Kestliku arengu eesmrgid Kui palju me neist teame

Kestliku arengu eesmärgid Kui palju me neist teame?

Arengueesmärgid: MDGs • MDGs (Millennium Development Goals) – 2000. aastal toimunud ÜRO tippkohtumisel allkirjastasid kõik liikmesriigid aastatuhande deklaratsiooni, mis rõhutas maailma inimeste ühist vastutust üksteise heaolu eest ja seadis arengukoostöö keskseks eesmärgiks üleilmse vaesuse vähendamise. • Võeti vastu 8 aastatuhande arengueesmärki (MDGs), mida saavutada aastaks 2015.

Arengueesmärgid: SDGs • SDGs (Sustainable Development Goals) – 2015. aastal võetakse ÜRO-s vastu uued kestliku arengu eesmärgid, mis ühendavad vaesuse vähendamise temaatika keskkonna jätkusuutliku arengu teemadega. • Uusi kestliku arengu eesmärke on kokku 17.

Arengueesmärgid: MDGs ja SDGs Millennium Development Goals aastatuhande arengueesmärgid aasta 2000 8 eesmärki vaesuse vähendamine SDGs Sustainable Development Goals kestliku arengu eesmärgid aasta 2015 17 eesmärki vaesuse vähendamine ja keskkonna kestlik areng

KESTLIKU ARENGU EESMÄRGID VALDKOND Väärikus EESMÄRK 1. Kaotada kõikjal vaesus. 5. Saavutada sooline võrdõiguslikkus, suurendada naiste ja tüdrukute õigusi. 2. Kaotada näljahäda, parandada toitumust ja edendada säästvat põllumajandust. Rahvastik 3. Võimaldada kõigile tervislik elu ja parandada heaolu. 4. Tagada kõigile kvaliteetne haridus ja elukestvad õppimisvõimalused. 6. Tagada kõigile ligipääs veele, vee säästev kasutamine ja korralikud sanitaartingimused. 12. Edendada säästvat tarbimist ja tootmist. 13. Kiiresti kokku leppida meetmed kliimamuutuste ja nende mõjude vastu võitlemiseks. Planeet 14. Kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mereressursse, et tagada nende jätkusuutlik areng. 15. Kaitsta Maa ökosüsteeme ning edendada nende jätkusuutlikku kasutamist ja metsade säästlikku majandamist, peatada kõrbestumine, maa seisundi halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävinemine. Partnerlus 17. Suurendada vahendeid ning üleilmset koostööd jätkusuutliku arengu põhimõtete rakendamiseks. Õiglus 16. Edendada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi ning tõhusaid ja võimekaid institutsioone, tagada kõigile ligipääs õigusmõistmisele kõigil tasanditel. 7. Tagada kõigile taskukohane, töökindel, jätkusuutlik ja nüüdisaegne energiateenus. Jõukus ja õitseng 8. Edendada püsivat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, tagada täielik ja tulemuslik tööhõive ning rahuldav töö kõigile. 9. Jätkusuutliku taristu väljaehitamine, kaasava ja jätkusuutliku tööstuse edendamine ning innovatsiooni tugevdamine 10. Vähendada ebavõrdsust riigisiseselt ja riikide vahel Välisministeeriumi seletuskiri: Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmne partnerlus 11. Muuta linnad ja inimasumid kaasavaks, ohutuks ja jätkusuutlikuks pärast 2015. aastat“ kohta (www. riigikogu. ee); Sustainable development goals: changing the world in 17 steps – interactive, The Guardian (19. 01. 2015) (bit. ly/14 Xyt 8 H).

Maailmas oli 2015. aasta märtsis 7, 3 miljardit inimest. Kui palju neist elas linnas? 45% 50% 54% 60%

s a l e t s a n on k k i n a l e a lm i a a m % 54 s. a n n i l l a t s 2015. aa Suure lin nastumu sega riigid, ku s linnarahv astiku os akaal kogu rah vastikus on 80% ja e nam, on näiteks B elgia, Suurbrita nnia, Iisr ael, Austraal ia, Roots i, USA, Uu s-Merem aa ja Taani. Linnastumisega on käinud kaasas slummide ehk n-ö pilpakülade teke. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses olid slummid levinud USA ja Euroopa riikide linnapiirkondades. Alates 20. sajandi keskpaigast seostatakse slumme eeskätt arengumaadega.

