Kohalike avalike teenuste arendamise programm Infopev 12 jaanuar

Kohalike avalike teenuste arendamise programm Infopäev 12. jaanuar 2010

Päevakava 10. 00 – 10. 20 – 11. 15 – 11. 45 – 12. 00 – 12. 30 – 12. 55 – 13. 00 Ülevaade kohalike avalike teenuste arendamise programmist ANDRES HELDRING, SISEMINISTEERIUM Taotlusele esitatavad nõuded, menetlusprotsess, aruandlus STEN SILMET, EAS Projekti kaudse ja otsese jätkusuutlikkuse hindamine, tasuvus- ja teostatavusanalüüs, kulu-tulu analüüs JAAK PUISTAMA, EAS Kohvipaus Ehitusliku projektijuhtimise kitsaskohad KOIT-kava projektide rakendamisel RAIVO TOOM, EAS Teenuste ja asjade hankimine ning KOIT-kava rakendamisel ilmnenud sagedasemad rikkumised ALVAR NÕUAKAS, EAS Kokkuvõte – juhised sujuvaks asjaajamiseks KAIR TAMMEL, EAS

Taotlusele esitatavad nõuded, menetlusprotsess, aruandlus Sten Silmet EAS elukeskkonna arenduskonsultant

Abikõlblikud tegevused • • ehitus- ja haljastustööd; ehitusgeoloogilised ja –geodeetilised uuringud; ehituslik projekteerimine; omaniku- ja autorijärelevalve; ehitusprojekti juhtimine; ehitusprojektide ja ehitise ekspertiiside tegemine; objekti funktsioonide täitmiseks vajaliku mööbli ja sisseseade ost.

Abikõlblikud kulud • Abikõlblikud on need kulud, mis on otseselt vajalikud abikõlblike tegevuste elluviimiseks ja meetme eesmärkide saavutamiseks. • Abikõlblikud kulud on tekkepõhised. • Piirangud: 1) Kinnisvara ost võib moodustada maksimaalselt 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust; 2) omaniku- ja autorijärelevalve, ehitusliku projekteerimise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde, keskkonnamõjude hindamise, muinsuskaitse eritingimuste või ehitusprojektide ja ehitise ekspertiiside kulud kokku võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust;

Mitteabikõlblikud kulud projekti üld- ja personalikulud ning hangete korraldamise kulud; trahvid, kohtukulud, viivised ja muud rahalised karistused; kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud; esinduskulud ja kingitused; intressid ja valuutavahetustasud; laenu-, liisingu- ja pangagarantii; kulu, mis on eelnevalt riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi toetustest hüvitatud; • muud abikõlblike tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; • käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. • •

Abikõlblik periood Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimisest EAS-is või taotluse rahuldamise otsusega määratud hilisemast tähtajast. Projekti perioodi maksimaalne kestus on 36 kuud. Projekti lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. august 2015. a. Ehitusliku projekteerimise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise, ehitusprojektide ekspertiiside tegemise või kinnisasja ostuga seotud kulude osas algab abikõlblikkuse periood: • taotluse registreerimise kuupäevast; • taotluse rahuldamise otsusega määratud hilisemast tähtajast; • 01. jaanuar 2007. a. kuid mitte varem kui 36 kuud eelnevalt nimetatud tähtajast. Juhul kui EAS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.

Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele • Taotlus esitatakse kindlal taotlusvormil EASile Lisad: 1) projekti kirjeldus (EAS-i vormil) 2) eelarve (EAS-i vormil) 3) ajakava (EAS-i vormil) 4) oma- ja kaasfinantseeringut tõestavad dokumendid 5) taustinfo taotlejast ja kaasfinantseerija(te)st (organisatsiooni CV sh EAS vorm) 6) projektijuhi CV (EAS-i vormil) 7) hinnapakkumised ja/või hankedokumentatsioon 8) kinnitus vara säilimise kohta toodud eesmärkidel viie aasta jooksul 9) projekti aruannete esitamise graafik koos väljamaksete prognoosiga (EAS-i vormil)

Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele • • Lisaks tuleb lisada taotlusele: projektis osalevate isikute vahelised koostöökokkulepped; projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused; ehituslik projektdokumentatsioon (vastavalt kehtivale Ehitusseadusele ja vastavalt standardile EVS 811: 2006); omandi- ja rendisuhteid kinnitavad dokumendid; projekti tasuvuse ja riski analüüs või finantsanalüüs; kinnisvara ja kasutatud varustuse ostu puhul tõend selle kohta, et hoone ega varustusega seoses ei ole vastavalt eelneva 10 ja 7 aasta jooksul antud siseriiklikku ega Euroopa Ühenduse toetust; kinnisasja eksperthinnang atesteeritud hindaja poolt, mis on väljastatud kuni 90 kalendripäeva enne ostutehingut (kinnisasja ostu puhul);

Taotluse ettevalmistamisel tuleb jälgida • Projekti abikõlblike tegevustega saab algust teha alles pärast taotluse registreerimist EAS-is (tekkepõhisuse põhimõte); • Oma- ja kaasfinantseering saab olla vaid avaliku sektori raha; • Projekti tegevused on abikõlblikud ja nad vastavad eeltaotluses esitatule; • Projekti kirjelduses (Lisa 1), eelarves (Lisa 2) ja ajakavas (Lisa 3) esitatud tegevused ja kululiigid peavad olema samad; • Projekti kogu eelarve on kaetud hinnapakkumistega ja/või kooskõlas riigihangete hinnakalkulatsioonidega kui ka finantseeringuga.

Taotluse menetlemine • Taotlused võetakse menetlusse jooksvalt. • Taotluse menetlemise aeg registreerimise hetkest on 25 tööpäeva. • Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetele vastavust ja kontrollitakse vajalike dokumentide olemasolu. • Kui taotluse kontrollimisel avastatakse taotluses ebatäpsusi siis määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks on aega üldjuhul kuni 10 tööpäeva. • Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlus.

Aruannete menetlemine • Projekti vahe- või lõpparuande esitatakse EAS-ile vastavalt taotluses märgitud perioodide kohta (vastavalt projekti aruannete esitamise graafik ja väljamaksete prognoos e. lisa nr 9) • Toetuse saaja võib esitada vahearuanded iga kolme kuu järel või harvem. Põhjendatud juhtudel võib toetuse saaja esitada vahearuandeid sagedamini. • Vahe- ja lõpparuandele tuleb lisada kulude aluseks olevatest dokumentidest koopiad (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest koopiad (maksekorraldused). • Vahe- ja lõpparuannete menetlemise aeg on 25 tööpäeva. Aruannetes esinevate puuduste kõrvaldamiseks on aega üldjuhul kuni 10 tööpäeva.

Toetuse väljamaksmine Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on: • toetuse saaja poolt teostatud vastavad kulutused; • toetuse saaja poolt teostatud omafinantseering ning seda tõendavate dokumentide esitamine EASile; • aruande esitamine. • väljamaksetaotluse esitamine. EAS menetleb väljamakse taotlust hiljemalt 16 tööpäeva jooksul pärast toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande heakskiitmist EAS-i poolt ja toetuse saajalt väljamaksetaotluse saamist. Toetuse väljamakse toetuse saajale toimub korrektsete andmete korral 4 ndal tööpäeval pärast EAS-i poolse väljamakse taotluse kontrolli lõppu.

Projekti finantseerimine 1) 2) 3) Väljamakse teostamine tasutud kuludokumentide alusel. Kõik kuludokumendid on tasutud ning vastavalt kuludokumentide abikõlblikule summale makstakse välja toetuse osa. Väljamakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel (põhjendatud juhtudel). Kuludokumentide summast peab olema aruande esitamise tähtajaks vähemalt tasutud omafinantseeringu osa. Ettemakse (põhjendatud juhtudel). Ettemakset teostatakse vastavalt kulutuste prognoosile, milles näidatakse eraldi toetuse ja omafinantseeringu osa. Ettemakse summat saab kasutada ainult toetuse osa maksmiseks vastavalt kuludokumentidele.

