Kontaktdermatiit Anna Dorofejeva IV kursus 2 rhm Kontaktdermatiit

Kontaktdermatiit Anna Dorofejeva IV kursus, 2. rühm

Kontaktdermatiit – nahapõletik, mille põhjuseks on välisteguri toime Eristatakse: Ärrituskontaktdermatiit ehk lihtne kontaktdermatiit Allergiline kontaktdermatiit Fotokontaktdermatiit Proteiinkontaktdermatiit

Ärritus- ehk lihtne kontaktdermatiit (eczema toxicum) Mõiste: Naha normaalne füsioloogiline reaktsioon vastusena keemiliste, füüsikaliste, mehaaniliste ja bioloogiliste tegurite toimele. Peamised põhjustajad on nõrgad ärritajad – lühiaegse kontakti korral (<1 tunni) nahka oluliselt ei kahjusta keemilised – seebid, vesi, sünteetilised ärritajad füüsikalised – külm, niiskus mehaanilised – hõõrdumine, kleepplaastrid bioloogilised - taimemahl (nt. küüslauk), toiduained (kala, krevetid, liha) Kutsuvad nahapõletiku esile, kui toimivad korduvalt või pika aja jooksul

Tugevad e absoluutsed ärritajad: kontsentreeritud happed ja alused mõned Me ja nende soolad (dikromaadid) Eeterlike õlide alkoholilahused (äädikaessents) Tekitavad tugeva põletiku juba esimesel kontaktil

Patogenees Ärritajad kahjustavad otseselt epidermise ja pärisnaha rakke, vallandades põletikku algatavate tsütokiinide produktsiooni Reaktsioon võib tekkida kellel tahes, kui ärritus on piisavalt tugev ning ükskõik millisesse nahapiirkonda Soodustavad tegurid: Atoopia Allergia nikli suhtes Riskiametid: koristustööd, köögitööd, juuste hooldus jt. Kohtadest, kus sarvkiht on õhem ning karvanääpsude ja higinäärmete varustatus hea, on perkutaanne absorptsioon suurem ning kaasnev põletikureaktsioon tugevam Nägu, nahavoldid, labakäsi dorsaalpind

Ärrituskontaktdermatiidi erinevad vormid 1) Ärritusreaktsioon Põhjustavad nõrgad ärritajad Nahapõletik on tagasihoidlik ja kiiresti mööduv Kliiniliselt tagasihoidlik erüteem või vähene ketendus, mis kaob 1 -2 päeva jooksul

2) Akuutne lihtne kontaktdermatiit Tekib ühekordse kontakti tõttu tugeva ärritajaga või mõnede keemiliste ainete/füüsikaliste tegurite lühiaegsel korduval toimel (Nt. naharavimid – tretinoiin, bensoüülperoksiid, jt. ) Subjektiivsed kaebused – põletustunne, harva naha sügelemine Objektiivselt – monomorfne nahalööve, mis oma arengus teeb läbi kindlad staadiumid: erütematoosne, papuloosne, vesikuloosne, erosiivne, koorikuline, skvamoosne

Patsient dgn-ga Acne vulgaris. Reaktsioon lokaalsetele ravimitele – bensoüülperoksiidi lahusele ja Clindamycin geelile

Reaktsioon tretinoiini sisaldavale kreemile. Möödus 2 nädalat peale kreemi määramist. Esinevad erüteem, paapulid, deskvamatsioon

3)Keemiline põletus Põhjustavad kõrge kontsentratsiooniga happed ja alused – tekitavad pöördmatuid koekahjustusi juba lühiaegsel kontaktil Kliiniliselt: mõne minutiga tekkiv erüteem, järgneb kiiresti villide teke ja nekroos Kolled on ebakorrapärased ja ei meenuta ühtegi tuntud haigust

Raske keemiline põletus, mida põhjustas bromoäädikhape. a)Pilt kohe b)21 päeva hiljem

4) Krooniline ehk kumulatiivne lihtne kontaktdermatiit Tekib mitmete nõrkade ärriatajate üheaegsel korduval toimel ehk tegurite kumulatiivsel toimel (Nt. keemilised ja füüsikalised tegurid – seep ja vesi) Tüüpiline koht – labakäed Kliiniliselt: Väljakujunenud juhtudel labakäed on kogu ulatuses punetavad, infiltreeritud ja ketendavad, kohati on lõhesid randmete painutuskülg on lööbevaba (erinevalt allergilisest kontaktdermatiidist)

