KOOLITUSPROJEKT Rinnaga toitmise edendamine Eestis 2013 REET VINKEL

KOOLITUSPROJEKT “Rinnaga toitmise edendamine Eestis 2013” REET VINKEL, ITK ämmaemand, IBCLC EÄÜ infopäevad 12. -14. 11. 2013

MIKS? • EMASID NÕUSTAVAD SPETSIALISTID EI OMA ALATI ÜHTSEID SEISUKOHTI NING SEGADUSES PERED ON • BEEBISÕBRALIKU VASTUOLULISE HAIGLA INITSIATIIVI INFO PÕHJAL LAIENEMINE ÜLE LÕPETAMAS MAAILMA VARAKULT RINNAGA TOITMISE • RINNAGA TOITMISELE PÖÖRATAKSE KOGU MAAILMAS JÄRJEST ENAM TÄHELEPANU

Projekti osapooled: • Sotsiaalministeerium Rinnaga toitmise edendamise Eesti Komitee • UNICEF Eesti Rahvuskomitee

SOTSIAALMINISTEERIUM • 1. veebruaril 1993 loodi ühendamise teel uus Sotsiaalministeerium, kelle ülesandeks sai valitsuse tervikliku sotsiaalpoliitika kavandamine ja sotsiaalprobleemide lahendamise korraldamine järgmistes peamistes valdkondades: – Rahva tervise kaitse ja arstiabi – Tööhõive ja tulupoliitika – Sotsiaalkindlustus ja hoolekanne • Tegevuse eesmärgiks oli luua inimestele võimalus teha vabalt valitud tööd omandatud kutsealal, tagada rahva tervise kaitse ja hoolekanne, turvalisus vanaduse, kehalise või vaimse puude, töövõimetuse, toitjakaotuse või tööpuuduse korral, samuti lapse ja perekonna sotsiaalne kaitse. • Alates 10. detsembrist 2012 on sotsiaalminister Taavi Rõivas.

RINNAGA TOITMISE EDENDAMISE EESTI KOMITEE • 16. veebruaril 2012 otsustati teha ettepanek luua So. M juurde rinnaga toitmise edendamise riiklik komitee, mille ülesandeks on: – nõustada ministeeriumi imikute toitmisega seotud küsimustes, – osaleda imikute toitmise alaste seisukohtade kujundamisel ning – koordineerida sellealast teavitustööd. Sotsiaalministeeriumi pressiteade 16. 02. 2012 • Komiteesse kaasati – Eesti Ämmaemandate Ühingu, – Eesti Perearstide Seltsi, – Eesti Lastearstide Seltsi, – Eesti Õdede Liidu, – Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu, – UNICEF Eesti Rahvuskomitee, – Riigikogu sotsiaalkomisjoni ning – Ida-Tallinna Keskhaigla kui beebisõbraliku haigla esindajad.

UNICEF - Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) lastefond • . . . tegutseb ÜRO Peaassamblee mandaadi alusel laste õiguste kaitseks, neile eluks vajaliku tagamiseks ja laste parema toimetuleku võimaluste avardamiseks. • . . . juhindub oma tegevuses Lapse õiguste konventsioonist, tegutseb pea 200 riigis • . . . loodi 1946. aastal II Maailmasõjas kannatanud ja orvuks jäänud laste abistamiseks 1965. aastal omistati UNICEF´ile: Nobeli Rahupreemia

LAPSE ÕIGUSTE KONVENTSIOON 1. KÕIKIDEL LASTEL ON ÜHESUGUSED ÕIGUSED 2. KÕIK ALLA 18 AASTASED ON LAPSED 3. KA LAPSE ARVAMUS ON TÄHTIS 4. LAPSE KASVATAMISE EEST VASTUTAVAD LAPSE VANEMAD 5. LAST EI TOHI LAHUTADA TEMA VANEMATEST(välja arvatud siis, kui see on vajalik lapse kaitseks).

LAPSE ÕIGUSTE KONVENTSIOON 6. LAPSI PEAB KAITSTAMA VÄGIVALLA EEST 7. LAPSEL ON ÕIGUS MÕLEMALE VANEMALE 8. PUUETEGA LAPSED VAJAVAD ERILIST HOOLT 9. IGAL LAPSEL ON ÕIGUS HARIDUSELE 10. LAPSEL ON ÕIGUS MÄNGU- JA PUHKEAJALE

LAPSE ÕIGUSTE KONVENTSIOON Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 1989. aastal. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 1991. aastal. Avaldatud 1996. aasta Riigi Teatajas, II osa, Nr. 16, Artikkel 56 Artikkel 24 1. Konventsiooniga ühinenud riigid tunnustavad lapse õigust võimalikult heale tervisele ning ravivahenditele ja tervise taastamisele. Konventsiooniga ühinenud riigid püüavad tagada, et ükski laps ei jääks ilma õigusest niisugustele tervishoiuteenustele.

