KIUSAMINE Kiusamine On ks agressiivse kitumise vorm Ei

KIUSAMINE

Kiusamine • On üks agressiivse käitumise vorm • Ei võrdu koolivägivallaga • Ei ole omavaheline võimuvõitlus ega sotsiaalsete hierarhiate kehtestamine • On korduv, kestab tihti kaua, aastaid, ei lähe üle ega kasva välja • Võib olla väga peidetud, varjatud • On sihiteadlik ja pahatahtlik käitumine kellegi suhtes • Võib olla füüsiline, verbaalne, emotsionaalne, virtuaalne …

Kolm kindlat tunnust • Korduv rünnak ohvri vastu ja toimub pika perioodi jooksul • On tahtlik ja tekitab ohvrile kahju kas vaimselt või füüsiliselt • Ebavõrdne – ohver tajub ennast nõrgemas positsioonis

KIUSAMINE EI OLE ELU VINGERPUSS VÕI LAHING, MIDA KÕIGIL LASTEL TULEB KOGEDA JA MIS TEEB TUGEVAMAKS

KUI LAST ON KIUSATUD, on tähtis jälgida märke:

Halvenevad hinded Vähenev huvi kooli vastu või koolitõrge Sõprade kadumine või vähene huvi suhtlemise vastu Abitusetunne ja enesekindluse vähenemine Enda vastu suunatud käitumine

KUI LAPS KIUSAB TEISI LAPSI, siis ta vajab abi

KAS KIUSUPUNN? satub kergesti sõnelustesse läheb kergesti kaklema Tal on kiuslikud sõbrad käitub aina agressiivsemalt Tal on tekkinud lisaraha või asjad, mille päritolu on raske selgitada • süüdistab teisi oma vigades • ei ole nõus vastutama oma käitumise tagajärgede eest • on võistluslik ning muretseb liialt oma maine ja populaarsuse pärast • • •

KATMATA VAJADUSTEGA laps EBASTABIILNE, HALVASTI ÕPETATAV, KÕRGE ÄREVUSEGA HEITLIK ÕPILANE eneseteostus PASSIIVNE, MOTIVEERIMAT tunnustus AEI TAHA MIDAGI, ALLAANDEV, IGAVLEV, ARG AGRESSIIVNE, ÜKSILDANE, KURB, HÄBI JA SÜÜD TUNDEV, kuuluvus EEMALE TÕMBUNUD, ALAVÄÄRNE, KIUSLIK REAKTIIVNE, VÄGIVALDNE, HIRMUNUD, EBASTABIILNE turvalisus NÄLJANE, KÜLMETAV, VÄSINUD, bioloogilised vajadused NÕRK, HALVA TERVIDEGA

KIUSAMISE ERINEVAD TASANDID • laps-laps • laps-täiskasvanu • täiskasvanu-täiskasvanu KOOLIS 1. õpilane-õpilane 2. õpetaja – õpilane – õpetaja 3. õpetaja – õpetaja 4. koolijuht – õpetaja … Tase on teine aga vormid on samad

MIKS LAPSED ABI EI KUTSU?

• KIUSAMINE VÕIB MUUTA LAPSE ABITUKS. TA TAHAB ISE OLUKORRAGA HAKKA SAADA JA SELLEGA OMA ABITUST VÕITA • LAPS VÕIB KARTA KIUSAJATE KÄTTEMAKSU • KIUSAMINE ON ALANDAV KOGEMUS. LAPS EI TAHA SEDA TEISTEGA JAGADA • MÕNIKORD TUNDUB LAPSELE, ET NIIKUINII KEEGI EI AITA. SEEGA POLE MÕTET RÄÄKIDA. • LAPS VÕIB KARTA , ET TEMA SÕBRAD EI SUUDA TEDA KAITSTA NING HAKKAVAD TEDA TÕRJUMA

MIDA TEHA? - http: //youtu. be/5 t. LHqopz_SU

MIKS PEAB KIUSAMIST OHJELDAMA? ÜHA ROHKEM UURINGUID KINNITAVAD, ET KIUSAMISEL ON INIMPSÜÜHIKALE LAASTAVAD PIKAAJALISED TAGAJÄRJED

LAPSED, KEDA ON KIUSATUD, KOGEVAD SUUREMA TÕENÄOSUSEGA: • Depressiooni ja ärevust, kurbuse ja üksinduse tunnet • Une- ja söömishäireid • Huvipuudust tegevuste vastu, mis kunagi pakkusid naudingut • Terviseprobleeme • Akadeemiste soorituste alanemist KIUSAMISKOGEMUS ANNAB ERINEVAL MOEL TUNDA TÄISKASVANUNUEAS

MEIE HEAOLU TAGAMISEKS ON VAJA VAIMSELT TERVET INIMEST – PERES, KOOLIS, LIIKLUSES, TÄNAVAL, TÖÖL

Väljavõtteid ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooist Artikkel 14 Konventsiooniga ühinenud riigid austavad lapse mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust. Artikkel 16 Mitte ühegi lapse eraellu, perekonnaellu, kodusse ega kirjavahetusse ei või meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda, samuti ei tohi ebaseaduslikult rünnata tema au ja head mainet.

Artikkel 28 Konventsiooniga ühinenud riigid rakendavad kõiki vajalikke abinõusid, et distsipliin koolis vastaks lapse inimväärikusele ja oleks kooskõlas käesoleva konventsiooniga. Artikkel 29 Konventsiooniga ühinenud riigid on jõudnud kokkuleppele, et lapse haridus on suunatud: a) lapse isiksuse, vaimuannete, vaimsete ja kehaliste võimete potentsiaali võimalikult täiuslikuks arendamisele; b) inimõiguste ja põhivabaduste ning ÜRO põhikirjas talletatud põhimõtete vastu lugupidamise kujundamisele; Artikkel 37 Konventsiooniga ühinenud riigid kindlustavad, et ükski laps ei satuks piinamise või mõne muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse ohvriks KOOSTAS KÄRT KÄESEL , koolipsühholoog koolikiusamise ohjeldaja aastast 1999

KAETUD VAJADUSTEGA laps STABIILNE, RAHULIK JA MOTIVEERITUD, POSITIIVNE, OPTIMISTLIK, JULGE, TEOTAHTELINE, USUB ENDASSE eneseteostus tunnustus kuuluvus AVATUD, USALDAV, KOOSTÖÖME ELNE RÕÕMUS, ÕNNELIK, EFEKTIIVNE, HÄSTI ÕPETATAV ÕPILANE TÄHTIS, KOMPETENTNE, HEA VAIMSE TERVISEGA, TOIMETULEV turvalisus HEA FÜÜSILISE TERVISEGA, MAKSIMAALSELT TERVE LAPS bioloogilised vajadused

IGAÜKS SAAB TEHA • Hoia enda tass täis, et märgata ja aidata abivajavat õpilast • Aita kaasa laste sõnavara ja jutustamise oskuse arendamisele • Ole valmis kuulama ja rääkima • Sea sisse turvaline ja mõnus lugemisnurk • Varusta raamatukogu kirjandusega, mis toetab viisakat ja sõbralikku suhtlemist • Kõik inimlik on vajalik

Studium

El Paradiso, Atlex