Keskaegsed kangelaseeposed TPL 2012 Eeposte eellugu Keldi eeposte

  • Slides: 27
Download presentation
Keskaegsed kangelaseeposed TPL 2012

Keskaegsed kangelaseeposed TPL 2012

Eeposte eellugu � Keldi eeposte – vanimate iiri saagade ja Cuchulainn saksa kangelaslaulude mälu

Eeposte eellugu � Keldi eeposte – vanimate iiri saagade ja Cuchulainn saksa kangelaslaulude mälu ulatub esimestesse sajanditesse p. Kr. � Müüt on lugu ajaloost, meie teadvuses peegeldunud sündmus; see räägib jumalatest ja kangelastest ning eelneb religioonile, kuid selles sisalduvad hiljem üksteisest eristunud vaimse tegevuse vormid: religioon, filosoofia, teadus, luule. � Esialgu valitses müüti analoogiaseadus, s. t inimene kujutas ümbritsevat maailma ette endasarnasena, elava ja hingestatuna (antropomorfism). � Jumalad eksisteerivad väljaspool aega, nad on igavesed. Kangelased ühinesid nendega, kuigi nad olid kunagi Maa peal elanud. � Sellest jumalast, kes õpetab inimesi, saab müüdi kultuurikangelane (kreeklastel Prometheus, muinasgermaanlastel Odin).

Eeposte eellugu � Yggdrasil oli germaani mütoloogias � � Saarepuust elatuvad hirved � �

Eeposte eellugu � Yggdrasil oli germaani mütoloogias � � Saarepuust elatuvad hirved � � � Madu, kes järab puu sügavaimat juurt Siit on elu alguse saanud üheksat maailma "hoidev" ilmapuu. Puud toetasid kolm suurt juurt, mis lõppesid härmahiidude maal Jötunheimis Mimiri kaevu juures; Niflheimis Hvergelmiri allika juures, kus seda näris aeg-ajalt laipade söömisest tüdinenud lohe Nidhöggr; jumalate igapäevase nõupidamiskoha ja nornide elupaigas Asgardis. Midgårdr oli mõeldud inimestele. Yggdrasili kirjeldati kui kõige suuremat ja võimsamat puud, mis kunagi on kasvanud. Kolm saatusejumalannat norni (Urdr, Skuld ja Verdandi) võtsid Urdri kaevust iga päev vett ja segasid seda mullaga, et maailmapuu koor mädanema ei läheks. Yggdrasilli ladvas istuvat kotkast õrritas päevast päeva orav Ratatoskr, kes tõi alt Nidhöggilt ebameeldivaid kommentaare ja solvanguid. Puu okste vahel elutses veel teinegi lind

Maailmapuu Yggdrasill – pidevalt ohustatud, kuid lakkamatult uueneva elu sümbol. Yggdrasil oli saarepuu, mille

Maailmapuu Yggdrasill – pidevalt ohustatud, kuid lakkamatult uueneva elu sümbol. Yggdrasil oli saarepuu, mille otsa Odin end üheksaks päevaks riputas, et õppida surnute saladusi (ka ruune).

Muinasgermaani jumalad Odin Freya Kaks jumalasugu: � 1) aasid, sõdalased, kes elasid Asgårdis ja

Muinasgermaani jumalad Odin Freya Kaks jumalasugu: � 1) aasid, sõdalased, kes elasid Asgårdis ja kelle juht oli ühesilmne Odin – peajumal, inimkonna looja, luulejumal, sõjaõnne tooja, talle kuulus Valhalla (teadmishimuline, ent mitte usaldusväärne; kuj. võluoda ja kaheksajalgse hobusega, teda saatsid rongad, kelle nimed tõlkes on Mõte ja Mälu); Tor – Odini poeg, viikingist sõdalase arhetüüp, Asgårdi ja Midgårdi hoidja, teda seostatakse tormidega (kuj. Kaarikuga, mida vedasid sokud, vasaraga – Mjølneriga ja vööga, mis kahekordistas jõudu); � 2) vaanid, põllumajanduse ja sigivusega seotud jumalad, keda peetakse Rootsi kuningasoo müütilisteks esiisadeks: Frej (kujutatakse esiletungiva suguliikmega); Freja – armastuse, inimese eluringi jumalanna, armastas luksust ja kauneid asju (nt nõus kaelakee Brisingameni eest magama nelja kääbusega), võis olla kaastundlik, kuid vahel hõljus koos Odiniga lahingutandri kohal ja jagas tapetud viimasega

Muinasgermaani jumalad � Lisaks jumalatele elasid viikingite kosmoses hiiud (jumalate vastased ja hävitajad), haldjad

