Konfidentsiaalsus ja positiivne enesekehtestamine Toivo Niiberg pshholoog MSc

  • Slides: 27
Download presentation
Konfidentsiaalsus ja positiivne enesekehtestamine Toivo Niiberg, psühholoog, MSc

Konfidentsiaalsus ja positiivne enesekehtestamine Toivo Niiberg, psühholoog, MSc

KONFIDENTSIAALSUS

KONFIDENTSIAALSUS

Konfidentsiaalsusega seotud mõisted: • Salajane usalduslikkus. • Põhimõte, et andmetele on ligipääs vaid volitatud

Konfidentsiaalsusega seotud mõisted: • Salajane usalduslikkus. • Põhimõte, et andmetele on ligipääs vaid volitatud isikutel ja protsessidel. • Informatsiooni seisund, mille korral juurdepääsu sellele saavad ainult need subjektid, kellel on selleks õigused • Veendumus, et andmeid pole volitusteta muudetud ja et tehtud muudatused on dokumenteeritud. • Andmeturve – informatsiooni ja toetusinfrastruktuuri turvalisus juhuslike või ettekavatsetud looduslikest või tehislikest mõjudest, mis saavad kahjustada infosubjektide relatsioone.

KONFIDENTSIAALSUS JA EETIKA

KONFIDENTSIAALSUS JA EETIKA

 • Medtöötaja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas.

• Medtöötaja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas. • Medtöötaja on ühiskonna teenistuses sedavõrd, kuivõrd ühiskond seisab hea indiviidi heaolu eest. • Medtöötaja ei tee midagi, mis lõppkokkuvõttes võiks indiviidi kahjustada, olenemata võimalikest majanduslikest, ideoloogilistest või poliitilistest õigustustest. • Medtöötaja lähtub oma tegevuses oma kompetentsuse piiridest. Ta ei loo ootusi, mida ta ei suuda täita. • Medtöötaja ei soodusta pettekujutluste, illusioonide, väärarvamuste teket ega levikut.

 • Medtöötaja ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töömeetodeid ega vahendeid.

• Medtöötaja ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töömeetodeid ega vahendeid. • Praktikuna ei kahjusta medtöötaja ei klienti ega iseennast, s. t. - tagab kliendi privaatsuse ja (teda puudutava info) konfidentsiaalsuse; - tagab iseenda töökõlbulikkuse, töötades tegeliku suutlikkuse piirides, pöördudes vajaduse korral professionaalse abi järele või katkestades tegevuse antud vallas. See tähendab, et medtöötaja kaitseb talle avaldatud isiklikku informatsiooni, dokumenteerib sellest ainult asjakohase ning ei avalda saadud informatsiooni ilma kliendi/patsiendi nõusolekuta.

 • Konfidentsiaalsust võib murda ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Seaduste järgi võib teatud infot

• Konfidentsiaalsust võib murda ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Seaduste järgi võib teatud infot avaldada kolmandatele isikutele juhul kui on tekkinud oht kellegi elule või tervisele. Näiteks juhul kui klient/patsient on teatanud soovist ennast tappa või kellelegi teisele tõsiselt viga teha, võib medtöötaja võtta ühendust inimese lähedaste või politseiga. Sellisel juhul avaldab medtöötaja siiski ainult asjasse puutuvat infot, mitte abistamise käigus või vestlustel ilmsiks tulnud isikliku elu detaile. • Muudel juhtudel ei avalda medtöötaja mitte mingit infot inimese kohta (isegi mitte selle kohta, et temaga kokkupuuteid on), ilma inimese enda nõusolekuta. Ei inimese tööandjale, sugulastele, tuttavatele, ega ammugi omaenda tuttvatele.

KONFIDENTSIAALUSE KARID

KONFIDENTSIAALUSE KARID

 • Eestimaal tunnevad kõiki. • Inimene (patsient) kuuleb seda, mida ta tahab kuulda

• Eestimaal tunnevad kõiki. • Inimene (patsient) kuuleb seda, mida ta tahab kuulda ja näeb seda, mida ta tahab näha, aga see käib ka medtöötaja kohta… • Nagu ka muudes elusituatsioonides, ei pruugi iga medtöötajaga suhtlemine lihtsalt klappida. Tea, et 30 kliendist kolmele sa lihtsalt ei meeldi ja ei hakkagi meeldima, ja see ei ole sinu süü. • Samas peab arvestama, et nagu ka teiste suhete puhul, ei pruugi täielik usaldus kiiresti tekkida, esmalt peab inimest pisut rohkem nägema ja tundma õppima. • Mehed kipuvad pea neli korda rohkem valetama kui naised, seda eriti oma isikliku elu ja isiksuseomaduste kohta. • Inimene usaldab ja kardab rohkem `paberit` kui suusõnalist lepet… • Oht lasta ennast kolmnurgastada. • Medtöötaja ei suuda oma töisest rollist välja tulla.

