KOHANIMEKORRALDUS EESTIS Aule Kikas peaspetsialist kohanimenukogu sekretr kohaliku

  • Slides: 43
Download presentation
KOHANIMEKORRALDUS EESTIS Aule Kikas peaspetsialist / kohanimenõukogu sekretär kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond oktoober,

KOHANIMEKORRALDUS EESTIS Aule Kikas peaspetsialist / kohanimenõukogu sekretär kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond oktoober, 2009

SELGUS ÜHEMÕTTELISUS TÄPNE KIRJAKUJU Praktiline väärtus kaardid Ajalooline – kultuuriline väärtus SEOS OBJEKTIGA identiteet

SELGUS ÜHEMÕTTELISUS TÄPNE KIRJAKUJU Praktiline väärtus kaardid Ajalooline – kultuuriline väärtus SEOS OBJEKTIGA identiteet mälu reisimine maadearvestus ajalugu transport side registrid aadressid jne 2

Millest räägime? w Kohanimekorralduse lähtepõhimõtted w Eesti kohanimekorraldus: kohanimeseadus, kohanimenõukogu, kohanimeregister w Nimevaliku põhimõtted:

Millest räägime? w Kohanimekorralduse lähtepõhimõtted w Eesti kohanimekorraldus: kohanimeseadus, kohanimenõukogu, kohanimeregister w Nimevaliku põhimõtted: teed-tänavad, väikekohad, maaüksused 3

Võti: kohanimi ja koha-aadress Viljandi maakond Karksi vald Karksi-Nuia linn Nukitsamehe tee 16 Viljandi

Võti: kohanimi ja koha-aadress Viljandi maakond Karksi vald Karksi-Nuia linn Nukitsamehe tee 16 Viljandi maakond Karksi vald Sudiste küla Iivakivi väikekoht 14 Viljandi maakond Karksi vald Leeli küla Tölpa talu 4

KNR ja ADS koostöö ehk kõik koha-aadressid tuginevad kohanimedele Tegevused kohanimede korrastamisel: - kohanimeseadusele

KNR ja ADS koostöö ehk kõik koha-aadressid tuginevad kohanimedele Tegevused kohanimede korrastamisel: - kohanimeseadusele mittevastavate nimede kooskõlla viimine; - liikluspindadele nimede määramine; - väikekohtadele nimede määramine (nt endised suvila- ja aiandusühistud); - katastriüksuste nimede korrastamine (kui kasutatakse adresseerimisel); - ametlike kohanimede registrisse kandmine. 5

Ühine vanker vedada w Siseministeerium w Eesti Keele Instituut nimeteaduslik usaldusasutus w Maa-amet kohanimeregistri

Ühine vanker vedada w Siseministeerium w Eesti Keele Instituut nimeteaduslik usaldusasutus w Maa-amet kohanimeregistri volitatud töötleja w kohanimemäärajad 6

Lähtepõhimõtted w igal riigil on suveräänne õigus otsustada oma maa kohanimesid (riiklik normimine) w

Lähtepõhimõtted w igal riigil on suveräänne õigus otsustada oma maa kohanimesid (riiklik normimine) w rahvusvaheliselt tunnustatakse neid kohanimesid, mida riigid ise on kehtestanud (rahvusvaheline normimine) 7

8

8

Eesti kohanimekorraldus Riiklik kohanimekorraldus Teaduslik kohanimekorraldus Rahvusvaheline kohanimekorraldus 9

Eesti kohanimekorraldus Riiklik kohanimekorraldus Teaduslik kohanimekorraldus Rahvusvaheline kohanimekorraldus 9

Riiklik kohanimekorraldus Seaduseelnõude jm õigusaktide väljatöötamine kohanimede määramise ja kasutamise ning järelevalve teostamise kohta.

