KOOLIVORM LBI KOLME AJASTU Laivi Ots MODERNISMI AJASTU

KOOLIVORM LÄBI KOLME AJASTU Laivi Ots

MODERNISMI AJASTU KOOL Modernismi ajastu kooli iseloomustab: ü Korrataotlus ü Suletus ü Kontrollitavus ü Progressiusk ü Struktureeritavus ü lineaarsus jne

Esimese Eesti algusaastail avalikes algkoolides vormirõivastust ei nõutud, kuid erakoolides kandsid ka algkooliõpilased vormi. 1937 aastast hakati koolivormi nõudma igas koolis. Esimesel nõukogude aastal ja Saksa ajal ühtset koolivormi enam ei nõutud. Kooliruumides peab kandma koolivormi, sest ühtlases rõivastuses jätab koolipere ilusa, korrektse ja rahuliku mulje. Modernismi ajastul oli kõik täpselt paika pandud: kuidas peab käituma, riietuma, mõtlema.

KOOLIVORM 1927. - 1980. AASTATEL Esimesed koolivormid tulid esile esimesel Eesti ajal, nii umbes 1927. 1928. aastatel. Poiste puhul kanti : q enamasti lühikesi pükse q pikki sukki, mis ulatusid üle põlve q kanti ka nn pooletoobiseid pükse q mitmesuguse tegumoega kuued ja lihtsad pluusid q moekamad poisid kandsid veel lisaks lipsu q Jalavarjudena kanti enamasti saapaid, mõni susse Tüdrukud kandsid : q eranditult kleite, nii heledaid kui ka tumedaid q jalanõudest domineerisid ka saapad q oli ka kergeid kingi Koolikotiks oli portfellikujuline ja lukuga kott, talulastel oli aga kootud riidest kott, oli ka ranitsaid.

1930. Aastad Poisid kantsid: Ø lahtise kaelusega kuub(pintsak) Ø lühikesed püksid Ø pikad sukad Ø kanti enamasti saapaid või kingi Ø triiksärk ja lips kuulusid ka sinna juurde Ø Vormiks oli tumehall kuub ja pikad püksid Tüdrukud kantsid: Ø pruun vormikleit Ø must põll ja valged kätised ning krae Ø kandsid barette või ka rätikuid Koolikotina oli portfell. Vormimüts oli kohustuslik. Oli tumesinine, must, nahast(olenes koolist ja nende reeglitest), kitsaste valgete kantidega ja koolimärgiga küljel.

1940. Aastad • kuni 1950. aastateni polnud koolides koolivormi • 1940. aastate lõpus tekkisid pioneerorganisatsioonid. Tekkis taas vorm, mida kandsid kõik pioneerid. Vorm koosnes punasest kaelarätist, valgest pluusist(see oli tavaliselt pidulikeks puhkudeks), pioneeriorganisatsiooni embleem vasakul käisel ja sinised seelikud(tüdrukutel) ja püksid(poistel). • Vööl kanti rihma ja peas tumesinist pilotkat. Igapäevase pluusina kanti sinakasrohelist pluusi. • Kui astuti pioneeriks, siis põhilised asjad, mis olid seejuures, olid kaelarätt, pioneerilipp ning –märk, mille sai õpilane koos kaelarätiga, see oli pioneeriorganisatsiooni kuulumise tunnuseks.

1950. Aastad v Poisid käisid alguses dressides ning tüdrukutel oli lihtsad kleidid, pluusid, seelikud ning kampsunid. v Kõrvarõngaid ja üldse ehted polnud lubatud. v Koolikotiks oli algklassides ranits. v Püksid tüdrukute riietuse juurde ei kuulunud, kuid nii piduliku kui ka argise vormi juurde kuulus traksidega põll. v 1950. aastate algul kandsid paljud õpilased veel punaseid kaelarätte. v 1955. aastal pidid tüdrukud kandma pruune villaseid taljes kleite ja poisid tumedaid ülikondi.

1960. Aastad Käitumisreegel: o õpilane on alati korralik ja puhas o ta peseb end ja kammib oma juukseid hoolikalt o puhastab korralikult hambaid o oma riietuse ja jalatsid hoiab õpilane puhtad, korras ja koolis kannab vormiriietust § Koolivorm tähistas distsipliini ja kollektiivsuse tunnuseid. § Tüdrukud pidid kandma sinist pihiseelikut või lihtsalt seelikut, poisid aga tumedat ülikonda. § Argipäeviti kandsid nii tüdrukud kui ka poisid rohekassinist koolipluusi ning pidulikeks puhkudeks oli tüdrukutele mõeldud valge pluus koos rüüsidega.

1970. Aastad q Mõõdeti juukseid ja seeliku või pükste säärte laiust q Sel ajal võisid tüdrukud kanda igasuguseid seelikuid ja pükse, peaasi, et oleks tumesinised. q Keskkoolis pidid poisid ülikonda kandma. q Tüdrukud, kes olid juba keskkoolis , neil oli igasuguste ehete kandmine keelatud, peale komsomolimärgi, ning meik samuti. Ainsaks kaunistuseks oli patsilint. q 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate algul olid igasugused soojad riided keelatud, nagu soojad mantlid ja kampsunid. Ainult suure külma aeg oli lubatud kas tumesinine või must kampsun, muu värv oli täielikult keelatud, ka siis võis mantlitega olla.