Projekti kaudse ja otsese jätkusuutlikkuse hindamine, tasuvus- ja teostatavusanalüüs, kulu-tulu analüüs Jaak Puistama EAS elukeskkonna arenduskonsultant

TEOSTATAVUS-TASUVUSANALÜÜS Mis see on? • See on analüüs projekti planeeritud teostatavuse ja tasuvuse ning objekti haldamisega kaasnevate igaaastaste kulude ja tulude kohta. • Samuti peab analüüs käsitlema projekti majanduslikku või sotsiaalset elujõulisust ka tõenäoliste riskide realiseerumise korral

TEOSTATAVUS-TASUVUSANALÜÜS Mida analüüs käsitleb? ÜLDOSA • Milliseid kitsaskohti soovitakse projekti elluviimisega kõrvaldada? • Kuidas nimetatud kitsaskohad seni on mõjutanud avalike teenuste pakkumist? • Kuidas projekti elluviimine lahendab nimetatud kitsaskoha(d)? • Kohaliku omavalitsuse senine finantskoormus (lähima viie aasta jooksul).

TEOSTATAVUS-TASUVUSANALÜÜS Mida analüüs käsitleb? PRAEGUSED JA PERSPEKTIIVSED TEGEVUSTULUD JA TEGEVUSKULUD • Kajastada taotleja eelarvest tulenevaid ja perspektiivseid parendava objektiga seotud kulud. • Kajastada kõiki parendava objekti või uue objekti kasutamisega seonduvaid tuluallikaid.

TEOSTATAVUS-TASUVUSANALÜÜS Mida analüüs käsitleb? PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS • Projekti finantsiline jätkusuutlikkus, milles kajastuvad praeguste ja perspektiivsete tulude ja kulude väärtused ning selle tulemusel kujunev rahavoog. • Millised piirkonna avalikud teenused saavad projekti elluviimisega rahuldatud. • Millised alternatiivsed võimalused on nimetatud avalike teenuste lahendamiseks. • Millal alustatakse projektis kirjeldatud avalike teenuste osutamisega. • Kirjeldage alternatiivseid avalikke teenuseid, kui projektis kirjeldatud teenuse vajadus tulevikus väheneb.

FINANTSANALÜÜS Mis see on? • Finantsanalüüs koostatakse vaid projektidele, mille kogumaksumus on üle 1 miljoni euro. • Finantsanalüüsi raames hinnatakse ja analüüsitakse vaid projekti finantstulemusi. • Analüüs koosne kahest osast, millest esimene on tekstiline osa kirjeldades abikõlblike- ja mitteabikõlblikke kulude loetelu, selgitusi kasutatavate prognooside kohta ning kokkuvõtvalt esitatud finantsanalüüsi tulemusi. • Analüüsi teises osas kajastatakse investeeringu suurus, projekti kasuliku eluea jooksulsaadav tulu ja tekkiv kulu ning finantseerimisvajaku arvutus.

FINANTSANALÜÜS Kuidas seda koostatakse? • Finantsanalüüs koostatakse rahavoogude ehk tulu ja kulu meetodil, kajastades projekti tulemusena reaalselt tekkinud sissetulekuid ja väljaminekuid. Amortisatsiooni, reserve jms finantsanalüüsis ei käsitleta. • Projekti tulu ja kulu prognoosimisel tuleb makromajanduslike näitajate osas võtta reeglina aluseks EL struktuurifondide veebilehel www. struktuurifondid. ee avaldatud värskem prognoos • Analüüsi koostamisel tuleb rahavoogude meetodil igaaastaseid tulusid ja kulusid diskonteerida 6% diskontomääraga.

FINANTSANALÜÜS Kuidas seda koostatakse? • Finantseerimisvajakut saab arvutada vaid kui projekt teenib puhastulu, mis leitakse projekti tulemuse saadava tulu ja projekti vara jääkväärtuse summast tegevuskulu lahutamisel. • Puhastulu teenimisel tuleb projekti planeeritavaid abikõlblikke kulusid vähendada puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblikke kulude proportsioonile projekti elluviimiseks vajalikest kuludest.

