Koljuluude paksus Tpilised murrujooned koljul Koljuluude osteogenees Natalja

Koljuluude paksus Tüüpilised murrujooned koljul Koljuluude osteogenees Natalja Komlova rühm 4

Koljuluude paksusest �Koljuluude paksus täiskasvanutel varieerub 0, 5 kuni 1 cmni �Kõige paksem luu on os occipitalis piirkonnas �Luu õhem arterite kulgemiskohtades �Kolju sisemisel pinnal on nõgusad vaod, leiduvad ka avaused, mille kaudu kulgevad veresooned ja närvid �Lastel on koljuluu õhem, esimese eluaasta jookusl suureneb paksuses 3 korda

Murrud �Tavaliselt eristatakse 3 tüüpi: Lineaarsed Impressioonimurrud Killumurrud �Röntgenil kergemini diagnoositakse 2 viimast, lineaarne murd vajab täiendavat uurimist �Murrud põhjustavad koljusisese hematoomi teket �Umbes 1/3 juhtudest lõpeb surmaga

Murrud koljupõhimikul �Tekkivad erinevate traumade tagajärjel (autoavariid, kukkumine jne), tihti surmaga lõppevad �Sümptomideks võivad olla: verejooks ja liikvori väljumine kõrvadest, ninast, silmakoopa hematoomid, üldised aju häire sümptomid, tugev peavalu, teadvuse kadu. �Kõige tavalisem sümptom on “prillide sündroom” – hematoomid silma ümbruses

Murrud koljupõhimikul Eesmise koljukoopa murd � Eesmises koljukoopas on lamina cribrosa, kust lähevad haistmisnärvid. Otsmiku või näopiirkonna löögi korral võib tekkida murd. Traumaga võib kaasneda ka kelmete kahjustus, mille tõttu on oht, et liikvor voolab ninast välja – rhinorrhea. Lamina cribrosa murd + rhinorrhea – võib põhjustada meningiidi. Keskmise koljukoopa murd � Keskmises koljukoopas asuvad sfenoidaalsiinused. Siinuste või os sphenoidale vigastuse korral tekivad prillhematoomid. Keskmise koljukoopa vigastuse korral võib kaasneda ka keskkõrva vigastus. Kelmete vigastuse korral võib samuti liikvor joosta ninast välja või välimisest kuulmekäigust välja - otorrhea. Tagumise koljukoopa murd � Tagumise koljukoopa vigastuse korral tekivad tursed või hematoomid, võib kaasneda foramen magnum’i kompressioon ja piklikaju tegevuse lakkamine. Järgneb hingamisseiskus ja surm. Tagumise koljukoopa murru korral tekivad hematoomid 2 -3 päeva pärast traumat kaelale. Diagnoos toimub röntgenülesvõttest, kui ei piisa, siis kompuutertomograafia

Murrud koljupõhimikul. Trauma kukkumisest. � Kolju välimine pind. Kukkumisest tingitud trauma Diam 6 cm. Radiaalsed murrud Kolju sisemine pind. Radiaalsed murrud koljupõhimikul

Murrud – impressiooni murrud �Ravitakse operatiivselt, aga ei ole nii ohtlik kui lineaarne murd �Samuti põhjustab hematoomide teket ja lokaalset rõhku aju struktuurile �Sageli avatud haav puudub �Sümptomidest: pea pind on muutunud, somaatilised muutused �Impressiooni murrude vastupidised on ekspressiooni murrud

Osteogenees e. ossifikatsioon �On luude formeerumise protsess �Primitiivse sidekoe alusel, eristatakse 2 osteogeneesi tüüpi – mesenhümaalne ja kõhreline. �Ehk endesmaalne ossifikatsioon (otsene osteogenees) ja enkondraalne ossifikatsioon. Olulised järgmised osteogeneesi aspektid: 1. Algab esimese embrüonaalkuu jooksul esiteks mesenhüümist 2. Skeleti osteogenees toimub suunaga ülevalt alla 3. Näokolju hakkab ossifitseeruma varem kui ajukolju 4. Jäsemetes osteogenees toimib distaalses suunas �Teise kuu jooksul arenevad kõhrerakud �Luu areng algab 2. kuul ja lõpeb 25. nda eluaastaks

Luude formeerumise protsess �Tekkib luustumispunkt – nn. punctum ossificationis. �Ossifikatsioon ehk luustumine alati toimib perifeeria suunas. �Osteoblastide aktiivsuse tagajärjel formeerub uus luukude �Uus luukude kasvab peale juba olemasolevale luupinnale. �Koljulae luud, näokolju luud, rangluu – desmogeensed luud, ei läbi kõhrelist staadiumi. Alluvad endesmaalse ossifikatsiooni staadiumile. �Koljupõhimiku, kere, jäsemete luud – kondrogeensed luud, luukude moodustub perikondraalselt, enkondraalselt. Läbivad enkondraalset ossifikatsiooni staadiumi

Tänan tähelepanu eest!