KIUSAMINE Heli Uustal Mis on kiusamine Kiusamine on

KIUSAMINE Heli Uustal

Mis on kiusamine? Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. Kiusamine on väärnähtus ja põhineb jõudude ebavõrdsusel.

Kiusamine on argpükslik tegu ning need, kes kiusavad, teavad, et tõenäoliselt pääsevad nad karistamatult, sest kiusamise ohver ei suuda vastu hakata ning ilmselt ei räägi ta kiusamisest kellelegi. Kiusamine toetub sageli pealtvaatajatele, kes ei tee selle takistamiseks midagi või hakkavad hoopis kiusajat toetama.

Mida sisaldab kiusamine? n n n Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid. Kiusamise ohvrit haavatakse, kas emotsionaalselt, füüsiliselt või verbaalselt.

Kiusamise vormid n n n Füüsiline kiusamine – on kõige sagedasem kiusamise vorm ning esineb siis kui inimene saab füüsiliselt kannatada. Mittefüüsiline kiusamine võib olla verbaalne või mitteverbaalne: verbaalne kiusamine. mitteverbaalne kiusamine võib olla otsene või kaudne. Vara kahjustamine.

Põhjused, miks kiusamisest ei räägita. n n n n Ohvrid kardavad veel kord haiget saada ja tunnevad hirmu kättemaksu eest. Kannatajad arvavad, et neid hakatakse veel rohkem tõrjuma ning loodavad salajas, et võivad vaikides kiusaja poolehoiu võita. Nad ei usu, et õpetajad võivad midagi ära teha, et kiusamist peatada. Nad ei taha vanematele muret tekitada. Nad kardavad, et kui vanemad räägivad kooli juhtkonnale, muutub kiusamine veel hullemaks. Kaaslaste peale kaebamist peetakse ebaväärikaks teoks. Nad tunnevad end mõningal määral ise süüdi olevat.

Kuidas kiusatavat ära tunda? n n n n n Lapsel esineb füüsilisi vigastusi. Mõned tema riietest on katki või kadunud. Ta varastab raha. Tema asjad kaovad. Tal esineb äärmuslikke meeleolukõikumisi. Lapse õppeedukus langeb. Ta ei taha kooli minna. Lapsel ei näi olevat ühtegi sõpra. Ta püüab kõigest eemale hoida, ei suhtle ja on endassetõmbunud. Tuleb õuest või koosolemiselt vara tuppa.

Kellest võib saada kiusamise ohver? Igaühest võib saada kiusamise ohver. n Ohver võib olla teisest rahvusest. n Ohvri füüsiline või psüühiline erinevus. n Arvatava seksuaalse suundumuse tõttu. n Lisaks veel võib ohver olla vaene, ülekaaluline, halva õppeedukusega, sotsiaalselt ebaküps, pikk, lühike jne.

Kes on kiusajad? On kolme liiki kiusajaid: n Targad kiusajad, n Mitte- nii- targad kiusajad; n Kiusajaist ohvrid.

Kiusamise tõenäoline toimepanija on: n n n Üksikvanema laps; Võimukast ja autoritaarsest perekonnast pärit laps; Laps, kes pärineb konfliktsete peresuhetega perest; Halva õppeedukusega laps; Hüperaktiivne laps; Vähese stressitaluvusega laps.

Kiusamise põhjused: n n n Vanemate kasvatusstiil; Puudujäägid distsipliininõuetes ja järelvalves; Kardetakse ise saada ohvriks; Vanematel on vähe aega; Televiisori liigne vaatamine; Videomängude mängimine.

Kes on ohvrid? On kolme liiki ohvreid: n Passiivne ohver; n Väljakutsuv ohver, n Kiusajast ohver.

Kiusamise tagajärjed n n n Õpilased, kes on olnud kaasõpilaste poolt tõrjutud ja vihatud, on tulevikus suuremate kohanemisraskustega. Õpilased, kes teisi kiusavad, on täiskasvanu eas viis korda tõenäolisemalt kriminaalse käitumisega. Pikaajaline kiusamine avaldab mõju lapse minapildile. Langeb kiusatava õpilase enesehinnang. Ta väldib edaspidi suhtlemist teiste inimestega. Teised õpilased väldivad sõprust vägivalla ohvriga.

n n n Nad on depressiivsed, ebakindlad, ärevad, ülitundlikud, ettevaatlikud ja vaiksed. Nende puhul on koolist väljalangemine üsna tõenäoline. Ohvrid, eriti tüdrukud, kannatavad selle all, kui neid välditakse või kui neisse suhtutakse negatiivselt. Õpilased, kes on kiusamist kogenud ning tunnevad ennast tõrjutuna, ei oskagi kiusamisele vastuda. Koolikiusamine jääb paljusid inimesi kummitama kogu eluks.

Kiusamise järelmõjud n n n n Halvad sõprussuhted; Tõrjutus; Halb õppeedukus; Madal grupistaatus; Käitumisprobleemid; Probleemid suhtlemisel; Vägivalla ohvriks langemine ka teistes inimsuhetes.

Kiusamise laineefekt n n n Piltlikult võib kiusamist võrrelda lompi visatud kiviga, mille ümber tekkiv lainetus levib lombi ääreni. 1. aste: Kiusamise juhtum – ohver tunneb end ebaturvaliselt. 2. aste: Vanemad ja perekond – viha kiusamise suhtes ning empaatia ohvri vastu. 3. aste: Pealtnägijad koolis – jälgivad rahutusega, see võib juhtuda ka nendega. 4. aste: Teised koolis – kuulevad juhtunust ja tunnetavad, et kool ei ole turvaline. 5. aste: Väljaspool kooli – õpilased ei ole koolis kaitstud, siis miks peaks nad kaitstud olema väljaspool kooli?

Kool on ühiskonna vähendatud peegelpilt. Tänan!

Kasutatud kirjandus K. Sullivan; M. Cleary; G. Sullivan “ Kiusamine koolis” n S. Sharp; P. K. Smith “ Võitlus koolikiusamisega” n T. Niiberg “ Koolikasvatuse probleeme” n M. Elliott “ Kiusamine” n