Ehitusliku projektijuhtimise kitsaskohad KOIT-kava projektide rakendamisel Raivo Toom EAS elukeskkonna arenduskonsultant Ehitusekspert

Lepingud • Lepingu sõlmimise hetkel mitte viia sisse põhjendamatuid tehnilisi muudatusi, näiteks: Kvaliteediklassi muudatus: viimistlus RYL I klass (eriti kõrgete nõuetega pinnad ± 3 mm, paranduste tegemisel kogu seinapind viimistleda), RYL II klass tavanõuded ± 5 mm) Nõuded tehnilise dokumenteerimise osas: töövõtja koostab vajalikud töö- ja teostusjoonised, hangib tootejoonised (näiteks monteeritavad raudbetoonelemendid, toodetel CE märgistus)

Ehituslik projektdokumentatsioon • Ehituslik projektdokumentatsioon peab vastama põhiprojekti staadiumile vastavalt standardile EVS 811: 2006 • Tööjooniste koostamine töövõtja kohustuseks, kui on vajadus (tähelepanu võimalikele muudatustele materjalide osas) • Oluline on koostada mõõtkavas sisustuse paiknemise joonised koos vajaliku spetsifikatsiooniga (tehnosüsteemide asukoht, mööbli tegelikud mõõtmed ja kogus, Päästeamet) • Erinõuded liikumispuuetega inimestele (arvestada olemasolevat olukorda ja perspektiivi)

Ehituslik projektdokumentatsiooni ekspertiis • Teostatud pädeva isiku poolt (MTR registreering) ja kellel on lisaks vajalik kogemus koos referentsobjektidega • Ekspertiis teostatud ennem riigihanke läbiviimist • Ekspertiisi tulemuseks ja eesmärgiks on ehitusliku projektdokumentatsiooni kvaliteedi tagamine ja selle tõstmine ning ei ole formaalsuseks (alusdokumente ca 27 tk) • Projekteerija on kohustatud õigustatud ettepanekuid aktsepteerima ja vigu korrigeerima ilma lisatasu nõudmata (Evakuatsiooni eesmärgiks on evakueeritavate väljapääsu tagamine hoonest turvalisele alale. Ratastooliga inimeste väljapääsu kaldteed, on planeeritud põleva laudvooderkattega seina kõrvale paralleelselt seinaga ja läbi põleva varikatusealuse) • Uuendatakse vananenud sisendandmeid (praktikas mitte kasutatavad lahendused, materjalid, seadmed jms) • Kvaliteetne ekspertiis vähendab riski lisanõuete esitamiseks

Ehituslik projektdokumentatsiooni ekspertiis

Ehituslik projektdokumentatsiooni ekspertiis

Ehitusluba • Väljastamisel järgida Ehitusseaduses sätestatud tingimusi (01. 05. 2009 on sisse viidud olulisi muudatusi, näiteks energiamärgis) • Ehitusloaga, mis annab õiguse ehitise laiendamiseks, võib kohalik omavalitsus anda õiguse ka sama ehitise rekonstrueerimiseks

Ehitustööd • Omanikujärelevalve – väga oluline roll 3 K (kestus, kulud, kvaliteet) tagamisel ehitustööde läbiviimisel • Ehitamise tehnilised dokumendid on väga olulised ehitustööde käigus, objekti üleandmisel kui ka hilisemas ekspluatatsioonis (kaetud tööde aktid (lisada fotod), töökoosolekute protokollid, teostusjoonised, ehitise geodeetilise mahamärkimise akt, ehituse vaheetappide ja eritööde vastuvõtu aktid (survekatsed), ehituse lõppülevaatuse ja garantiiaja järgse ülevaatuse, aktid, ehitise ekspertiisi tulemusena koostatud ekspertarvamus (akustika, valgustihedus, õhuhulgad jne), muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks ehitustoodete vastavussertifikaadid (ehitisse reaalselt paigaldatud materjalid), eritingimustes teostatud tööde protokollid (betooni- ja krohvitööd talvistes tingimustes, ruumi kuivatamine, olemasolevate ehitiste kindlustamine, veetõrje ja pinnase leondumine)

Ehitustööd • Kaasata kõikvõimallike kohustuslikke kui ka soovituslikke isikuid ehitustööde läbiviimisel • Ehitustööde teostamisel jälgida tööde teostamist vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele (mitte ainult pinnakatete viimistlus vaid ka tööde teostamise kvaliteet). Vajalike alusmaterjalide olemasolu objektil võib nõuda töövõtjalt • Lisa- ja muudatustööd s. h tellijareservi kasutamine, • • Tellijale on suur surve reservide kasutuselevõtuks ja muudatuste tegemiseks, arvestades ehitusturu situatsiooni ja riigihangete pakkumishindasid (asendused tehnosüsteemides (ventilatsiooniagregaadid, hooneautomaatika), sanitaartehnika (odavama hinnaklassiga sanitaartehnika), valgustid (Optiwin Glamoxi valgustite projekteerimiseks), viimistlusmaterjalid (odavamad analoogid), avatäited (asendamine PVC avatäidetega), soojustusmaterjalid (teised tootjad või soojustusmaterjali tüübi asendamine) immutatud puidu asemel värvitud puit jne) Kui tellijareserv on projekti eelarves abikõlblik kulu siis soovitus, et lisa- ja muudatustöö enne aktsepteerimist kooskõlastada EAS-ga