1980. Aastad Ø Poisid pidid siis kandma tumesinist villast ülikonda ning väiksemad tüdrukud samavärvilist volditud pihiseelikuid, suuremad aga moodsaid šotiruudulisi seelikuid. Ø Koolivormi üks osadest oli vormimüts. Ø Põhikoolis oli tüdrukutel kui ka poistel erinevad vormimütsid, keskkoolis aga kandsid noormehed kui ka neiud ühesugust halli nokamütsi.

POSTMODERNISMI AJASTU 1990. - 2000. aastad v Koolivorm kadus koos Nõukogude võimuga. Uut koolivormi ei kehtestatud ja paljudel koolidel olid oma vormid või riietusnõuded. v Riietus oli seinast seina, kes abipakkidest saadud või üpris kallite riietega. v Uurimuse tulemused näitasid, et riided täidavad noortel järgmisi funktsioone: soov olla sõltumatu vanematest otsuste tegemisel, sotsiaalse staatuse märgistamine, identifitseerimine eakaaslaste grupiga, märgivad soole vastavust, sotsiaalset klassi ja individuaalsust. v Nooremas vanuseastmes järgisid poisid enamasti teksa-ja sportlikku ning tüdrukud räpi-, barbie- ja naiselikku stiili. Vanemas vanuseastmes saab üha tähtsamaks soliidne, korrektne ja konservatiivne riietusstiil ning oluline on proovida erinevaid stiile

KOOLIVORM TÄNASES EESTIS 2000. -2011. aastad • On näha kaht eri suunda: esmalt eelistavad vormi prestiizikad linna- või erakoolid ning teiseks püüavad oma päritolu rõhutada maakoolid (Halliste, Raudna, Kihnu põhikoolid, Viiratsi algkool). „Praegused koolivormid on üsna konservatiivsed ja suhteliselt ühenäolised“ Audentese Erakool: • Koolivorm on tumesinist värvi, millele lisanduvad punased elemendid. • Poisid kannavad kampsuni juurde pükse, tüdrukud seelikut. • Keskastme õpilastele tuleb veel lisaks vest ja jakk/pintsak ning keskkoolitüdruku koolivorm on kõige mitmekülgsem: püksid, lühike ja pikk seelik, vest ning kampsun. • Kasutusel on ka vormimüts, mis erineb nii alg- kui ka keskkoolis. • Algklassides on punase tutiga ning vanemates klassides tekkel.

Tallinna Prantsuse Lütseum: o eeskujuks võeti sõjaeelse Eesti Vabariigi aegne madrusevormist mõjutatud koolivorm. Tüdrukute vormi moodustavad tumesinine vastandvoltidega seelik ja pikkade varrukatega madrusepluus, millel on lai kinniseotav krae valgete triipudega tumesinisel taustal. o Poistel on samasugne pluus ning tumesinised viigipüksid. o Vormimütsina kannavad kõik Prantsuse lipu värvides teklit. Vanalinna Hariduskolleegium: § Põhikooli igapäevane koolivorm on mustkooli embleemiga dzemper, vest või kardigan, valge, hall, must või tumepunane triiksärk või pluus, klassikalise lõikega ja neutraalses toonis püksid(ka teksapüksid) nii poistel kui tüdrukutel, tütarlastel klassikalise lõikega neutraalses toonis või ruuduline seelik. § Gümnaasiumi osas on poistel juures tume pintsak ja neidudel jakk.

Rocca al Mare Kool: q Õpilastel on võimalus valida endale sobiv komplekt. q Vormi moodustavad lühikeste varrukatega ja kraega särk, mida saab valida kuue erineva värvitooni vahel: kollane, punane, sinine, roheline, must ja valge. q Särgi rinnal on kooli embleem. Tallinna Reaalkool: v 1 -6 klassi õpilased kannavad polo või triiksärki (valge, tume- või helesinine). v Koolivormi juurde kuulub tumesinine kampsun, mille nööpidel on kooli logo ja koolimüts. Tallinna Inglise Kolledž: Ø Poisid kannavad tumesiniseid viigi-või klassikalise lõikega teksapükse. Ø tüdrukud tumedat seelikut. Ø Sinna juurde triiksärk, kooli T-särk, polo ning selle peal kampsun või vest ja lips.

ü Post-posti aja alguseks oli riik oma arengus palju edasi läinud. ü Praegu on meil e-kool, mis ühendab õpetajaid, lapsevanemaid ja õpilasi. Tänu internetile saame suhelda teistega, õppida keeli ja teha tööd kodust lahkumata. ü Praegused koolivormid on üsna konservatiivsed ja suhteliselt ühenäolised. ü Vorm võiks olla selline, mida uhkusega kantakse, mis on lahe ja praktiline. ü Koolivormi miinuseks võib olla see, et õpilane ei taha seda kanda ja sundus tekitab vastuseisu ka muudele kooliasjadele. ü Koolivormi plussiks loen, et vorm suurendab koolirahva ühtsustunnet ja sellega saab näidata oma kuuluvust antud koolipere hulka.

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!