Riiklik kohanimekorraldus Seaduseelnõude jm õigusaktide väljatöötamine kohanimede määramise ja kasutamise ning järelevalve teostamise kohta. Kohanimeseadus Kohanimenõukogu kui suunaja Kohanimeregister kui koguja ja hoidja www. eki. ee/knn http: //xgis. maaamet. ee/knravalik/ 10

Kohanimeseaduse eesmärk Tagada kohanimede ühtlustatud kasutamine, selgus, ühemõttelisus, täpne kirjakuju ja seos nimetatava objektiga

Kohanimeseaduse eesmärk Tagada kohanimede ühtlustatud kasutamine, selgus, ühemõttelisus, täpne kirjakuju ja seos nimetatava objektiga ning kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse Ajalooline/kultuuriline väärtus – kohanimed kui keele- ja ajaloomälestised, osa kohalikust identiteedist; Praktiline väärtus- kaardid, maadearvestus, transport, side, registrid (RT I 2003, 73, 485), w 11

Mõisted_ 1 Ametlik kohanimi- kohanimemääraja antud õigusaktiga määratud kohanimi ; (tänavanimed, looduskaitsealade nimed) või

Mõisted_ 1 Ametlik kohanimi- kohanimemääraja antud õigusaktiga määratud kohanimi ; (tänavanimed, looduskaitsealade nimed) või kohanimenõukogu otsusega kinnitatud kohanimi (jõgede nimed, saarte nimed) Mitteametlik kohanimi- ei ole kinnitatud õigusaktiga ega määratud kohanimenõukogu poolt Kohanimemäärajad - kohalik omavalitsus - omavalitsusüksuse territooriumile jäävale nimeobjektile, va seadusest tulenevad erandid; minister; Vabariigi Valitsus; kohanimenõukogu; Kohamimeobjektid- haldusüksus; osavald ja linnaosa; asustusüksus; w tänav, väljak, riigimaantee, kohalik maantee ja eratee w raudteejaam, rongi- või muu ühissõidukipeatus, lennuväli või -jaam, sadam, tuletorn; muu üksus, kui see vajab kohanime 12

Mõisted_ w w w 2 Liigisõna on kohanime koostisosa, mis tähistab nimeobjekti liiki (Kullerkupu

Mõisted_ w w w 2 Liigisõna on kohanime koostisosa, mis tähistab nimeobjekti liiki (Kullerkupu tänav, Pirita jõgi, Karksi küla jne) Hargtäiend on kohanime täiendav osa, mis eristab korduvaid kohanimesid (Suur-Kaare tänav, Vana-Võidu alevik jne) Nimetuum on kohanimi ilma liigisõna ja hargtäiendita (Pärna allee, Sõpruse puiestee) Rööpnimi on erandjuhtudel määratav kohanimi (Aulepa/Dirslätt) Pühendusnimi on kellegi mälestuseks või austuseks määratud kohanimi (Lydia Koidula tänav) 13

Mõisted_ 3 Endonüüm (sisekeelne nimi) – riigis endas kasutatav kohalik ametlik nimi (Berlin, Warszawa,

Mõisted_ 3 Endonüüm (sisekeelne nimi) – riigis endas kasutatav kohalik ametlik nimi (Berlin, Warszawa, Wien, Helsinki / Helsingfors) Eksonüüm (väliskeelne nimi) – nimi keeles, millel ei ole vastaval alal ametlikku staatust (Berliin, Varssavi, Viin, Helsingi) 14

Eelnõu seaduse muutmiseks w Vajadus reguleerida maaüksusele nime määramine. Lisada maaüksus kohanimekohustusega objektide hulka,

Eelnõu seaduse muutmiseks w Vajadus reguleerida maaüksusele nime määramine. Lisada maaüksus kohanimekohustusega objektide hulka, va juhud kui: maaüksus on adresseeritud mõne teise nimeobjekti järgi; maaüksus on moodustatud tehnilise rajatise teenindamiseks ja tal ei paikne adresseerimist vajavaid objekte; maaüksus ei moodusta iseseisvalt kasutatavat kinnisasja. 15

Kohanime mittevajavad maaüksused 16

Kohanime mittevajavad maaüksused 16

Kohanimevaliku põhimõtted Vanad kohanimed talunimed, loodusnimed jm Kirjeldavad nimed koha asend, kuju, suurus, loodus,