Ehitustööd • Tuleb veenduda, et iga muudatus on põhjendatud ning iga asenduse kohta on olemas tasaarvelduse eelarve ja sisu vastab reaalsusele (oluline suuremahulistel ehitustöödel) • Tellija maksab kinni palju projekteerija (konsultandi) vigu kuigi on õigustatud nõuda hüvitust projekteerijalt (projekteerimise vastutuskindlustus) • Tellija ei nõua õigusjärgset maksumuse muudatust võrreldes pakkumise aluseks oleva dokumentatsiooniga. Ükski muudatus- ja lisatöö ei tehta ilma omakasuta nii tühise, väiksena või põhjendatuna kui see ka ei tundu olevat

Näited tehnilistest muudatustest • Ehituslikus projektdokumentatsioonis on kajastatud betoonkonstruktsioonide armeerimiseks vajalik armatuur tähisega AIII (“vene teras”). Kuna Euroopa Liidu maad lähtuvad “euronõuetest” ja AIII terast ei tarni, siis soovime kasutada konstruktsioonides armatuurterast Bst 500 S, mille voolavuspiir on 390 MPa asemel 500 MPa ning seetõttu on vastuvõetav pikijõud voolavuspiiril tagatud väiksema ristlõikepinnaga. Lisatud on projekteerija poolt kooskõlastatud tugevusarvutuste võrdlus. Palun tehniline muudatus aktsepteerida

Näited tehnilistest muudatustest

Näited tehnilistest muudatustest

Näited tehnilistest muudatustest Betoneerimise maht ca 500 m 3 See tähendab ca 50 t metalli. Sel juhul: Kogus kg Kr/kg 50 000 Projektijärgne ø Maksumus kr 12, 0 kg/jm 600 000 Asendatav ø kg/jm Armatuuri kogus jm Asenduse kaal Vahe kg Vahe kr Vahe % 36 8, 0 32 6, 3 6 258 39 506 -10 494 -125 926 -21% 22 3, 0 20 2, 5 16 756 41 322 -8 678 -104 132 -17% 20 2, 5 18 2, 0 20 275 40 500 -9 500 -114 000 -19% 18 2, 0 16 1, 6 25 030 39 506 -10 494 -125 926 -21% 16 1, 6 14 1, 2 31 679 38 281 -11 719 -140 625 -23%

Näited tehnilistest muudatustest • Ehituslikus projektdokumentatsioonis on kajastatud aluspõrandad betoonist C 25/30 armeerituna armatuurvõrguga 8/8/10/10 ja heliisolatsiooniks Isover FLO 30 mm. Soovime kasutada kiudbetooni koos müratõkke villaga PTE 30 mm. Muudatusega on tagatud kõik etteantud nõuded (tugevusnäitajad, akustilised erinõuded, viimistlusklass jne). Lisaks sellele on kiudbetoonpõranda valamise protsess oluliselt kiirem ning seetõttu on tagatud objekti tähtaegne valmimine.

Näited tehnilistest muudatustest

Tänan kuulamast! Raivo Toom Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Elukeskkonna divisjon Arenduskonsultant Tel: 6 279 414 Mobiil: 53 53 3371 E-mail: raivo. toom@eas. ee www. eas. ee

Teenuste ja asjade hankimine, KOIT-kava rakendamisel ilmnenud sagedasemad rikkumised Alvar Nõuakas EAS elukeskkonna arenduskonsultant

Hangete kontrolli alus • Meetme määruse § 19 punkt 13: Toetuse saaja on kohustatud Riigihangete seaduse subjektina järgima hangete läbiviimisel Riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid. • Rahandusministri määrus nr 15 “Perioodi 2007– 2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” § 3 lg 12 ja 13: Toetuse saaja tagab kulude vastavuse abikõlblikkuse reeglitele ning riigihanke vastavuse riigihanke reeglitele. Kui toetuse saaja või partner on hankija „Riigihangete seaduse” tähenduses, siis kontrollib rakendusüksus riigihangete teostamise korra järgimist.

