Kool kaasaegses hiskonnas standardid ja ootused Anu Toots

Kool kaasaegses ühiskonnas: standardid ja ootused Anu Toots

Kas kooli ja hariduse roll on ajas muutunud? 18 -20. saj I pool – individuaalsed ametiteed 1960 -dd – keskklassi ja massiühiskonna sünd 21. sajand – voolav, “likviidne” ajastu riigiteadused. tlu. ee

Kaasaja kool on sotsiaalsem Aitab konkurentsis püsida Kvaliteetne ökonoomne Kättesaadav jõukohane riigiteadused. tlu. ee Aitab ühiskonda siduda Kõigile ja hällist hauani

See tõstab õppijate arvu enam kui 6 x Tõsta hariduskulusid 6 x, st. kuni 36 -40% SKPst? Kasutada turumehhanisme, “piitsa ja präänikut”? Lahendada oma probleemid teiste kulul (heaoluturism)? Uus vaade haridusele ja koolile riigiteadused. tlu. ee Elukestev õpe kõigile ja hällist hauani – kuidas on see võimalik?

See suur muutus on toonud kaasa ka haridussüsteemi osiste muutusi riigiteadused. tlu. ee TÄNA JUTUKS Alushariduse tõus poliitika- agendasse Üldhariduse “köietants” universaalsuse ja omanäolisuse vahel Kõrghariduse “kaubastumine”

Alushariduse muutumine avalikuks poliitikaks ◦ Osa haridussüsteemist (siiski, education ja care”) ◦ Üha nooremate laste “loendamine” (3 -aastased standardpiir) EL sihtmärkides 95% 4 -aastasi kuni kooliiga EL education monitor Enamikes riikides õigus kohale; mõnedes riikides (nt Läti, Poola, Austria) kohustuslik “Ainult pooltes riikides” (sic!) on olemas õppekava vmt. Juhised alla 3 -aastastele lastele; ülejäänutes vaid koolieelikutele riigiteadused. tlu. ee ◦ Viimane Eurydice poliitikaanalüüs just alushariduse kohta

Miks alusharidus on muutunud nii tähtsaks Inimvara aspekt (lapsi üha vähem) Pedagoogiline aspekt (hea algus) Sotsiaalne aspekt (“turboefekt vaestele peredele”) Majanduslik aspekt ◦ Piisavad investeeringud alusharidusse on tõhusamad kui järgnevate haridusastmete omad (sh. omavad posit. kaasmõju sotsiaalkulude vähendamisele) ◦ “Tööstressis ema on parem kui töötu ema” (G. Esping-Andersen) ◦ “lõpetamata revolutsioon” riigiteadused. tlu. ee

Kaks naist, kaks ajastut, kaks poliitikat 1970 -1980 1990 -2000

Üldharidus universaalsuse ja omanäolisuse vahel Universaalsuse plussid ◦ Võrdse(ma)d võimalused igale lapsele Soome versus Saksamaa Universaalsuse miinused ◦ Standardiseerimine ◦ Standardi mõõtmine ja selle põhjal kvaliteedi hindamine riigiteadused. tlu. ee ◦ Parem kaitse isikliku rahakoti jaoks (suurem valijaskonna toetus, raskem kärpida) ◦ Latt seatud keskklassi ootuste järgi (st üpris kõrgele)

Kvaliteedist 20 euro senti Kvaliteet kui standard ◦ Kes kehtestab? (lapsevanemad, õpetajad, ametnikud) ◦ Kui kõrgel on latt? (miinimum või keskmine) Probleemid ◦ Miinimumstandard ei “tööta”, ei erista piisavalt ◦ Indikaatorite sidumine rahastamisega tekitab hälbeid riigiteadused. tlu. ee

Näiteid probleemide ilmnemisest Gümnaasium RE 2011 N Alla 20 Üle 80 Eesti keel 7350 0, 4 20, 6 English 5965 0, 0 41, 4 Matem 3117 2, 5 26, 3 Keemia 1425 0, 8 32, 3 skoorisin 46 p ära. Pmst ära tühjaks jäta midagi, pane kasvõi suvalt vastus”. (Taksikoer, 06. 2010 forum. planet. ee) riigiteadused. tlu. ee “Lohutuseks niipalju, et mina, kes oli keemias kõige lollim

USA hariduspoliitika, 1985 -2000 Tüüpiline: ◦ Parteide konsensus ◦ Föded ei sekku ◦ Riiklik hariduspoliitika = sotsiaalhoolekanne (“värvilised”, urban schools jmt) 1983 haridusraport A Nation at Risk ◦ USA haridus ei võimalda konkurentsivõimelist majandust ◦ Hakatakse nõudma Testimist Standarte Riiklikku sekkumist riigiteadused. tlu. ee