Muinasgermaani jumalad � Lisaks jumalatele elasid viikingite kosmoses hiiud (jumalate vastased ja hävitajad), haldjad ja kääbused (meistrimehed, nt Tori vasar); maod ja lohed � Loke – hiiu poeg, keerukas tegelane, kes Ragnaroki ajal muutus vembumehest kurjuse kehastuseks. Asgårdi pääses tänu sõprusele Odiniga. � Teda on iseloomustatud kui aaside laimusuud ja pettuse õhutajat. � Ta on veidrate elukate sigitaja (Odini kaheksajalgbe ratsu Sleipner, surnute kuninganna Hel, kes oli poolenisti elus naisterahvas ja poolenisti mädanev koolnu, ilmamadu Jørmundgand (ulatus ümber kogu maa ja hoidis oma saba

Ruunid � Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, Skaldiluulega kivi mis tekkis esimestel sajanditel p.

Ruunid � Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, Skaldiluulega kivi mis tekkis esimestel sajanditel p. Kr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul. Võimaliku tekkepiirkonnana on pakutud praegust Jüütimaa lõunaosa. Ruunimärkide kuju — pikad püstkriipsud ning lühikesed rõhtkriipsud — on väga sobivad puu sisse lõikamiseks. � Müüdi järgi omandas kõigepealt Odin, tehes seda kohutava katsumuse kaudu (rippus viikingite kosmose kolme maailma ühendaval Yggdrasillil ja lüües endale külje sisse oda). Ruunid on pärit surnute kuninganna Heli süngest pärusvaldusest Niflheimist; sõna run ise tähendab saladust (kasutati nt tuleviku ennustamisel). � Ruunid olid kasutuses enamike germaani rahvaste juures, kõige kauem — ligikaudu 13. sajandini, rahva seas ka kauem — kasutati

Snorri Sturluson “Noorem Edda” � Siit pärineb Nibelungide aarde lugu Richard Wagneri ooper “Nibelungide

Snorri Sturluson “Noorem Edda” � Siit pärineb Nibelungide aarde lugu Richard Wagneri ooper “Nibelungide sõrmus” (saarma lunaraha, tülimetall, aasidelt välja nõutud lunaraha). � Kui Loki tapab põhjuseta saarma, kutsub saarma isa oma kaks poega Fafniri ja Reginni aasidele kätte maksma: nad seovad aasid kinni. � Vabanemiseks tuleb aasidel maksta lunaraha. Selleks võtab Loki kääbus Andvarile kuuluva vara. � Koos aardega võtab Loki kääbuselt ka võlusõrmuse. Selle peale neab Andvar varanduse, tõotades, et iga sõrmuse omanikku tabab surm. � Fafnir tapab varanduse pärast oma isa ja ajab venna Reginni minema.

“Noorem Edda” �Reginn lahkub, aga ei Reginn sepistab Sigvördrile mõõga Gramri unusta, et Fafnir

“Noorem Edda” �Reginn lahkub, aga ei Reginn sepistab Sigvördrile mõõga Gramri unusta, et Fafnir temaga varandust ei jaganud. �Reginn kasvatab üles Sigvördri, sepistab talle mõõga, et vennale kätte maksta. �Reginn juhatab Sigvördri varandust valvava Fafniri juurde ning Sigvördr tapab kavalusega ussiks moondunud Fafniri (kaevab augu, ronib sinna sisse ja tapab ussi, kui too üle augu roomab).

“Noorem Edda” � Alles nüüd saab Sigvördr Kate Pfeilschiefter “Sigvördr tapab Fafniri” teada, et

“Noorem Edda” � Alles nüüd saab Sigvördr Kate Pfeilschiefter “Sigvördr tapab Fafniri” teada, et Fafnir oli Reginni vend. � Reginn käsib Sigvördril Fafniri südame lõkkel küpsetada, ise jääb aga magama. � Sigvördr proovib, kas süda on küps, kuid kõrvetab oma näppu ja pistab sõrme suhu. Niipea, kui veri tema keelt puudutas, hakkas ta mõistma lindude keelt.

“Noorem Edda” � Sigvördr saab teada, et Reginn Sigvördr küpsetab Fafniri südant kavatseb ta

“Noorem Edda” � Sigvördr saab teada, et Reginn Sigvördr küpsetab Fafniri südant kavatseb ta tappa. � Sigvördr tapab Reginni, võtab Fafniri vara ja ratsutab seni, kuni jõuab majani, kus magab naine/valküür, kiiver peas ja turvis seljas. � Sigvördr raiub naist kaitsva turvise katki. � Naine ärkab ja nimetab end Hildriks (=Brünhildr). � Sigvördr jõuab konung Gjuuki juurde ja kosib tema tütre Gudruuni.