POSITIIVNE ENESEKEHTESTAMINE

POSITIIVNE ENESEKEHTESTAMINE

 Enesekehtestamine, kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmist saavad ja

Enesekehtestamine, kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmist saavad ja rohkem ja paremini kui nad ilma sinuta oleksid saanudmõlemal on lõpuks hea olla. / Maie Kreegipuu, 2003/ Ela ise ja lase teistel elada, jäädvusta ennast ning väärtusta teisi /Toivo Niiberg, 2004/

ENESEKEHTESTAMISÕIGUSTE DEKLARATSIOON Manuel J. Smith, 1975 1. Sul on õigus otsustada oma käitumise, mõtete

ENESEKEHTESTAMISÕIGUSTE DEKLARATSIOON Manuel J. Smith, 1975 1. Sul on õigus otsustada oma käitumise, mõtete ja tunnete üle, vastutades nende tekkimise ja tagajärgede eest. 2. Sul on õigus mitte esitada põhjendusi ja õigustusi, miks sa üht- või teistmoodi käitusid. 3. Sul on õigus otsustada , kas sa oled vastutav teiste inimeste probleemide lahendamise eest. 4. Sul on õigus meelt muuta. 5. Sul on õigus vigu teha ja nende eest ise vastutada.

II ENESEKEHTESTAMISÕIGUSTE DEKLARATSIOON Manuel J. Smith, 1975 6. Sul on õigus öelda. “Ma ei

II ENESEKEHTESTAMISÕIGUSTE DEKLARATSIOON Manuel J. Smith, 1975 6. Sul on õigus öelda. “Ma ei tea. ” 7. Sul on õigus olla sõltumatu teiste heatahtlikusest. 8. Sul on õigus olla oma otsuste tegemisel ebaloogiline. 9. Sul on õigus öelda: “Ma ei saa aru. ” 10. Sul on õigus öelda: “Ma ei hooli sellest. ”

LIHTSAMAD ENESEKEHTESTAMISE TEHNIKAD

LIHTSAMAD ENESEKEHTESTAMISE TEHNIKAD

ESKALEERIV KEHTESTAMINE Vastaspoole öeldu (kordasaadetu) rõhutatud kuid mitte agressiivne ülekordamine. Näit: - Ma ju

ESKALEERIV KEHTESTAMINE Vastaspoole öeldu (kordasaadetu) rõhutatud kuid mitte agressiivne ülekordamine. Näit: - Ma ju palusin, et me seda teemat ei puudutaks. - Ma juba eeldasin teist (teie öeldust, tegudest), et kuulen seda taas (jälle). - Ma juba ütlesin teile, et seda… - Ma juba eelnevalt rõhutasin, et seda…

SIIRAS PETTUMUSE AVALDAMINE • Näit: - Ma lootsin, et te saite minu jutust aru,

SIIRAS PETTUMUSE AVALDAMINE • Näit: - Ma lootsin, et te saite minu jutust aru, aga asjata! - Ma arvasin, et ühest korrast rääkimisest piisas, aga. . . - Ma lausa kartsin, et te tulete selle teema juurde tagasi. . . - Ma aimasin juba ette, et. . -

ÜLEKÜSIMINE Üle küsides püüab kuulaja võimalikult täpselt kuuldut üle korrata. Järelikult peaks ümbersõnastamisele eelnema

ÜLEKÜSIMINE Üle küsides püüab kuulaja võimalikult täpselt kuuldut üle korrata. Järelikult peaks ümbersõnastamisele eelnema otsene enesekehtestamise jutu katkestamiseks, sest “jahmatavalt“ kuuldu vajab kohest sõna-sõnalist tagasipeegeldust. Mida emotsionaalsemalt sa seda teed, seda vahetum on tagajärg. . . Näit: - Vabandage, kas te ütlesite nii? + kuuldu sõnaline lahti mõtestamine. -

ÜMBERSÕNASTAMINE Ümbersõnastades pakub kuulaja oma tõlgenduse. Sellele võib, aga ei pruugi eelneda otsene enesekehtestamine

ÜMBERSÕNASTAMINE Ümbersõnastades pakub kuulaja oma tõlgenduse. Sellele võib, aga ei pruugi eelneda otsene enesekehtestamine jutu katkestamisega. Näit: - Vabanda, kas ma sain teist õigesti aru? + kuuldu oma sõnadega lahti mõtestamine. - Te väidate, et. . . + kuuldu oma sõnadega lahti mõtestamine.