Kohanimevaliku põhimõtted Vanad kohanimed talunimed, loodusnimed jm Kirjeldavad nimed koha asend, kuju, suurus, loodus, maastiku- ja pinnavormid jm (Pikk tänav, Kalda tänav, Tiigi tänav); sõidusihi näitamiseks (Jõesuu tee) Ajalugu ja rahvapärimust kajastavad nimed, üle-eestilise tähendusega nimed, paiga sümbolid, eripära (Fama põik, Heinaturu tänav) Sarjaviisiline nimepanek (lindude nimed, liblikate nimed, puuvillatööstusega seotud nimed jne) Pühendusnimed (isiku asutuseks või mälestuseks, mitte eluajal, täisnimi või varjunimi: Lydia Koidula, A. H. Tammsaare, Oskar Lutsu) 17

Kohanime keelsus *Kohanimed on eestikeelsed ja dokumenteeritakse eesti-ladina tähestikus *Erandid: aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud

Kohanime keelsus *Kohanimed on eestikeelsed ja dokumenteeritakse eesti-ladina tähestikus *Erandid: aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud • Rahvusvahelises ameti- ja ärisuhtluses on nimetuum ja hargtäiend sama Eestis kasutatavaga. • Erandid: a) Eesti; • b) riikidevaheliste veekogude nimede tõlked 18

Eesti-ladina tähestik w Eesti tähestik: w a b d e f g h i

Eesti-ladina tähestik w Eesti tähestik: w a b d e f g h i j k l m n o p r s š z ž t u v õ ä ö ü w w w võõrtähed: c q w x y (esinevad üksnes võõrkeelsetes nimedes) w w neist f, š, z, ž on kasutusel üksnes võõrsõnades b, d, g sõna alguses esinevad üksnes võõrsõnades NB! eestikeelne omasõna (puss) / võõrsõna (buss) // Eesti-ladina tähestik w = eesti tähed + võõrtähed + kõik ladinatähelistes keeltes kasutatavad tähed (sh č, é, å) 19

Eestikeelsuse kindlakstegemine Kohanimi on eestikeelne, kui nimetuum on: w 1) äratuntavalt mõne eestikeelse sõna

Eestikeelsuse kindlakstegemine Kohanimi on eestikeelne, kui nimetuum on: w 1) äratuntavalt mõne eestikeelse sõna vorm (nt Tõusu, Tormi, Jääraku, Raudsilla); w 2) kooskõlas eesti omasõnade häälikusüsteemi ja kirjaviisiga (nt Juhkentali, Rakvere, Vestervalli) ega ole äratuntav muganemata võõrkeelne sõna (nt Iskra, Jantar, Ogonjok, City, Neugrund, Plaza); w 3) füüsilise isiku nimi (st pühendusnimede kohta keelsusnõudeid ei esitata). w Kui nimetuum on liigisõnast lahku kirjutatud ega ühildu sellega käändes, siis peab nimetuum lõppema vokaaliga nii, et tal on tegeliku või mõeldava eesti omasõna omastava käände kuju. w “Pimeaed tn” > Pimeaia tänav, (väikekohad) “Voka-Aed” > Voka-Aia, “Elektron AÜ” > Elektroni AÜ, “Metsaonnid AÜ” > Metsaonnide AÜ (erandid nt omadussõnad nimetuumas - Pikk tänav, Lai tänav, Lühike jalg) 20

Eestikeelsuse kindlakstegemisest veel w w Aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel võivad nimetuumaks olla ka

Eestikeelsuse kindlakstegemisest veel w w Aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel võivad nimetuumaks olla ka võõrsõnad, mille tunnused on: w tähtede f, š, z ja ž (võõrsõnatähtede) esinemine (nt Fosfori tänav); w tähed b, d, g sõnavormi algul (nt Betooni tänav, Gümnaasiumi tänav); w rõhk järgsilbil, juhul kui on tegemist ilmse laensõnaga (nt Energia tänav, Tekstiili tänav). Võõrnimedes kasutatavad võõrtähed (c, q, w, x, y) tulevad arvesse ainult füüsilise isiku nime kasutamisel (A. Weizenbergi tänav). 21