“Noorem Edda” � Varsti sõidab Sigvördr Gudruuni venna Gunnarriga � � � (Niflungr) Brynhildrile

“Noorem Edda” � Varsti sõidab Sigvördr Gudruuni venna Gunnarriga � � � (Niflungr) Brynhildrile kosja. Neiu lubab mehele minna ainult sellele, kes julgeb läbi tule ratsutada. Kuna Gunnarri ratsu tõrgub, vahetab Sigvördr temaga kohad ja kihutab leekidest läbi. Samal päeval toimuvad Sigvördri ja Brynhildri pulmad. Pulmaööl paneb Sigvördr nende vahele mõõga ja hommikul vahetab ta Brynhildriga sõrmused: Brynhildr saab endale kääbus Andvari võlusõrmuse. Seejärel vahetab mees Gunnarriga uuesti kohad. Kord läksid Brynhildr ja Gudruun meeste pärast kaklema: kummal on vapram mees. Siis tuleb saladus välja ja Brynhildr ei andesta Sigvördrile enese narriks tegemist ning nõuab oma mehelt Sigvördri surmamist. Pärast seda võtab Brynhildr endalt elu ja maad hakkab valitsema Gunnarr, kelle kätte jääb nii Fafniri vara kui ka Andvari sõrmus. Gudruun abiellub Brynhildri venna Atliga. Kui nad Gunnarri endale külla kutsuvad, aimab mees, et see on lõks, ja peidab vara Reini jõkke, et keegi seda üles ei leiaks. Gunnarr ja tema saatjaskond tapetakse. Nii lõpeb

Muutus �Ajapikku muutub kangelane, ta ei ole enam müüdist tuntud kultuurikangelane (Prometheus, Odin), ta

Muutus �Ajapikku muutub kangelane, ta ei ole enam müüdist tuntud kultuurikangelane (Prometheus, Odin), ta ei võitle enam draakonitega, vaid suguvõsa nende reaalsete vaenlastega, keda pärimus mäletab. �Kõige paremini lmneb muutus “Nibelungide laulus” (mis on saanud varasematest müütidest ja kuidas neid edasi arendatakse.

“Nibelungide laul” �"Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse

“Nibelungide laul” �"Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. �Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198– 1204. Saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt. Autor on teadmata.

“Nibelungide laul” � "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse see

“Nibelungide laul” � "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". � Eepose kangelane ei võitle enam draakonitega, vaid suguvõsa reaalsete vaenlastega. � Sigvördrist, müütilisest sangarist, saab Siegfried, Madalmaade kuningapoeg. � Muutunud on tegelaste nimed, iseloom ja tegude motiivid,

“Nibelungide aare” �Kuningannad ei vaidle selle üle, kes peseb juukseid ülesvoolu, nüüd on tüli

“Nibelungide aare” �Kuningannad ei vaidle selle üle, kes peseb juukseid ülesvoolu, nüüd on tüli põhuseks õukondlik tseremoonia: kes astub esimesena kirikuuksest sisse.

“Nibelungide laul” � “Nibelungide laulus” Tronje Hagen tapab Siegfriedi reetlikult selja tagant. � Muutunud

“Nibelungide laul” � “Nibelungide laulus” Tronje Hagen tapab Siegfriedi reetlikult selja tagant. � Muutunud on Siegfriedi surma eest kättemaksu põhjus. “Nooremas Eddas” maksis Gudruun ktte oma teisele mehele Atlile, kes meelitas tema vennad endale külla, et saada Niflungrite kulla omanikuks. meelitab kuninganna, kelle nimi on nüüd Kriemhild, vennad oma teise mehe Etzeli juurde, sest ta ei ole neile andestanud oma esimese mehe Siegfriedi tapmist. � Esimesel juhul on tähtis veresugulus, teisel juhul on tegemist uue moraaliga: abikaasa on lähem sugulane kui vend. � Kuningas Etzelil on Arthuriga sarnaseid jooni.

“Rolandi laul” �vanim Prantsuse eepos. �Rolandi laulu vanim käsikiri (nn Oxfordi käsikiri) pärineb 12.

“Rolandi laul” �vanim Prantsuse eepos. �Rolandi laulu vanim käsikiri (nn Oxfordi käsikiri) pärineb 12. sajandi keskpaigast ning sisaldab 4004 kümnesilbilist värssi. Eepos võib olla sündinud 10. sajandi lõpul ja saanud lõpliku kuju esimese ristiretke (1096 -1099) aegadel. �Eeposest kujuneb riiklust ja kristlust propageeriv teos.

“Rolandi laul” �Rolandi laul on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. �Sündmustiku aluseks

“Rolandi laul” �Rolandi laul on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. �Sündmustiku aluseks on 778. aasta 15. augustil Roncevaux' kuristikus Püreneede mäestikus toimunud Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide kuninga Karl Suure Hispaania sõjaretkelt tagasipöörduva armee järelväge.