Toetuse saaja kui hankija • Hankija on Riigihangete seaduse (RHS) § 10 alusel: - kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohalike omavalitsuste ühendus; - Mittetulundusühingud ja sihtasutused , kes tellivad RHS § 11 lg 1 kirjeldatud objektide (haridusasutuste, spordi-, puhke-, või vaba aja veetmise rajatiste) ehitustöid. • Kõik KOIT-kavast toetust taotlevad isikud on hankijad RHS § 10 ja § 11 alusel.

Hankimise põhimõtted – RHS § 3 • Hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; • Hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse; • Hankija peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; • Hankija peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

Hankeliigid • Eeldatav maksumus asjade ja teenuste hankelepingu korral üle 625 864 krooni, ehitustööde hankelepingu korral üle 3 911 650 krooni: - Avatud riigihange / rahvusvaheline hange (asjad ja teenused alates 3 019 794 kroonist) - Väljakuulutamisega läbirääkimistega riigihange • Eeldatav maksumus alla eelnimetatud piirmäära ning alates 1 kroonist: - “Lihthange”, Riigihangete seaduse § 16

Hankeliigid - Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, RHS § 28 lõike 5 punkt 1: Ehitustööde sõlmimisel on õigus korraldada hankemenetlus, kui tellitakse samalt pakkujalt esialgses projektis või hankelepingus mittesisaldunud, kuid esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustöödeks või teenuste osutamiseks ettenägematute asjaolude tõttu vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid või teenuseid kuni 20 protsendi ulatuses esialgse hankelepingu maksumusest, kusjuures selliseid täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgse hankelepingu esemest eraldada ilma hankijale suuri kulutusi põhjustamata või on täiendavad ehitustööd või teenused esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalikud;

Hankeliigid - Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, RHS § 28 lõike 2 punkt 2: Hankijal on õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel saab hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga. Hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud tähtaegadest.

Menetlemisel tuvastatud rikkumised • Hankemenetluse korraldamata jätmine Reeglina rikkumised projekteerimistööde teenuse tellimisel, mööbli ja inventari hankimisel. RHS § 5 lg 1 ja 2: Hankelepingu peab hankija sõlmima kirjalikus vormis, kui selle maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 156 466 krooni. Iga hankija kehtestab vorminõuded enda sõlmitavatele hankelepingutele, mille maksumus jääb alla nimetatud summa.

Menetlemisel tuvastatud rikkumised • Viga riigihanke eeldatava maksumuse määramisel ja väär hankeliigi valik * Meetme määruse § 6 lõige 10: Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 5 000 krooni. Probleemid: nn lihthangete korraldamine, kus osad pakkumused ületavad avatud hanke piirmäära; põhjendamatult osadeks jaotatud riigihange, põhjendamatutel asjaoludel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamine.

Menetlemisel tuvastatud rikkumised • Puudub korrektne hankedokumentatsioon, dokumentatsioon on koostatud ja/ või EAS-ile esitatud mittetäielikult. • Hankedokument ja hanketeade ei ole kooskõlalised (näiteks pakkumuste avamise aeg, esitamise tähtaeg). • Hankedokumendi koosseisus esitatud hankelepingu projekt ja sõlmitud hankeleping ei ole kooskõlalised

