus/kooskõlastaja Vastavalt HMS §-le 16 on kooskõlastamine haldusorganitevahelise suhtluse tulemus. Koostöö raames täidetakse kooskõlastaja rolli ning antakse kooskõlastus või keeldutakse kooskõlastuse andmisest; ü Kooskõlastus rajaneb õigusaktile või liigilt üldisemale planeeringule vastavuse kontrollimisel; ü Muid kooskõlastaja esitatud seisukohti, soovitusi või arvamusi käsitletakse menetluses arvamusena HMS mõistes; ü Mittekooskõlastusega arvestamata jätmisel riskitakse õigusvastase planeeringu kehtestamisega. Samas võib esitatud soovituse, arvamuse jätta arvestamata - arvestamata jätmist tuleb aga põhjendada. ü

Vabariigi Valitsuse 17. 12. 2015 määrus nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

Vabariigi Valitsuse 17. 12. 2015 määrus nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” ü ü ü Plan. Si täpsustav ja selle rakendamist lihtsustav õigusakt varasemalt erinevates õigusaktides määratletud pädevused nüüd ühes määruses; eesmärk aidata kaasa kvaliteetse ja õiguspärase planeeringulahenduse loomisele; eesmärk vältida nn igaks juhuks kooskõlastamiseks esitamist või kooskõlastamata jätmist. Koostööd teeb ja planeeringu kooskõlastab planeerimisalase tegevuse korraldaja ehk Rahandusministeerium või muu valitsusasutus, maavanem või kohaliku omavalitsuse üksus.

Vabariigi Valitsuse 17. 12. 2015 määrus nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

Vabariigi Valitsuse 17. 12. 2015 määrus nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” Asutused ja juhud, mille esinemisel tuleb määruse § 3 alusel planeeringu koostamisel koostööd teha ja planeering kooskõlastada: 1) Kaitseministeerium – tuulegeneraatori, tuulepargi või üle 28 m kõrguse ehitise kavandamine, planeeringuala paiknemine riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, planeeringu elluviimisega kaasneda võiv riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemine või avaliku veekogu paiknemine planeeringualal; 2) Keskkonnaamet - planeeringu elluviimisega kaasneda võiv oluline keskkonnamõju (välja arvatud punktis 3 nimetatud juhtudel), kaitseala, hoiuala, püsielupaiga, kaitstava looduse üksikobjekti või selle kaitsevööndi või ala paiknemine planeeringualal, mille suhtes on Keskkonnaministeerium algatanud vastava kaitse alla võtmise menetluse;

Vabariigi Valitsuse 17. 12. 2015 määrus nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

Vabariigi Valitsuse 17. 12. 2015 määrus nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” 3) Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus - esineb piiriülese KSH vajadus, planeeringu kehtestaja on Vabariigi Valitsus, planeeringuga uue tiheasustusala moodustamise kavandamine või olemasoleva tiheasustusala laiendamine ranna või kalda piiranguvööndis, keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardla või selle osa paiknemine planeeringualal; 4) Lennuamet – lennuvälja, kopteriväljaku, tuulepargi rajamise või üle 45 m kõrguse ehitise püstitamise kavandamine või planeeringuala hõlmab lennuvälja, kopteriväljakut või nende lähiümbrust; 5) Maanteeamet - riigitee rajamine, planeeringuala külgnemine riigiteega, planeering hõlmab tegevusi riigitee kaitsevööndis, piirkonna liikluskoormuse märkimisväärne kasv planeeringu elluviimisel või planeeringuga sellise ehitise kavandamine, mis võib põhjustada maanteel liiklejatele visuaalseid häiringuid;

Vabariigi Valitsuse 17. 12. 2015 määrus nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

Vabariigi Valitsuse 17. 12. 2015 määrus nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” 6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – avaliku raudtee kavandamine; 7) Muinsuskaitseamet - avaliku veekogu, muinsuskaitseala, kinnismälestise või nende kaitsevööndi paiknemine planeeringualal; 8) Politsei- ja Piirivalveamet - üle 45 m kõrguse ehitise, üle 28 m kõrguse tuulegeneraatori kavandamine, avaliku veekogu paiknemine planeeringualal, planeeringuala paiknemine Eesti Vabariigi välispiiri Schengeni välispiiri maismaapiiriga külgneva valla territooriumil lähemal kui 5 km piirini või piiriveekogu kaldajoonele ja piiriveekoguga külgneva linna territooriumil lähemal kui 1 km piiriveekogu kaldajoonele, või kui planeeringuala hõlmab piiriveekogu ja selles asuvaid saari, samuti planeeringud, mille elluviimine võib avaldada mõju riigipiiri valvamisele või seire- ja valvetehnikale;

Vabariigi Valitsuse 17. 12. 2015 määrus nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

Vabariigi Valitsuse 17. 12. 2015 määrus nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” 9) Põllumajandusamet - maaparandussüsteemi paiknemine või selle kavandamine planeeringualale või kui planeeringuga kavandatav tegevus mõjutab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist; 10) Päästeamet - ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte kavandamine, ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte paiknemine planeeringualal või selle vahetus läheduses või tuleohutusnõuete käsitlemine planeeringus; 11) TJA - planeeringuala paiknemine raudtee kaitsevööndis, raudteerajatise paiknemine planeeringualal, avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise kavandamine või kui kavandatava ehitise ehitusloa andja on TJA; 12) Terviseamet - tervisekaitsenõuete rakendamise, sh müra ja vibratsiooni küsimuste käsitlemine planeeringus; 13) Veeteede Amet - avaliku veekogu paiknemine planeeringualal või planeering käsitleb veesõiduohutuse küsimusi.

NB! Tegemist ei ole suletud loeteluga – määruse § 2 lg 3 annab planeerimisalase

NB! Tegemist ei ole suletud loeteluga – määruse § 2 lg 3 annab planeerimisalase tegevuse korraldajale võimaluse põhjendatud juhul teha koostööd ja kooskõlastada planeering ka §-s 3 nimetamata asutustega ja juhtudel. Siin aga selgitamis- ja põhjendamiskohustus! Meeldivat koostööd! kerti. kokk@fin. ee