Koduperenaine. Reaktsiooni põhjustavad vesi ja erinevad pesuvahendid

Diagnostika Diagnoos pannakse kliinilise pildi alusel Allergilise vormi välistamiseks epikutaantestid

Ravi Tähtsaks paranemise eeltingimuseks on ärritajate vältimine Ärrituse vältimine töövõtete muutmisiga, töö vahetamine Kaitsekindade kasutamine Regulaarne naha kreemitamine baas- ja niisutava kreemiga aitab leevendada erinevate ärritajate toimet Ägeda dermatiidi lokaalset ravi alustatakse mähiste ja vannidega. Vett sisaldavatel ravimitel on jahutav, rahustav ja kuivatav toime. Lokaalsed glükokortikosteroidid (GKS) - ägedas staadiumis sobivad aerosoolid, losioonid ja õlivesikreemid, kroonilises staadiumis vesiõlikreemid ning salvid Ägeda ja ulatusliku dermatiidi haigele määratakse süsteemsed GKS. Nt. Prednisoloon, esimestel ravipäevadel kuni 100 mg/p; annus vähendatakse 0 ni maksimaalselt 2 nädala jooksul Sügelemise leevendamiseks võib määrata traditsioonilisi antihistamiinseid preparaate

Alleergiline kontaktdermatiit Mõiste: T-rakkude vahendatud haigus, mis kulgeb kui hiline ehk IV tüüpi immuunreaktsioon Kontaktallergeenid – väikesed ebastabiilsed looduslikud või sünteetilised molekulid, mis läbivad nahka ja ühinevad naha proteiinidega Ülitundlikkuse tekkimiseks on vajalik geneetiline eelsoodumus Soodusteguriks on epidermise defekt – sagedamini tekib ärrituskontaktdermatiidi põdemise tõttu

Sagedasemad allergeenid Metallid Nikkel Koobalt Kuld Pallaadium Kromaat Lõhnaained Muskus Isoeugenool Looduslik vaik Plaastriallergia Latekskindad Kofferdam Ravimpreparaadid Hüdrokortisoon jt. kortikoidid Batsitratsiin Tiomersaal (antiseptik) Formaldehüüd Kloorheksidiin

Patogenees Allergiline reaktsioon on 2 -faasiline 1)Sensibiliseerumisfaas Hapteen penetreerub nahka, seda korjavad Langerhansi rakud, mis transpordivad hapteeni regionaalsetesse LS-sse ning presenteerivad naiivsetele T-rakkudele. Selle tulemusena kujunevad välja ag-spetsiifiliste T -rakkude kloon Kestab 8 -14 p. Dermatiidi tunnused puuduvad 2) Nahapõletiku faas Inimene puutub hapteeniga uuesti T-rakud prolifireeruvad ja aktiveeruvad T-rakkudest ja teistest põletikuinfiltraadi moodustavatest rakkudest vabanevad tsütokiinid Vallandub nahapõletik

Kliiniline pilt Sümptomid tekivad kui kontaktist on möödunud 1 -3 päeva Peamised sümptomid Naha sügelemine Erüteem Turse 3 vormi: 1) Akuutne – intensiivne turse, punetus, villikesed koos hilisema leemenduse ning koorikutega 2) Subakuutne – kliiniline pilt tagasihoidlikum: mõõdukas erüteem, vähene ödeem, tagasihoidlik vesikultsioon ja koorikud 3) Krooniline – nahapõletik püsib üle 6 nädala. Esinevad kuivus, karedus, lõhede korral valulikkus

Krooniline Akuutne

Akuutne reaktsioon Ni-sulamist kroonile

Latekskinnaste poolt põhjustatud reaktsioon

Tavaliselt sümptomid ilmuvad kohal, kuhu allergeen on sattunud Nikliallergiaga ja mõnikord ülitundlikkusega muude allergeenide suhtes on seotud iid-reaktsioon ehk naha autosensibilisatsioon Peopesadele, küünarliigeste sisepinnale ja jalataldadele tekib väikesi villikesi, kuigi allergeeni kontakt oli teise piirkonnaga (nt. kõhunahaga)

