KESKAEG Sirje Urbel SuureJaani Gmnaasium 2009 Carcassonne Prantsusmaa

KESKAEG Sirje Urbel Suure-Jaani Gümnaasium 2009

Carcassonne, Prantsusmaa

Karl Suure kroonimine

Keskaegse käsikirja lehekülg

Chartres’i katedraal, Prantsusmaa

Keskaegne klassiruum

Conway loss, Wales

Keskaja rõivaid u. 1340

Keskaja rüütel

Keskaegne talumaja

Keskaegse Tallinnamüür

KESKAEG Ajaloos: vanaaeg – KESKAEG – uusaeg Kirjanduses: antiikaeg – KESKAEG – renessanss

Daatumid n Algus: - Rooma riigi jagunemine 395 - Lääne-Rooma riigi langemine 476 n Lõpp: - Konstantinoopoli langemine 1453 - Ameerika avastamine 1492 - Reformatsiooni algus Saksamaal 1517 KOKKU UMBES 1000 AASTAT

Nimetuse päritolu Keskaja mõiste sündis renessansiajal, kui antiikkultuuri hakati teadlikult eeskujuks võtma. Inimestele tundus neid antiigist lahutav ajajärk harimatu ja barbaarne. Seetõttu nimetatakse keskaega mõnikord pimedaks keskajaks.

Kultuuri järjepidevusetus Kultuuri arenemine ei jätkunud sealt, kuhu see Rooma keisririigi õitseajal oli jõudnud. Sõdade ja rahvasterändamisega jäid antiiktsivilisatsioonist järele ainult varemed.

Ettekujutus maailmast Keskaja inimese arvates oli maakera lame ketas. Al-Idrisi kaart 1154

Linn ja küla n Asulad üksteisest kaugel, rändamine oli väga vaevarikas ja ohtlik. n Konfliktid linnade ja maa vahel – linn kasutas maad majanduslikus mõttes ära.

Linnad hakkasid talupoegi kartma – öö saabudes tõsteti sillad, ketistati väravad, relvastati müürid tunnimeestega.

n Talupoeg saab linnas vabaduse – “linnaõhk teeb vabaks aasta ja ühe päevaga”. Kaader eesti filmist “Verekivi”

Mets n Suur osa territooriumist kaetud metsaga. Kus metsa polnud, seal olid sood ja veekogud. n Mets oli meelitav (kütus, ulukid, marjad, seened) ja hirmutav (metsloomad, röövlid ja fantastilised olendid). Palju tuntud muinasjutte on pärit keskajast.

Punamütsike ja hunt

Rahvused ja riigid n Inimesed koondusid rahvusteks ja riikideks ilmalike valitsejate ümber. n Hakkasid kujunema keeled.

Leiutised n kell n ratastega hõlmader n rauast tööriistad n vesiveski, tuuleveski n nukkvõll n kangasteljed n tõsteaparaadid n moodne hobuserakend n kompass

Prantsuse ajaloolane J. Le Goff on kirjutanud: “Keskaeg on loonud linna, rahvuse, riigi, ülikooli, veski, masina, tunni ja kella, raamatu, kahvli, voodipesu, indiviidi, südametunnistuse ja lõpuks revolutsiooni. ”

Ühiskonnakorraldus Ühiskond koosnes 3 seisusest: preestrid (palvetavad) sõjamehed (sõdivad ja kaitsevad) talupojad (töötavad) Üks seisus ei saanud läbi teiseta. Iga inimene teadis oma kohta.

Mida enam oli isiku seisund privilegeeritud (eesõigustatud), seda rangemalt pidi ta järgima õigust, seda suurem oli tema vastutus seaduse täitmise eest. noblesse oblige – seisus kohustab

Igapäevaelu Keskaeg oli nälja ja haiguste aeg. Kirjanduses rohkesti pidusöökide kirjeldusi.

