KLOONSORDI ARETAMINE ppevahend Aednik I kutse taotlejatele ja

KLOONSORDI ARETAMINE Õppevahend Aednik I kutse taotlejatele ja kõigile huvilistele KASUTADA KOOS RAAMATUGA v. Pomoloogia. Kirjastus Ilo, 2005 (PO) lk. 19 -21, 124. . . või v. Puuviljad ja marjad Eestis. Kirjastus Ilo, 2005 (PME) lk. 19 -22, 132. . . Sordi saamisloo leiate raamatutest tähestikuliselt järjestatud sordikirjeldustest. Jaan Kivistik Räpina Aianduskool 2007 Edasi

Õpiväljund v. Kellel on kannatust järgnev materjal läbi töötada, saab teada, mis on kloonsordid ja kuidas aretada puuviljasorte. v. Kellel on püsivust, võib selle teadmise toel aastate vältel ise aretada kloonsordi. v. Kellel on ka õnne ja riskijulgust, võib saada sordi omanikuks, mis hakkab Teile ja Teie pärijatele tulu tooma (PO: 25 -26, PME: 27 -28). Edasi 2

Mida tean? Edasi pääsemiseks tuleb teha valik klõpsates sõnadel, mida peate õigeks vastuseks. Selleks, et aretada õunasorti, peab aretaja kindlasti: v ristama (õietolmu kandmine õie emakasuudmele), v külvama seemneid, v tegema valiku taimede seast, v oskama pookida või muul viisil vegetatiivselt paljundada. 3

ÕIGE! VALIK (SELEKTSIOON) ON SORDIARETUSE TÄHTSAIM VÕTE v. Kui see oli Teie ainuke valik, siis teate järgnevat ja aja säästmiseks võite väljuda. v. Loomulikult võite soovi korral ka jätkata. 4

See pole nii! 1. Lugege valikuid uuesti hoolikamalt mõeldes. 2. Jätkake esitlusega. 5

Sortide liigitus (Lugege ka raamatust lk. 19) v. Populatsioon- ja liinsorte (need on enamikul köögiviljadel ja suvelilledel) paljundatakse seemnetega. v Kloonsorte (need on kartulil, puuvilja- ja marjataimedel) paljundatakse vegetatiivselt (kloonides). Neil on ühe sordi kõik taimed äravahetamiseni sarnased. Edasi 6

Kloonsordi aretamine Lugege raamatust PO: 20 -21, PME: 21 -22 v Enamik puuviljasorte on saadud kombinatsioonaretusega. v Uurige õunasordi ‘Sügisdessert’ aretamist, millega alustati kevadel 1946 Pollis. ‘Antonovka’ X ‘Tartu Roosõun’ = ‘Sügisdessert’ Edasi 7

X Ema 'Antonovka' (seemnekandja) ristati kevadel 1946 Isa 'Tartu Roosõun' (tolmuandja) 'Sügisdessert‘ - parim sellest ristlusest saadud seemikute seast, mida hakati pookides paljundama. Edasi 8

Kas mõistan õigesti? Klõpsake lausel, mis on Teie arvates õige. 1. 1946. aastal valmis esimene ‘Sügisdesserdi’ õun. 2. 1946. aastal saadud seemnetest kasvasid kõigist ‘Sügisdesserdi’ puud. 3. 1946. aastal valminud seemnest kasvas ‘Sügisdesserdi’ esimene puu ehk algpuu. 9

Kahjuks pole see õige! Mõelge veel ja korrake õpitut. 1. Millise sordi puul kasvas ristamisel saadud õun? 2. Mis värvi on selle sordi ja ‘Sügisdesserdi’ viljad? 3. Milline osa õunast kannab isasordi geene (tunnuseid)? Tagasi 10

Kahjuks pole see õige! Mõelge veel ja korrake õpitut! Kas ühe ema ja isa lapsed on kõik täpselt ühesugused? Ühe õuna seemnest kasvanud puud on ühe ema ja isa lapsed. Tagasi 11

Õige! Ainult ühest ristandseemnest kasvas algpuu, mille vegetatiivne järglaskond kannab sordinime ‘Sügisdessert’. ‘Sügisdesserdi’ algpuu ‘Antonovka’ x ‘Tartu Roosõun’ seemikud ‘Sügisdesserdi’ poogitud puud Edasi 12

Lugege küsimus ja klõpsake vastusel, mida peate õigeks! Kas ristamine on sordi aretamisel vältimatu? Jah Ei 13

Pole õige! Lugege sordikirjeldustest (PO alates lk. 125, PME alates lk. 133) sortide saamislugusid Kuidas aretati õunasort ‘Koit’ (PO: 20, PME: 22)? Mida teame tema isast? Tagasi 14

Õige! Ristumine võib olla looduslik, aretaja ei pea seda tegema. ‘Koit’ kasvas üles ‘Suislepa’ vabatolmlemisel arenenud seemnest. Kas aretaja peab seemneid külvama? Jah Ei 15

Pole õige! Lugege sordikirjeldustest (PO alates lk. 125, PME alates lk. 133) sortide saamislugusid Kuidas aretati pirnisort ‘Seiu’ (PO: 20, PME: 22)? Mida teame tema vanematest? Tagasi 16

Õige! Väärtuslike omadustega taim võib olla tärganud juhuslikust seemnest, nagu pirnisordi ‘Seiu’ algpuu. Kas aretaja peab tegema valikut taimede seast? Jah Ei 17

Pole õige! Valik on sordiaretaja põhitegevus. Kui soovite teemat omandada, tuleb Teil alustada uuesti. 18

Õige! Valik (selektsioon) on aretaja peamine tegevus. Kas aretaja peab oskama taimi paljundada (pookida)? Jah Ei 19

Pole päris õige. Aretaja ei pea ise paljundama, vaid võib tellida paljundusteenust. Jätkake ja otsustage, kuidas vastate nüüd esitluse algul antud küsimustele. 20

Õige! Aretaja ei pea ise paljundama, vaid võib lasta paljundada valitud taime. Jätkake ja mõelge veelkord esitluse algul antud küsimustele. 21

Mida nüüd tean? Edasi pääsemiseks tuleb teha valik klõpsates sõnadel, mida peate õigeks vastuseks. Selleks, et aretada kloonsorti, peab aretaja kindlasti: v ristama (õietolmu kandmine õie emakasuudmele), v külvama seemneid, v tegema valiku taimede seast, v oskama pookida või muul viisil vegetatiivselt paljundada. 22

ÕIGE! Olete jõudnud lõpule ja põhilist mõistnud. Niimoodi aretatakse kloonsorte (viljapuudel ja ilupuudel ning -põõsastel, püsililledel, kartulil jne. ). Mis on kloonsordid? v. Arvamusi esitluse kohta võtan tänuga vastu aadressil jaan. kivistik@ak. rapina. ee v Täiendav kirjandus teema kohta. 23

Täiendavat kirjandust • • Eesti puuvilja- ja marjasordid. Eesti Maaülikool. 2006 Kask, K. Eesti puuvilja- ja marjasordid. Valgus. 1984 Kiik, H. Taimetark I-III. Eesti Raamat. 1968 -1986 Kurvits, A. Minu aretustöid puuviljanduses. Eesti Riiklik Kirjastus. 1957 24