LAPSE ÕIGUSTE KONVENTSIOON ARTIKKEL 24: 2 Konventsiooniga ühinenud riigid püüdlevad selle õiguse täieliku elluviimise poole ning vajadusel võtavad tarvitusele vastavad abinõud, et eriti: a) vähendada imikute ja laste suremust; b) kindlustada vajalik arstiabi ja tervishoid kõigile lastele, rõhutades esmatasandi tervishoiu arendamise vajadust; c) võidelda haigestumiste ja alatoitluse vastu, kaasa arvatud esmatasandi tervishoiu raames, kasutades muuhulgas ka käepärast tehnoloogiat ja hoolitsedes küllaldase toitva söögi ja puhta joogivee kättesaadavuse eest, arvestades keskkonna saastumise ohuga;

LAPSE ÕIGUSTE KONVENTSIOON ARTIKKEL 24: 2 d) kindlustada emadele vajalik sünnituseelne ja -järgne arstlik hooldus; e) kindlustada kõikidele ühiskonnakihtidele, eriti lapsevanemaile ja lastele informeeritus, hariduse kättesaadavus ning toetus põhiliste teadmiste rakendamisel, mis puudutavad lapse tervist ja toitmist, rinnaga toitmise eeliseid, hügieeni, keskkonnatingimuste parandamist ning õnnetusjuhtumite vältimist; f) arendada ennetavat tervisekaitset, vanemate suunamist ja perekonna planeerimise alast kasvatust ja teenindamist. 3. Konventsiooniga ühinenud riigid rakendavad tõhusaid ja vajalikke abinõusid kaotamaks pärimuslikud tavandid, mis OHUSTAVAD laste tervist

1991 • Et imetamise sujumine SÕLTUB edukast alustamisest, algatati Maailma Tervise Organisatsiooni (WHO) ja UNICEFi poolt beebisõbraliku haigla initsiatiiv (Baby Friendly Hospital Initiative). Organisatsioon seab eesmärgiks sünnitusosakondades kindlate, imetamist toetavate reeglite täitmise, et tagada imetamisele hea algus • 152 riiki

"Marternity" (Emadus) 2003 Estate of Pablo Picasso/Artists Rights Society (ARS), New York

UNICEF Eesti Rahvuskomitee • . . . alustas Eestis 90. aastate esimesel poolel Beebisõbraliku haiglate algatusega- infopäevad, ümarlauad, et kompida pinda, valmisolekut, tahet. . . • 1996 alustati 40 -h imetamisnõustajate koolitustega (arstid, õed, ä/e üle Eesti) UNICEF Eesti Rahvuskomitee egiidi all jätkuva beebisõbraliku haigla liikumise projektijuht oli UNICEF Eesti asepresident, Tartu Ülikooli Lastekliiniku juhataja professor Tiina Talvik ja koordinaator -lastearst, meditsiinidoktor Heili Varendi

BEEBISÕBRALIKU HAIGLA SERTIFIKAAT 2000 a novembris sai esimese haiglana Eestis Beebisõbraliku haigla tiitli erahaigla Fertilitas (Nõmmel) 2007 a hinnati ja sertifikaadi sai 2008 Ida-Tallinna Keskhaigla

Sinilinnu aastapreemia 2012 Ida-Tallinna Keskhaigla; Sünnitusosakond

UNICEF Eesti Rahvuskomitee viib ellu 2013 -2014 (-2015? ) Rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee poolt püstitatud tähtsamaid eesmärke: • taasalgatada beebisõbralike haiglate arendamine Eestis (BFHI) ning • tagada rinnaga toitmist toetava keskkonna jätkusuutlik areng

Peaeesmärk: • Rinnaga 6 kuud ja rohkem toidetavate laste arvu suurendamine läbi beebisõbralike haiglate arendamise Eestis • ja rinnaga toitmist toetava keskkonna arendamine (imetamiskeskused haiglate juures; perearstid, -õed; tugigrupid)

MIKS SEDA ON VAJA? 20. sajandi II poolel toimus suur muudatus kunstliku toitmise kasuks ja imetamise kahjuks. Laste tervise kaitseks võeti ÜRO eestvõttel 1990. aastal vastu Innocenti deklaratsioon, mis ütleb: "kõik naised peaksid imetama oma lapsi vähemalt 6 kuud ning jätkama imetamist kuni lapse 2 aastaseks saamiseni või veel kauem".