“Rolandi laul” � Karli õepoeg Roland on valmis mauride ettepanekut (võtta vastu kristlus ja

“Rolandi laul” � Karli õepoeg Roland on valmis mauride ettepanekut (võtta vastu kristlus ja kuuletuda Karl Suurele) tagasi lükkama ja jätkama sõda võiduka lõpuni, kuid tema võõrasisa Ganelon soovitab rahuettepaneku vastu võtta. Siit saab alguse tüli võõrasisa Ganeloni ja tema kasupoja Rolandi vahel. Ganelon reedab Rolandi ja Karli väed. Ganelon aitab mauridel Rolandi lõksu meelitada _____ saratseen – Keskaja Lääne. Euroopas araablaste, ka üldse muhamedlaste üldnimetus maur – Lääne-Sahara rändhõimud maurid

“Rolandi laul” �Kuigi Roland on eepose peategelane, tegutseb koos temaga mitu tegelast, kelle ülesanne

“Rolandi laul” �Kuigi Roland on eepose peategelane, tegutseb koos temaga mitu tegelast, kelle ülesanne on Rolandi iseloomu esile tuua. �Karl esineb eeposes kui keiser, tark valitseja ja halli habemega patriarh, kuigi ta ajaloolist tõde silmas pidades teose tegevuse ajal alles 38 -aastane on ja keisriks ei ole kroonitud. Karl esindab kristlikku kombelisust ja riiklikku tarkust. �Olivier on mõistlik alam

“Rolandi laul” �Sangarlikkuse uus joon on kristlik ustavus ja vooruslikkus. �Karlile kui kristliku maailma

“Rolandi laul” �Sangarlikkuse uus joon on kristlik ustavus ja vooruslikkus. �Karlile kui kristliku maailma kaitsjale saadetakse ilmutusi ja endeid ning ränkraske tapluse ajal tuleb talle appi peaingel Gabriel. Ingli küsimus “Mis sinuga lahti on, kuningas? ” sunnib haavatud Karli lahingut võiduka lõpuni jätkama. http: //www. youtube. com/watch? v=Xu. Crf 6 ec. Eq. E&feature=relate d

“Laul minu Cidist” � Hispaania kangelaseepos räägib rekonkista kangelase Rodrigo Díaz de Vivari ehk

“Laul minu Cidist” � Hispaania kangelaseepos räägib rekonkista kangelase Rodrigo Díaz de Vivari ehk Cidi (araabia sidi "härra") elust. � Eepos pärineb umbes aastast 1140. Eepose autoriks peetakse kaht arvatavasti Kastiilia ja Zaragoza piirialalt pärinevat huglaari ehk rändlaulikut. � Ainus säilinud käsikiri pärineb aastast 1207. _____ � Rekonkista – Pürenee poolsaare

“Laul minu Cidist” � Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043 -1099) ehk

“Laul minu Cidist” � Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari (u. 1043 -1099) ehk Cidi elust, tema väljasaatmisest kuningas Alfonso poolt, tema võitlustest mauridega, Valencia vallutamisest, kuningaga leppimisest, tütarde abielust Cidile vastumeelsete Carrióni infantidega, tütarde häbistamisest viimaste poolt, infantide karistamisest ning Cidi ja tema perekonna au taastamisest. � Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega.

“Laul minu Cidist” �Erinevalt teistest Euroopa kangelaseepostest on “Laul minu Cidist” kirjutatud realistlikus laadis,

“Laul minu Cidist” �Erinevalt teistest Euroopa kangelaseepostest on “Laul minu Cidist” kirjutatud realistlikus laadis, teost iseloomustab sotsiaalsus ning rahvalähedus, sellest puudub religioosne fanatism. Sõda mauride vastu on Cidile igapäevane raske töö, mitte püha missioon. 1961. aasta mängufilm http: //www. youtube. com/watch? v=1 Zz. Crk. If 5 Sc

“Laul minu Cidist” �Cid pälvib rahva armastuse, sest ta on lihtne ja suuremeelne, ta

“Laul minu Cidist” �Cid pälvib rahva armastuse, sest ta on lihtne ja suuremeelne, ta suhted rahva ja sõjameestega on sõbralikud ja usalduslikud. �Cidist kui rahva kangelasest on loodud romansse; XVII sajandil annab ta ainest prantsuse klassitsistlikule näitekirjanikule Pierre Corneille’ile (tragöödia “Cid”).

Kasutatud kirjandus �Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I �I. Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg. Renessanss” �wikipedia

Kasutatud kirjandus �Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I �I. Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg. Renessanss” �wikipedia