Suur ja väike algustäht w Nime tuum suure algustähega (kõik sõnad peale sidesõnade), liigisõna

Suur ja väike algustäht w Nime tuum suure algustähega (kõik sõnad peale sidesõnade), liigisõna väikese tähega: w Kangelaste prospekt, 26. Juuli tänav, Kulgu sadam, Kulgu tamm, (Kadastiku) Suur tiik, Jõe vaatlustorn, Taani Kuninga aed, Suur promenaad, Uue Maailma haljak w Hargtäiend liitub sidekriipsu abil: w Suur-Aguli tänav 22

Katastriüksuste nimed_ w w 1 Katastriüksuste nimedes võiks soovitada nimetuuma kokkukirjutust: w Küüni-Saare >

Katastriüksuste nimed_ w w 1 Katastriüksuste nimedes võiks soovitada nimetuuma kokkukirjutust: w Küüni-Saare > Küünisaare, Vabadiko Pealse > Vabadikupealse, Vana Loosu > Vanaloosu, Kuusiko-Allika > Kuusikuallika, Mardi-Metsa > Mardimetsa, Jüri-Aadu > Jüriaadu, Tooma-Mihkli > Toomamihkli Sidekriips sobib w kui üks talunimi on hargtäiendita, teine täiendiga: Lepiku ja Mäe-Lepiku, Kubja ja Alt-Kubja w keerulisemates ühendites (eesnimi + liitsõna, liitsõna + eesnimi): Mõnuvere-Hendriku, Kedekubja-Juhani, Tagaküla. Endriku, Mäekiisa-Aadami, Tiitsutooma-Mihkli 23

Vanad kohanimed 24

Vanad kohanimed 24

Katastriüksuste nimed_ 2 EI… w numbritele ja mittesõnalistele tähistele w samanimelisusele (sama nimega ei

Katastriüksuste nimed_ 2 EI… w numbritele ja mittesõnalistele tähistele w samanimelisusele (sama nimega ei tohi olla ühe asustusüksuse piires asuvad nimeobjektid) 25

Teede ja tänavate nimed w Teeseadus- kirjeldavad nimetused algus- ja lõpp-punktiga w Kohanimed -

Teede ja tänavate nimed w Teeseadus- kirjeldavad nimetused algus- ja lõpp-punktiga w Kohanimed - kindla ülesehitusega (nimetuum, hargtäiend ja liigisõna valik) Nimevaliku põhimõtted (vanad kohanimed, kirjeldavad nimed, ajalugu ja rahvapärimust kajastavad nimed, sarjad; pühendusnimed) 26

Teede nimede korrastamine_1 w w Kohanimi koosneb nimetuumast, mõnikord hargtäiendist ja liigisõnast; Kohanimi peab

Teede nimede korrastamine_1 w w Kohanimi koosneb nimetuumast, mõnikord hargtäiendist ja liigisõnast; Kohanimi peab sisaldama lisaks nimetuumale ka liigisõna (tee, allee, puiestee vmt); Olla ei tohi topelt liigisõna (Jämejala tee kõnnitee). Kui kõnnitee on põhitee kõrval, siis see ei vaja eraldi kohanime- adresseerimist ju kõnnitee järgi ei toimu) Nimevalikul arvestage adresseerimise võimalusega/ vajadusega - ei tahaks ju tõenäoliselt keegi elada nt Mustiku puhastusseadmete juurdepääsu teel majas nr 1 või Siloaugu teel 27

Teede nimede korrastamine_2 w w w Vältige võimalusel mitmeosalisi teenimesid – nt Puiatu-Alustre tee