Diagnostika Dif. dgn. - Ärrituskontaktdermatiit Vajalik korralik anamnees Ning epikutaantestid Ei tehta ägeda dermatiidi ajal Ning süsteemsete GKS-de või tsütostaatikumidega ravi ajal

Ärritus- ja allergilise kontaktdermatiidi võrdlus Ärrituskontaktdermatiit Allergiline dermatiit Algfaasis valu või põletustunne naha sügelemine Dermatiidi tekkimiseks kulub Minuteid või tunde Keskmiselt 2 päeva Lokalisatsioon Ärritajaga kokkupuute kohas Nahapõletiku levik kaugele väljapoole

Ravi Allergeeni vältimine Paremate kaitsevahendite kasutamine Kortikoidsalvid – kiirendavad lööbe paranemist Kompressravi muudab lokaalse ravi toime tugevamaks Krooniline ekseem reageerib tavapärasele ravile halvasti Vahel ravitakse kroonilist ekseemi süsteemselt Asatiopriin Tsüklosporiin

Fotokontaktdermatiit UVA-kiirguse ja nahale sattunud välise keemilise faktori koostoimel tekkinud lööve 2 tekkimismehhanismi: allergiline – UVA-kiirgus muudab nahale sattunud kemikaali struktuuri selliseks, et see toimib tavalise kontaktallergeenina. Nt. tänapäeval põhjustab sagedasti reaktsiooni päikesekaitsekemikaal (päikesekaitsekreem) toksiline – nahale sattunud kemikaal neelab UVA-kiirgust ja aktiveerub. Aktivatsioon põhjustab nahas põletikureaktsiooni. Nt. tsitrustaimedest valmistatud eeterlikud õlid (bergamootõli) nahale kantuna võivad vallandada fototoksilist reaktsiooni, Fastum geel

Võivad esineda igas eas Probleem tavaliselt laheneb, kui vältida põhjustavat kemikaali Allergiline fotodermatiit võib esineda veel kuid ja aastaid pärast kemikaali kasutamise lõpetamist => see on nn. Püsiv valgusreaktiivsus Põhjus pole teada Võib olla ristreaktsioon mõni teise allergeeniga Fotoallergeen võiks kinnituda pikaajaliselt naharakkudele Pts. muutub tundlikkuks oma nahas olevate fotoallergeenide kandurvalkude suhtes

Proteiinkontaktdermatiit Toiduainete ja muude valku sisaldavate ainete põhjustatud kontaktdermatiit peamisteks põhjusteks on arvatavasti toiduainete ensüümid - kõige rohkem on kalas ja lihas vähem põhjustavad puu-ja juurviljad (tomat, porgand, kartul) jahu loomade ketud lateksi valgud bensoe-ja sorbiinhaped Tekkimismehhanismid: Ärritus Kiiret tüüpi allergia Aeglast tüüpi allergia

Kliinilised sümptomid Kerge vorm: Naha sügelus Põletustunne ja kipitus Võib kaasneda naha lokaalne punetus Sageli turse ja nõgeskublad Paksu keratiini piirkondades kätel võivad olla väikesed villikesed Raske vorm: Urtikaaria ei piirdu ainult kontaktikohaga, levib kaugemale ja võib tekitada anafülaksiat

Valge jahu poolt põhjustatud reaktsioon

Kasutatud kirjandus Nahahaigused. AS Medicina 2010. Lk. 62 -74, lk. 175 -177 Kontaktdermatiit. Sirje Kaur. Eesti Arst 2010; 89(4): 260− 266 E-kursuse "Hambaarstilt perearstile„ materjalid. TÜ 2011. Mare Saag, Silvia Russak, Rita Nõmmela, Riina Runnel, Tiia Tamme, Triin Jagomägi, Taavo Seedre ja Olev Salum www. allergialiit. ee/files/Toit%20 ja%20 allergia. pdf http: //dermnetnz. org/dermatitis/contact-irritant. html http: //www. nlm. nih. gov/medlineplus/ency/article/000869. htm http: //www. redorbit. com/news/science/709313/allergic_contact _dermatitis_in_dental_professionals_effective_diagnosis_and_t reatment/

Tänan!