MIKS SEDA ON VAJA? • Imetamisega alustab ligi 98 % Eesti emasid. • Kuni kolmanda elukuuni on rinnapiimal umbes 70 % imikuid. • Teisel elupoolaastal ei saa rinnapiima 1/2 Eesti lastest. • Alates kuuendast elukuust on Eestis kunsttoidul u 7500 last (kui aastas sünnib 15000 last) (A. Vahtrik)

MIKS SEDA ON VAJA? HÜPOTEETILINE ARVUTUS: • Ühe lapse teise elupoolaasta piimavajadus on keskmiselt 132 liitrit. • Kokku ostavad Eesti pered kuni aastase lapse toitmiseks vähemalt 1, 3 mln liitrit piimasegu • Peredel kulub aastas vähemalt 2, 5 mln € piimasegu ostmiseks (nt USAs 13 mld $) • Lisaks kulud tarvikutele: lutipudelid ja lutid (RK sotsiaalkomisjonis RP KOMITEE ettekanne 06. 2013)

MIKS SEDA VAJA ON? Dr Adik Levini sõnul on rinnapiim lapsele esimesel eluaastal äärmiselt oluline, sest rinnapiimaga toitmisest sõltub lapse kogu edasine, nii vaimne kui füüsiline tervis. "Eesti emad on olnud väga motiveeritud laste rinnaga toitmisel, kuid seda kahjuks vaid lapse neljanda elukuuni, " ütles Levin. "Kui vaadata ülemaailmseid arenguid, kus imikute rinnapiimaga toitmise periood on muutunud järjest lühemaks, siis on äärmiselt vajalik riigi tasandil toetada Eesti emasid toitma lapsi vähemalt esimese eluaasta lõpuni. Oluline samm selleks tingimuste loomisel on juba astutud vanemahüvitise kehtestamisega, mis tagab emadele võimaluse pühendada end sellel perioodil lapsele, “ Sotsiaalministeeriumi pressiteade 16. 02. 2012

2013 Käivitus jaanuaris Rinnaga toitmise edendamise Eesti Komitee algatusel üleriigiline sünnitushaiglate meditsiinilise personali koolitamine, et tagada BEEBISÕBRALIKU HAIGLATE INTSIATIIVI põhimõtted kõikjal Eestis Koolituste täideviijaks on UNICEF Eesti Rahvuskomitee Koolituse projektijuht on ITK ä/e Reet Vinkel

2013 Turvalise õppekeskkonna MOODLE koordinaator ning kursuse visiooni elluviija MARGE MAHLA RM, MSc IBCLC TÜ Kliinikum, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ämmaemand,

2013 Vahemikus jaanuar-juuli 2013 koostati õppematerjalid nelja oma eriala tunnustatud spetsialisti poolt: Maie Veinla MD, arst-õppejõud periaatria eriala Reet Raukas ITK neonatoloogia osakonna lastearst Marge Mahla, RM, MSc TÜ Kliinikum, ä/e, IBCLC Reet Vinkel, RM ITK ämmaemand, IBCLC

2013 • Koolituse formaat näeb ette kombineeritult õppetööd 26 h/1 EAP ulatuses nii – auditoorselt (kaks 8 -tunnist õppepäeva) kui ka – veebipõhiselt st. osalist e-kursust, (mis hõlmab iseseisvate tööde tegemist 10 h) • E-keskkonnaks on turvaline õppekeskkond MOODLE

Lektorid (17) Lõuna-Eestis (6) Anne Ilves, Marge Mahla, Terje Arula, Pille Teesalu, Maie Veinla, Liina Annuk Põhja-Eestis (11) Ada Vahtrik, Reet Raukas, Vivian Arusaar, Birgit Suits, Silja Staalfeld-Rahumägi, Ülle Lember, Reet Vinkel, Agnes Selin, Jolanta Loo, Marleen Mägi, Made Bambus

Koolituste ajakava, registreerimine • unicef. ee koduleheküljel MIDA TEEME? KOOLITUSED http: //www. unicef. ee/page/119

2013 22 koolitust vahemikus august-detsember. Ühes koolitusgrupis kuni 20 osalejat Koolitus on osalejale tasuta Juunis toimus BFHI hindajate 3 päevane koolitus Tallinnas Koostatud 5 BFHI juhendit, mille alusel käivitub 2014 a sünnitusmajades beebisõbraliku haigla tiitli hindamine

Tunnistused on väljastatud (nov. alguse seisuga) • 12 naistearstile • 7 lastearstile • 16 perearstile • 74 ämmaemandale • 50 pereõele • 20 haigla õele • 14 abipersonalile • 2 SIET liikmele Kokku 195 osalejale

BFHI • Beebisõbralik haigla igas EESTI maakonnas?

2013 • • Pärnu haigla Põlva haigla Rakvere haigla Järvamaa haigla Valga haigla Lõuna-Eesti haigla Tartu Ülikooli Kliinikum • Ida-Viru Keskhaigla, Viljandi ja Narva haigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla

PEREARSTIDE, -ÕDEDE koolitamine • . . . , et tagada rinnaga toitmist toetava keskkonna jätkusuutlik areng • liitunud on ka tugigruppides olevate aktiivsete liikmete koolitamine Hetkel on PA ja PÕ liitunud juba käivitunud koolitusgruppidega

Tänan!