Hankedokumentatsioon – avatud hankemenetlus 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. Hankija otsus riigihanke korraldamiseks ja hankedokumentide kinnitamiseks Hankija otsus riigihanke komisjoni moodustamiseks Hankedokument kogumahus (vajadusel kinnitus, et tehniline kirjeldus on samane esitatud põhiprojektiga) Hankedokumendi väljastamise protokoll Pakkumuse esitamise tähtajale eelnenud kirjavahetus huvitatud isikutega Pakkumuste avamise protokoll Tõendusmaterjal pakkumuste avamise protokolli edastamisest pakkujatele Pakkujate kvalifitseerimise protokoll Pakkujate kvalifitseerimisele eelnenud kirjavahetus pakkujatega – järelepärimised jms Pakkujate kvalifitseerimise- ja/või mittekvalifitseerimise otsus Tõendusmaterjal teate edastamisest pakkujate kvalifitseerimise / mittekvalifitseerimise või pakkuja kõrvaldamise kohta Pakkumuste vastavaks ja/või mittevastavaks tunnistamise protokoll Pakkumuste vastavaks tunnistamisele eelnenud kirjavahetus pakkujatega – järelepärimised jms Pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus Tõendusmaterjal teate edastamisest pakkumuste vastavaks/mittevastavaks tunnistamise kohta Pakkumuse edukaks tunnistamise otsus Tõendusmaterjal teate edastamisest pakkumuse edukaks tunnistamise kohta Edukaks tunnistatud pakkumus kogumahus

Hankedokumentatsioon – läbirääkimistega hankemenetlus 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. Hankija otsus riigihanke korraldamiseks ja hankedokumentide kinnitamiseks Hankija otsus riigihanke komisjoni moodustamiseks Taotleja kvalifitseerimisdokumendid Protokoll kvalifitseerimisdokumentide väljastamisest Taotlejatele Edukaks tunnistatud Taotleja kvalifitseerimisdokument Taotlejate kvalifitseerimise protokoll Taotlejate kvalifitseerimisele eelnenud kirjavahetus pakkujatega – järelepärimised jms Taotlejate kvalifitseerimise- ja/või mittekvalifitseerimise otsus Tõendusmaterjal teate edastamisest Taotlejate kvalifitseerimise / mittekvalifitseerimise või Taotleja kõrvaldamise kohta Hankedokument kogumahus (vajadusel kinnitus, et tehniline kirjeldus on samane esitatud põhiprojektiga) Hankedokumendi väljastamise protokoll Pakkumuse esitamise tähtajale eelnenud kirjavahetus Taotlejatega Pakkumuste avamise protokoll Tõendusmaterjal pakkumuste avamise protokolli edastamisest pakkujatele Kõik läbirääkimiste protokollid, seotud kirjavahetus Pakkumuste vastavaks ja/või mittevastavaks tunnistamise protokoll Pakkumuste vastavaks tunnistamisele eelnenud kirjavahetus pakkujatega – järelepärimised jms Pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus Tõendusmaterjal teate edastamisest pakkumuste vastavaks/mittevastavaks tunnistamise kohta Pakkumuse edukaks tunnistamise otsus Tõendusmaterjal teate edastamisest pakkumuse edukaks tunnistamise kohta Edukaks tunnistatud pakkumus

Hankedokumentatsioon – nn lihthange • • • Hankedokument, sh huvitatud isikutele üheselt arusaadav tehniline kirjeldus Tõendusmaterjal hankedokumendi väljastamisest huvitatud isikutele koos palvega esitada pakkumus Kõik esitatud pakkumused Pakkumuste avamise ja hindamise protokoll (vastavalt hankedokumendis kirjeldatud ajakavale) Pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

Menetlemisel tuvastatud rikkumised • Avatud riigihanke pakkumuste hindamisel on kasutatud põhjendamatuid majandusliku soodsuse määratlemise kriteeriume – näiteks garantiiperioodi pikkus või ettevõtte enda poolt teostatavate tööde osakaal • “Lihthanke” pakkumuste hindamisel ei ole lähtutud hankekutses esitatud kriteeriumitest – kui kriteerium puudub, on selleks vaikimisi madalaim maksumus

Menetlemisel tuvastatud rikkumised • Tähtaegselt ei ole Riigihangete Registrile esitatud riigihanke aruannet ja riigihanke aruande lisa - § 37 lg 2 alusel esitab Hankija registrile riigihanke aruande kümne päeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist ka juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta ületab 156 466 krooni asjade või teenuste puhul või 469 398 krooni ehitustööde puhul. - Kõikide, seega ka “lihthangete” osas on korraldusasutus andnud seisukoha, et tuleb esitada kogu RHS § 37 nimetatud info, st ka riigihanke aruande lisa.