Kui paljudel inimestel maailmas pole ligipääsu puhtale joogiveele? ühel kümnest ühel viieteistkümnest ühel kolmekümnest ühel viiekümnest

Kui mitu last maailmas ei saa põhiharidust? 40 miljonit 58 miljonit 66 miljonit 75 miljonit

58 miljonit last maailmas ei saa põhiharidust. Maailmas on lapsi 2, 2 on Õigus haridusele miljardit. Kas 58 miljonit on inimõigus! palju? Haridus on toimiva kodanikuühiskonna alustala. “Igal inimesel on o igus haridusele. […] Haridus peab olema suunatud inimisiksuse ta ielikule arendamisele ja inimo igustest ning po hivabadustest lugupidamise

Mis on suurimad ohud maailma toiduturvalisusele? rahvastiku kasv toidu hind kliimamuutused kõik eelnevad

Toiduturvalisus (ingl food security) on inimese varustatus toiduga, mis on talle vajalik aktiivseks ja tervislikuks eluks. Euroopa Liidus raisatakse aastas ligi 90 miljonit tonni toitu, mis on umbes pool Euroopa toodetud toidust. Kõige suurem osa raisatud toidust (42%) tuleb kodumajapidamisest.

Mis järgmistest ei ole kliimasoojenemise tagajärg? suuremad kalasaagid uued nakkushaigused liikide hävimine rannikualade hävimine

Kui palju maailma energiast toodetakse taastuvatest allikatest? 1% 5% 8% 20%

Millest sõltub planeedi jätkusuutlik areng kõige rohkem? rahvastiku arvust naiste viljakusest inimeste tarbimisharjumustest migratsioonist

i g o o l Öko g l ä j a l line ja Üksikisiku ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, täisehitatud maad, merd ja energia tootmiseks kasutatavat maad tema tarbimise ja jäätmete ladustamise jaoks vaja on.

Millise riigi parlamendis oli kõige rohkem naisi 2015. aasta veebruari seisuga? Rwanda Kuuba Rootsi Soome

“Nagu orjus ja apartheid, vaesus pole loomulik. See on inimeste poolt loodud ja selle võib võita ja hävitada inimeste tegude kaudu” Kes on nii öelnud? Bono Lennart Meri Hillary Clinton Nelson Mandela

Nelson Mandela 1918– 2013 revolutsionäär ja poliitik, Lõuna-Aafrika Vabariigi esimene mustanahaline president, apartheidivastase liikumise sümbol “Maailm on kaotanud ühe suure headuse ja humanismi sümboli ning rahu, andestamise ja vastupanu ikooni. ” Toomas Hendrik Ilves, 6. detsember 2013

Millal saavutati aastatuhande arengueesmärk vähendada vähemalt poole võrra äärmises vaesuses elavate inimeste arvu? aastal 2010 aastal 2001 aastal 2014 seda ei saavutatudki

Mis sa arvad, kas ja millal …… tagatakse kõigile taskukohane, töökindel, jätkusuutlik ja nüüdisaegne energiateenus. . kaotatakse kõikjal vaesus. . võimaldatakse kõigile kvaliteetne haridus. . on ühiskonnad rahumeelsed ja kaasavad, institutsioonid tõhusad ja võimekad ning kõigil on ligipääs õigusmõistmisele kõigil tasanditel. … on tarbimine ja tootmine säästev. … on sood võrdsed. … on linnad ja inimasumid kaasavad, ohutud ja jätkusuutlikud. … suurendatakse vahendeid ning üleilmset koostööd jätkusuutliku arengu põhimõtete rakendamiseks. … on kõigil võimalik elada tervislikult ja hästi.

“Maailm meie ümber muutub, kui me teda puutume ja me ise muutume, kui see maailm meisse puutub” Onu Volgi Värsiaabits