NCLB 2002 - nicklebee Eesmärk: Saavutustaset tuleb tõsta Vahendid: karmim kontroll toimuva üle Rahasüst (ca 25 bilj. USD aastas x 10 a) Tööriistad: � Kohustuslikud testid matemaatikas ja lugemises � Rahaeraldised seotakse saavutustega � Luusereid (osariike) karistatakse RIA 7002, prof. A. Toots riigiteadused. tlu. ee An act to close the achievement gap with accountability, flexibility, and choice, so that no child is left behind 14

NCLB: testid ja accountability Iga-aastane testimine ja sihttasemed 4. ja 8. kl. , koos avaldamisega Kool ja osariik peab näitama pidevat progressi Kui seda ei suuda, rakendatakse “piitsa”, mis aasta-aastalt karmistub ◦ 2 a. järjest halbu tulemusi – laste õigus lahkuda mujale ◦ 3 a. – õpetajaskonna ja õppekava väljavahetamine ◦ 5 a. – kooli staatuse muutmine (hartakoolid) või kinnipanek RIA 7002, prof. A. Toots riigiteadused. tlu. ee 15

Obama ja post-NCLB toetav � � � Rohkem raha tuleb anda osariikidele (sh. õpetajate palkadeks) Testida tuleb ka loovust Achivment gap on suur probleem Alusharidus on tähtis Saavutada maailma kõrgeim keskkoolilõpetajate osakaal (sj vähendada väljalangevust) Toetada riiklike grantidega kõrgkooliõpinguid karm � � � Õpilaste testitulemuse olgu õpetaja töö hindamise aluseks Tulemuspalk, karmimad kutsestandardid Karmim kontroll grantide kasutamise üle (Race to the Top, 2009 haridusstiimulite pakett) RIA 7002, prof. A. Toots 16

USA kui hea näide ootustele vastamise paradigmast Andke aru, mis koolis toimub (accountability) Meie lapsed peavad olema parimad (performance) Ma tahan oma lapsele omanäolist kooli, kus lapsevanematel on sõnaõigus (hartakoolid) KUST SEE KÕIK ON TULNUD? - Uutest valitsemisteooriatest (Uus Avalik Haldus) - Ühiskonna fragmenteerumisest, keskklassi nõrgenemisest Illustreerime neid 2 võimalust õpetaja rollidega …. riigiteadused. tlu. ee

Muutunud arusaam „heast õpetajast“ Erialane pädevus, ekspertsus Tõhusus, töötavad lahendused Vastutus Vastutulek vanemate ja ühiskonna Autonoomia Uurimine, teoretiseerimine, ootustele Paindlikkus, kohanemisvõime Praktilised oskused, tegemine Õpetaja on koordinaator, mõtestamine Õpetaja on autoriteetne juht vahendaja või teenindaja Traditsiooniline paradigma Uue avaliku halduse paradigma

Õpetajatest Kui lapsi jääb vähemaks … Dünaamikaks peab valmis olema ◦ Mitme kooli õpetajad ◦ Tööle teistesse inimteeninduse sektoritesse Edasijõudnute täiendkoolitused Tasustatud teadus- ja arendustöö (õpikud) Tublidele õpetajatele andekad õpilased riigiteadused. tlu. ee ◦ Õpetajakarjääris ülespoole

Kõrghariduse “kaubastumine” Plussid Miinused ◦ Kasvav utilitarism õppijate poolt; mõtlemine pole hea kaup ◦ “Ühiskonna teenimise” paradigma liigne jõulisus riigiteadused. tlu. ee ◦ Suur valikuvabadus, läbipaistvus; seega tudengil head võimalused hinna kvaliteeti ◦ Ülikoolidel eluline vajadus pidevalt muutuda ja kohaneda (nt töötavad õppijad; erineva ettevalmistusega õppijad) ◦ Mõnedel riikidel oluline ekspordiartikkel või majandusharu

Kus on lahendused? Õppimist, võistlemist ja standarte ei maksa karta Neid ei saa eirata, sest see on ajastu ootus Halvad pole standardid vaid nende kasutamise viisid ◦ Riigieksamite asendamine “üldpädevuste hindamisega” ei muuda midagi ◦ Nn high stake tests vers. arengu abistamine ◦ Tööta jäämine vers. uuele rajale aitamine riigiteadused. tlu. ee

Lõpetuseks Kvaliteetne rahvas on püsimajäämises oluline, sest ka kvaliteetne jalats kestab kauem. Seega kvaliteedis peitub püsivus. Riigieksami arutlusest, 2011