Kodanikuhiskond ja eetika Margit Sutrop Tartu likooli eetikakeskus

Kodanikuühiskond ja eetika Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Kodanikuühenduste Aasta Tegijate Auhindamine, Tallinnas, 21. veebruaril 2006

Eesti on alati kuulunud Euroopasse “Kommunistliku diktatuuri ajal, mis tõi Eestile inimohvrite kõrval kaasa tugeva venestamislaine, suutsime oma identiteeti kõige edukamalt kaitsta ühisväärtuste kaudu, mis meid läbi sajandite on sidunud Lääne. Euroopa kultuuriruumiga. ” (Lennart Meri, “Väikeriikide roll Euroopa kultuuriruumis”, 2001)

Loengu küsimused n n n Mis on Euroopa kui väärtusühendus? Kas Eesti jagab euroopalikke või hoopis ameerikalikke väärtusi? Kommunitaarsed versus liberaalsed väärtused

Jeremy Rifkin “The European Dream”, 2004 Ameerika: n n Negatiivne vabadus (vabadus millestki) Enesemääramine Euroopa: n n Positiivne vabadus (vabadus millekski) Seotus, juured

Liberaalne versus kommunitaarne moraal n n n Liberaalse käsitluse keskmes on individuaalsed õigused. Põhiväärtusteks on vabadus ja autonoomia. Tähtsustab üksikisiku vabadust. n n n Kommunitaarse käsitluse järgi on ühishüve tähtsam kui individuaalsed õigused. Põhiväärtusteks on solidaarsus ja vasututus. Tähtsustab seotust, kodanikuks olemist.

Liberaalse moraali juured n n Vara-uusaegsed poliitilised võitlused, mille väljundiks oli Ameerika Iseseisvusdeklaratsioon ja Prantsuse revolutsiooni loosungid. John Stuart Milli filosoofia: indiviidi õigus realiseerida oma ettekujutust heast elust, piiramatu vabadus, kuni ei kahjusta teisi

Kommunitaarse moraali juured n n Aristotelese, “Politeia”, me ei sa õigustada poliitilisi korraldusi ilma viiteta ühistele eesmärkidele, otstarvetele ega mõista isiksust ilma viiteta tema rollile kodanikena ja osalistena ühistegevuses. Mõiste “ühendus” (community) kui normatiivne ideaal. Vajadus tunnetada oma elusid läbi seotuse mingi suurema ühendusega (perekond, rahvus, klubi), läbi mille kujuneb igaühe identiteet.

Kommunitarism kritiseerib liberalismi n n Liberalism eeldab inimeste ratsionaalsust, soodustab atomismi ja individualismi. Liberalism ütleb, et indiviid on tähtsam kui ühiskond, kus ta elab. Kommunitarism väidab, et inimesed on sotsiaalsed olendid, nad pole vabad ja iseseisvad, ega ka võrdsed. Oluline on ühiskond, traditsioonid, kasvatus.

Erinevad identiteedid kommunitaristide järgi n n Ø Ø Identiteedi kujunemisel mängivad rolli mitmesugused konstruktiivsed ühendused (David Bell, 1993). Konstruktiivsed ühendused võivad olla mäluühendused (keele-põhine, religioosne ühendus) psühholoogilised ühendused (perekond, kiriku kogudus, klubi, organisatsioon)

Ameeriklaste ja eurooplaste kuulumine ühendustesse n n Ameeriklased väärtustavad enim psühholoogilisi ühendusi (perekond, kiriku kogudus, heategevad organisatsioonid, klubid) Eurooplased väärtustavad enim mäluühendusi (kiriklik traditsioon, keelepõhine ühendus)

Missugused on eestlaste konstruktiivsed ühendused? n n Pigem mäluühendused (keelepõhine mäluühendus, ühise ajaloolise kogemuse jagamine) Vähemal määral psühholoogilised ühendused (perekond, harvem kiriku kogudus, organisatsioonid)

Mida Eesti väärtustab? USA-le sarnaselt: n vabadus, autonoomia n majanduskasv n tarbimine n religioon ja spirituaalne usk n multikultuursus n armastus oma maa vastu Euroopale sarnaselt: n solidaarsus, vastutus n n n elu kvaliteet jätkusuutlik areng sekulaarsus kultuuriline identiteet armastus demokraatliku ühiskonna vastu

Eestlaste väärtused on tasakaalust väljas n n Ameeriklastega sarnaselt hindame individuaalseid väärtusi (vabadust, ent puudub nende kodanikumeelsus ja religioossus). Eurooplastega sarnaselt hindame traditsioone, kultuurilist identiteeti. Ent ei ole integreerinud oma kultuuri, poliitilisse süsteemi, sotsiaalabisse kommunitaarseid väärtusi (hoolivust, solidaarsust, vastutustunnet).

Kes me oleme? v v Hindame individualistlikke väärtusi, õigustades neid põgenemisega nõukogude aja kollektivismi eest, mis tegelikkuses oli totalitarism (hävitas ühistegevuse). Meie tänane identiteet on konstrueeritud läbi mäluühenduste (ühised kannatused, rahvustunne) mitte läbi psühholoogiliste ühenduste, mis ometi olid eestlastele ajalooliselt omased.

Mida me peaksime tegema? n n n Individualistlike väärtuste asemel hindama kollektiivseid väärtusi (solidaarsust, vastutustunnet). Mälu-identiteetide kõrval konstrueerima psühholoogilised identiteedid, püüdma arendada kodanikumeelsust. Ehitama üles toimiva kodanikuühiskonna.

Lõpetuseks n n n Kuna liberalism ei suuda põhjendada erilisi kohustusi, mis on ühenduse liikmetel ühenduse (perekond, rahvus) suhtes, siis ei saa rahvusriik põhineda liberalistlikul moraalil. Me oleme ise paremad inimesed, kui tunnetame oma kohustusi teiste ühenduse liikmete suhtes. Osalus ühiskonna elus annab meile tunde, et elame head elu.