Rikkumiste tuvastamine EAS tuvastab taotluse hindamisel potentsiaalse rikkumise EAS taotlus Riigihangete Ametile järelevalvemenetluse algatamiseks Riigihangete Amet edastab hinnangu või teate rikkumise tuvastamisest EAS teeb kaalutlusotsuse kulu abikõlblikuks, osaliselt abikõlblikuks või mitteabikõlblikuks tunnistamise kohta

Rikkumiste tuvastamine • EAS on tuvastanud suuremaid või väiksemaid eksimusi Riigihangete seaduse vastu vähemalt 60 % esitatud taotluste hangete osas. • EAS on järelepärimise Riigihangete Ametile esitanud 18 korral, riiklik järelevalve on rikkumise tuvastatud ning sanktsioneeritud 3 korral, esitatud on ka negatiivseid hinnanguid.

Rikkumiste tuvastamine • Korraldusasutuse seisukoht: “Üldjuhul ei tohiks rahuldada taotlusi, mille aluseks on juba algselt hange, mille käigus on rikutud hankereegleid. Tegemist oleks sisuliselt seadusele mittevastavate tegevuste toetamisega. ”

Kuhu pöörduda abi saamiseks? • Riigihangete Amet, Nõustamise talitus Andres Õunapuu 6 201 820 Estella Põllu 6 201 843 • EAS, Elukeskkonna divisjon Alvar Nõuakas Jaak Puistama Sten Silmet Raivo Toom 6 279 421 6 279 523 6 279 727 6 279 414

Kokkuvõte – juhised sujuvaks asjaajamiseks Kair Tammel EAS elukeskkonna divisjoni direktor

MTÜ Lille Turvakodu renoveerimine Raivo Toom Rägavere vald Rägavere valla Rahva Maja renoveerimine Raivo Toom Põlva linn Põlva lasteaed Mesimumm rekonstrueerimine Raivo Toom Vändra vald Kaisma Külakeskuse ja algkool-lasteaia renoveerimistööd Raivo Toom Toila vald Toila Terviseraja arendamine Raivo Toom Tamsalu vald Tamsalu Gümnaasiumi rekonstrueerimine Raivo Toom Tõlliste vald Tsirguliina Keskkooli tehnosüsteemide rekonstrueerimine Raivo Toom Saare vald Tootsi vald Kaiu vald Põltsamaa linn Torma vald Rapla vald Kohila vald Saare Vallavalitsuse haldushoone rekonstrueerimine Jaak Puistama lasteaiaks Tootsi Hooldekodu renoveerimine Jaak Puistama Kasvandiku tee 15 hoone rekonstrueerimine huvikeskuseks Jaak Puistama Päevakeskuse ja varjupaiga rajamine Jaak Puistama C. R. Jakobsoni nim. Torma Põhikooli rekonstrueerimine Jaak Puistama Rapla õpilaskodu rekonstrueerimine Jaak Puistama Kohila Sipsiku lasteaia 2 rühma taasavamine ning hoone soojustamine Jaak Puistama

A. Haava nimelise Pala Kooli hoone vana osa renoveerimine Sten Silmet Uuemõisa lastepäevahoid Sten Silmet Kaerepere aleviku lasteaiahoone ehitamine Sten Silmet Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi rekonstrueerimine Sten Silmet Palade lasteaia rekonstrueerimine Sten Silmet Värska terviseradade, mänguplatside ehitus ja staadioni rekonstrueerimine Sten Silmet Pärnumaa Omavalitsuste korvpalliväljakute ehitus Sten Silmet Alvar Nõuakas Vormsi vald Hullo multifunktsionaalse teeninduskeskuse ehitamine Alvar Nõuakas Vihula vald Võsu Põhikooli Palmse piirkonna lasteaia ja külakeskus-raamatukogu hoone rajamine Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimine Alvar Nõuakas Multifunktsionaalse Kohtla Põhikooli hoone renoveerimine Alvar Nõuakas Viru-Nigula Vasta Kooli Lasteaia ümberehitus Alvar Nõuakas Vastse-Kuuste aleviku lasteaiahoone ehitus Alvar Nõuakas Märjamaa valla keskraamatukogu rekonstrueerimine Alvar Nõuakas Valga Gümnaasiumi rekonstrueerimine Alvar Nõuakas Pala vald Ridala vald Kehtna vald Võru linn Pühalepa vald Värska vald Pärnumaa OVL Kiviõli linn Kohtla-Nõmme vald Viru-Nigula vald Vastse-Kuuste vald Märjamaa vald Valga linn