Teede nimede korrastamine_2 w w w Vältige võimalusel mitmeosalisi teenimesid – nt Puiatu-Alustre tee poleks iseenesest lausa vale, aga ehk natuke kohapealset keelekasutust tundvatena oskate leida ka sellele teele korraliku nimetuuma; Sidekriipsu kasutatakse üldjuhul hargtäiendi kasutamisel (vrdl: Kaare tee, Suur-Kaare tee, Väike-Kaare tee, Kesk-Kaare tee ; Lepiku tee ja Mäe-Lepiku tee; ) Kindlasti ei tohi olla kolme- ja enamaosalisi nimesid nt Puiatu-Kingu. Väike-Kõpu tee; 28

Teede nimede korrastamine_3 w halduspiire ületavate teede puhul koostöö w arendajad ei ole nimemäärajad

Teede nimede korrastamine_3 w halduspiire ületavate teede puhul koostöö w arendajad ei ole nimemäärajad 29

Mangu–Mangu rand liigisõna puudub Manguranna tee Mälestusmärk „Estonia" tee kirjeldavat tüüpi nimetus; jutumärke pole

Mangu–Mangu rand liigisõna puudub Manguranna tee Mälestusmärk „Estonia" tee kirjeldavat tüüpi nimetus; jutumärke pole tarvis Mälestusmärgi tee Rahu põik 2 liigisõnale järgneb number (ei ole majanumber!), mis ilmselt peaks olema nime ees 2. Rahu põik (lubatud üksnes siis, kui on määratud enne kohanimeseaduse jõustumist; kui on hilisem, tuleks kasutada mingit hargtäiendit) Ristna majakas– vundamendid liigisõna puudub Majaka tee ~ Vundamendi tee? Sauaru tee Lokutal liigisõnale järgneb kohanime kohakäändeline vorm, mis ei saa kuidagi olla ametliku nime osa Lokuta-Sauaru tee (oletades, et vallas on mitu Sauaru teed) 30

Haakla kruusakillustiku tee sisaldab topelt liigisõna Haakla tee ~ Haakla kruusatee (kui on tõesti

Haakla kruusakillustiku tee sisaldab topelt liigisõna Haakla tee ~ Haakla kruusatee (kui on tõesti vaja selle alusel eristada) Heistesoo küla tee nimetuum mitmeosaline, kuid õigekirjutus ei vasta reeglitele (Heistesoo Küla tee ilmselt ei sobi) Heistesoo tee ~ Heistesoo külatee Karjaselja 1 tee -ei saa aru, kas number 1 on järgarv ('esimene', sel juhul peab olema punktiga) või põhiarv ('üks'). Numbrid nimesse igal juhul ei sobi. Karjaselja tee ~ Vana-Karjaselja tee ~ Põhja-Karjaselja tee (st kui on mitu Karjaselja teed, siis kasutada sobivat hargtäiendit) 31

Väikekohad w aadressiandmete süsteem w kohanimi KNS § 4 ja 5 sätestatud korras- eestikeelne,

Väikekohad w aadressiandmete süsteem w kohanimi KNS § 4 ja 5 sätestatud korras- eestikeelne, õigekiri, nimevaliku põhimõtted jne w liigisõna valik: keskus, aedlinn, ühistu, väikekoht… w rahvapärased liigisõnad- kant, nulk, nurk, ots, külg, pool, veer jms 32

Kohanime määramine Õigusakti miinimumnõuded: w kohanimi w nimeobjekti liik w asukoha kirjeldus või kaart

Kohanime määramine Õigusakti miinimumnõuded: w kohanimi w nimeobjekti liik w asukoha kirjeldus või kaart (peab võimaldama määrata nimeobjekti tunnuspunkti asukohta) 33

Vead kohanimede määramisel - numbriline ja muu mittesõnaline tähis - liik määratlemata õigusakti sõnastus

Vead kohanimede määramisel - numbriline ja muu mittesõnaline tähis - liik määratlemata õigusakti sõnastus (millele mida määratakse? ) õigusaktile ei ole lisatud kaarti pühendusnimed ilma eesnimedeta või ei ole järgitud pühendusnimede määramise korda liigisõnad suurte tähtedega kokku- ja lahkukirjutamine eestikeelsus küsitav omastav kääne 34