TUNNETE PEEGELDAMINE EHK EMPAATILINE ENESEKEHTESTAMINE • Näit: - Vabandage, sain haiget. . . -

TUNNETE PEEGELDAMINE EHK EMPAATILINE ENESEKEHTESTAMINE • Näit: - Vabandage, sain haiget. . . - Vabandage, see fakt ehmatas mind. . . - Vabandage, ma tunnen ennast ebamugavalt. . . - Vabandage, mul on teist lihtsalt kahju. . . - Avaldan kaastunnet!. . .

LOLLITAMINE “LOLLITAMINE”- kui keegi karjub või sõimab sind, siis tee nägu nagu ei saaks

LOLLITAMINE “LOLLITAMINE”- kui keegi karjub või sõimab sind, siis tee nägu nagu ei saaks aru (ja sageli ju ei saagi kiirest ja närvilisest jutust aru) ja palu viisakalt öeldu üle korrata. Näit. - Vabandust, te rääkisite nii kiiresti, et ma ei saanud midagi aru (kuigi said väga hästi aru, millest jutt käis!). Kas te rahuneksite ja saaksite seda mulle aeglasemalt korrata. . .

KUIDAS ÖELDA `EI`

KUIDAS ÖELDA `EI`

KUIDAS ÖELDA EI Enesekehtestamine algabki “ei” ütlemisest, mis on omaette kunst ja tehnika •

KUIDAS ÖELDA EI Enesekehtestamine algabki “ei” ütlemisest, mis on omaette kunst ja tehnika • Tee esmalt endale selgeks, kas sinu vastus on EI või JAH ning millest see oleneb. • “Ei” ei tohi mõjuda eemaletõukamisena ja kõlada agressiivselt. Hirmud: • äraseletamatu ärevustunne • endale on äraütlemisega haiget tehtud • järsku kaotan “kedagi”, “midagi”… • võibolla hakatakse ka mulle rohkem ei ütlema

 • Mida kiiremini “ei” ütled, seda valutum on protsess. Mida kauem lased palujal

• Mida kiiremini “ei” ütled, seda valutum on protsess. Mida kauem lased palujal palvet põhjendada, seda raskem on pärast keelduda. • Ära jäta kahtlust ja kõhklust - äraütlemine peab olema selge ja üheselt mõistetav. • Kehakeel peab olema vastavuses verbaalse “eitusega”. • Põhjenda oma äraütlemist lühidalt ja ilma erilise õigustuse-põhjenduseta. • Igal inimesel on õigus peegeldada tagasi oma tundeid. Anna abipalujale teada kuidas nõustumine kahjustaks sinu enese huve. • Piiritle oma eitus ja lõpeta “lunimine”.

“EI” ÜTLEMISE KEHTESTAVAD STRATEEGIAD (1): • KAHETSEV EI ( Sooviksin küll, kuidagi ei saa…)

“EI” ÜTLEMISE KEHTESTAVAD STRATEEGIAD (1): • KAHETSEV EI ( Sooviksin küll, kuidagi ei saa…) • NÕUSTUV EI (Jah, ma olen küll teiega nõus, aga antud olukorras…) • OSAVÕTLIK KUULAMINE + EI • PÕHJENDATUD EI: - Miks on muu tegemine tähtsam… - Oled väsinud, haige või lihtsalt halvas tujus. . .

“EI” ÜTLEMISE KEHTESTAVAD STRATEEGIAD (2): EDASILÜKATUD EI: - vaatan oma märkmetest järele ja siis…

“EI” ÜTLEMISE KEHTESTAVAD STRATEEGIAD (2): EDASILÜKATUD EI: - vaatan oma märkmetest järele ja siis… - pean kellegiga nõu ja siis… - mõtlen veidi järele ja siis helistan… - vajan täiendavaid selgitusi… - vajan aega olukorra kontrolliks, täpsustamiseks…

“EI” ÜTLEMISE KEHTESTAVAD STRATEEGIAD (3): • PÕHIMÕTTELINE EI: - ei laena raha või raamatuid

“EI” ÜTLEMISE KEHTESTAVAD STRATEEGIAD (3): • PÕHIMÕTTELINE EI: - ei laena raha või raamatuid - ei söö teatud toitu - ei tarbi alkoholi - ei usu Jumalat jne. • ABSOLUUTNE EI, mille tingib tüütu pealekäimine. • “KATKINE PLAAT” ehk eituse korduv rõhutamine.

TÄNUD!

TÄNUD!