KOHASTUMINE Koostas Kersti Veskimets Kige viksemad evolutsioonilised muutused

KOHASTUMINE Koostas Kersti Veskimets

Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused (mikroevolutsioon) on kohastumused. Kohastumine on protsess, mille tulemus on kohastumus. Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. Indiviid kohaneb, see võib olla pöörduv, muutuv. Grupp kohastub. Tooge näiteid kohanemistest!

Kohastumused avalduvad organismide: 1. 2. 3. 4. Ehituses (kuju, värvus, jne) Käitumises Füsioloogias Paljunemises

1. Ehituslikud kohastumused Tooge näiteid kohastumustest. . . 1. Lendamiseks (Linnu tiivad ei ole kohastumus!) 2. Ujumiseks (Kala uimed ei ole kohastumus) 3. 4. 6. 7. 8. Kuivas, kuumas kliimas elamiseks Külmas kliimas elamiseks Pimedas elamiseks Vaenlaste eest kaitseks Peitmiseks

Leidke ja nimetage järgmistel piltidel kohastumusi: varjevärvus, varjekuju, hoiatusvärvus jne.

Peitepildid

Need on putukad. Mida meenutavad? Miks kasulik?

Mimikri Mürgitu madu sarnaneb mürgisega, sest aegade jooksul on sarnase mustriga madusid kardetud. Sirelased on astlata putukad, herilaste sarnased. . . http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //miksike. ee

Silmde kujutis on hirmutamiseks http: //commons. wikimedia. org/wiki/Butterfly

Pisi-puukonn Nad on ühed maailma kõige mürgisemad loomad, ergas värvus on hoiatuseks. Aastaid tagasi kasutati puukonnade mürki noolte ja odaotsade immutamiseks. http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Dendrobates_pumilio. jpg Ega mina ka süüa ei kõlba!

Putukate suiste mitmekesisus on väga suur, et toituda erinevatest objektidest: Mul on lont! http: //commons. wikimedia. org/wiki/Insect Aga mul on midagi enamat!

Aus ähvardus – teravad nõelad täis mürki

Ega ikka ei söö mind! Tule, mu kullake!

Kõrbetaimed on kaetud vahaga. . . Autori fotod

2. Käitumulikud kohastumused Kes jookseb kiiremini? Kes jookseb kauem?

Käitumuslikke kohastumusi Otsi sa mind! Põgenen laskudes

Ka käitumuslikud kohastumused põhinevad ehituslikel omadustel. Kuidas basilisk saab vee peal joosta? http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //teachers. greenville. k 12. sc. us/sites/ekrezdor/Animal%2520 Kingdom/br own_basilisk. jpg

Millist tüüpi kohastumusi on näha? ?

Need lehed on ka paatideks head Lehelõikajad sipelgad http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Atta_cephalotes_(Costa_Rica)_1. jpg

Milleks ise vaeva näha, kui selleks on ka rumalamaid võtta http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. wildlifeextra. com/resources/listimg/birds/Birds_april_09/cuckoo_c hick_rspb%40 large. jpg

"Kumb oli enne, kas kana või muna? " Tolmeldajateks ei ole ainult putukad http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Amazilia_tzacatl_(Costa_Rica). jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Apis_mellifera_2_Luc_Viatour_edit_1. jpg http: //www. jamestjones. com/news 11. html

Tolmeldaja “putukas”

Kameeleon - värvivahetaja musternäide http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/f/f 2/South_Asian_Chamaeleon_(Chamaeleo_zeylanicus)_W_IMG _1859. jpg

3. Füsioloogilised kohastumised Vaalade lihasvalk säilitab rohkem hapnikku kui maismaaloomde lihasvalk. http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //marinebio. org/upload/Physeter_catodon 2. jpg http: //commons. wikimedia. org/wiki/File: Physeter_macrocephalus_jumping. jpg

Kuidas saab lumekirp, kelle pildistamine tõi Urmas Tartesele Londoni loodusloo muuseumi 2010. a loodusfotograafi tiitli, elada miinuskraadide juures? Tal on "antifriis" verevedelik muudetakse glütserooliks http: //www. tartupostimees. ee/? id=178608

Kaktustel, piimalillelistel on fotosünteesi eripära: õhulõhed on vaid öösel lahti, et vältida aurumist . . . tulemuseks on aga aeglane kasv

Männijuured on põimunud seeneniidistikuga, moodustades mükoriisa. . .

Jääkalade esivanemad elasid Antarktika liustike piirkonnas juba 34 miljoni aasta eest. Kui vesi läks üha külmemaks, kuni viis kraadi alla nulli, suri enamik kalu välja või põgenes soojematesse vetesse. Jäid nototeenialased, kes suutsid välja arendada erilised võimed. Nende merepõhjas elavate kalade valgud muutsid kuju nõnda, et suudaksid madalal temperatuuril tegutseda, ja üks seedeensüümi fragment võttis endale antifriisi rolli. Kuna külmas vees oli rohkem lahustunud hapnikku, ei vajanud kalad enam eriti palju punaseid vererakke ja 16 liiki ei valmista neid enam üldse. Nad on läbipaistvad nagu millimallikad. Ja nende jaoks on soe igasugune antarktiline vesi, mis veel jäätunud pole.

Kohastumused ei ole täiuslikud, nad on suhteliselt kasulikud, sest … • Vastandlikud: ühes keskkonnas hea, teises halb. Too näide! • Keskkond muutub kiiremini, kui kohastumused jõuavad tekkida. Too näide! • Vahest kasulik ainult tervele rühmale, mitte isendile. Too näide! • Vahest “üle kohastunud” – hirvede, põtrade narvali sarved.

Miks neil on suured sarved? http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //rjsimagesofnature. com/root/RJs. Imagesof. Nature/iphoto/photos/images 1 http: //imgur. com/gallery

http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //273 connectivity. com http: //www. google. ee/imgres? imgurl=http: //www. parcourslemonde. com/articles/images/fiches/narval 3. jpg

Allikad 1. http: //commons. wikimedia. org 2. Bioloogia gümnaasiumile II osa 4. kursus. T. Sarapuu, M. Viikmaa, I. Puura, Eesti Loodusfoto, 2006. a. Tartu