Kohanimenõukogu w Kohanimenõukogu on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud 15 liikmeline asjatundjate

Kohanimenõukogu w Kohanimenõukogu on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud 15 liikmeline asjatundjate komisjon, kelle tegevuse eesmärk on kohanimekorralduse probleemide läbitöötamine, sellealase tegevuse suunamine, koordineerimine ja korraldamine. w Kohanimenõukogu kodulehekülg: www. eki. ee/knn 35

Riiklik kohanimeregister Eesmärk: teabe kogumine Eesti kohanimede kohta, selle teabe töötlemine ja säilitamine ning

Riiklik kohanimeregister Eesmärk: teabe kogumine Eesti kohanimede kohta, selle teabe töötlemine ja säilitamine ning kasutajatele kättesaadavaks tegemine, samuti kohanimekasutuse korrastamine Vastutav töötleja: Siseministeerium Volitatud töötleja: Maa-amet • http: //xgis. maaamet. ee/knravalik/ 36

Kohanimeregistri avalik teenus w w w w mugav kasutajaliides; saadaval ka inglise keelne versioon;

Kohanimeregistri avalik teenus w w w w mugav kasutajaliides; saadaval ka inglise keelne versioon; saab teha väljavõtteid csv formaadis; saab esitada ettepanekuid ja märkusi kohanimede kohta nii E-kirja kui ka logides ID kaardiga KNR suunatud rakendusse; KNR suunatud rakendusse ID kaardiga sisse logides saab oma algatatud menetlusi jälgida; saab jälgida ja teha päringuid lisainfo (kohanime märkuste) kohta; kaardile saab pöörduda nii kohanimeobjekti tervikkujuga kui ka tunnuspunktiga; sarnaselt muude Maa-ameti kaardirakendustega võimalik teha väljatrükki koos kaardipildiga, mõõta vahemaid, teha erinevatele objektidele infopäringuid jne. 37

http: //xgis. maaamet. ee/knravalik/ 38

http: //xgis. maaamet. ee/knravalik/ 38

Andmete esitamine Kohanimeregister - osa riigi infosüsteemist - andmete andja ADS-i Andmete esitamise kohustus

Andmete esitamine Kohanimeregister - osa riigi infosüsteemist - andmete andja ADS-i Andmete esitamise kohustus 10 päeva jooksul õigusakti vastuvõtmisest või kohanimenõukogu nõustuva otsuse langetamisest kohanimeregister@siseministeerium. ee 39

Alusdokumendid w kaaskiri (vt määrus § 4) w kohanimemääraja otsus w nimeobjekti asukoha kirjeldus

Alusdokumendid w kaaskiri (vt määrus § 4) w kohanimemääraja otsus w nimeobjekti asukoha kirjeldus v kaart, mis võimaldab määrata vähemalt nimeobjekti tunnuspunkti asukohta w andmed posti, faksi v e-postiga. Tähevead jm ilmsed sisestusvead- operatiivselt , ka tel teel. 40

Kust saada teavet? Kohanimenõukogu kodulehekülg www. eki. ee/knn Kohanimekorraldus www. siseministeerium. ee Eesti Keele

Kust saada teavet? Kohanimenõukogu kodulehekülg www. eki. ee/knn Kohanimekorraldus www. siseministeerium. ee Eesti Keele Instituut www. eki. ee Keelenõuanne : tööpäeviti kl 9– 12 ja 13– 17 telefonil 631 3731 Maa-amet: www. maaamet. ee www. eki. ee/knn/lingid. htm; www. eki. ee/nimeselts/bib http: //www. youtube. com/watch? v=Wfnp. UYPxr. WE 41

 Kauneid ja püsivaid kohanimesid! w aule. kikas@siseministeerium. ee w tel 612 5147 42

Kauneid ja püsivaid kohanimesid! w aule. kikas@siseministeerium. ee w tel 612 5147 42

43

43