Igapäevaelu Peamiselt naturaalmajandus, raha tähtsus väike. Kirikul ja ülikutel väga suured rikkused.

n Eluiga lühike Ideaalne vanus: 33 aastat 40 -aastane mees oli arukas eas 50 -aastane oli kõrges vanuses

Toetumine vanale n Hinnati kõike harjumuspärast ja vana. n Muutustesse suhtuti umbusuga, vaenulikult. n Keskaja inimene kartis olla originaalne.

Usk n Katoliku usk (kreeka ´katholikos’ - üleüldine) n Roomast saab paavstivõimu keskus n Keskaja kirik on nagu riik: oma seadusandlus, kohus, ametnikkond ja maksutulud. Kõige suurem kuritegu keskajal: kuritegu kiriku-usu vastu.

Maailmapilt n Maailm oli jaotatud kristlaste ja mittekristlaste maailmaks. Kristlased pidasid tähtsaimaks ülesandeks pöörata mittekristlasi tõe teele isegi siis, kui nood seda ise ei tahtnud. Ristisõda Maarjamaale 13. sajandil

TAEVAS paradiis, igavese ja ideaalse elu paik MAA inimese patune ja ajutine eluase maa peal olid pühad ja patused paigad pühadesse paikadesse mindi palverännakule. PÕRGU paradiisi vastand, hirmuäratav koht

Keskaja palverändurid

n Usuti, et kogu maine elu on hea ja kurja vaheline võitlus. n Patt tähendas igasugust halba ja jumalale meelevastast tegu. n Inimese elu oli kirikuga seotud sünnist surmani.

Voorused n USTAVUS – tähtsaim voorus n TÖÖ – igapäevases elus peab inimene töötama n VAESUS – ideaalne seisund

Kultuurielu n Kirik oli ainuke kirjasõna kasutaja. n Käsikirjad usulise sisuga. Neid kirjutati ja illustreeriti peamiselt kloostrites. Ühe suure raamatu ümberkirjutamisest võis saada munga elutöö.

Keskaja kunst oli sageli anonüümne. Oluline ei olnud mitte isikupära, vaid traditsioonide järgimine. n Levinuim kirjandusžanr – pühakute elulood

Maalikunstis – ikoonid

Skulptuuris – piiblitegelased

Parimad arhitektuurinäited – kirikud

Allikad “Keskaja inimene”, koost. J. Le Goff. Avita 2002. Fotod, illustratsioonid: n Nr. 2 - http: //www. naryves. com/pj/france/carcassonne 2. jpg n Nr. 3 – chalk. richmond. edu/. . . /charlemagne/main. html n Nr. 4 – faculty. luther. edu/. . . /daily/2 nd/day 15. html n Nr. 5 - commons. wikimedia. org/wiki/File: Chartres_1. jpg n Nr. 6 - www. uncp. edu/home/rwb/lecture_mid_civ. htm n Nr. 7 - www. englishmonarchs. co. uk/medieval_castles. htm n Nr. 8 - www. zeitlerweb. com/midages. htm n Nr. 9 - http: //trivianightkits. com/sitebuildercontent/sitebuilderpictures/. pond/medieval-knight-costume-1. jpg. w 300 h 381. jpg n Nr. 10 - www. uncp. edu/home/rwb/lecture_mid_civ. htm n Nr. 11 – : www. mg. edu. ee/comenius/index. php? show=17&page=tallinn&lang=EST n Nr. 15 - www. moments-notice. com/fam-specials/directory. html n Nr. 16 - www. tartessos. info/html 2/nombres_atlantis. htm n Nr. 18 - www. igougo. com/journal-j 36737 -Carcassonne-The_Medieval_Walls_of_Carcassonne. html n Nr. 19 - etv. err. ee/index. php? 0555139&kuu=2009 -11 -19 n Nr. 21 - paber. ekspress. ee/viewdoc/C 2498 E 3 D 5 FB 06822 C 22. . . n Nr. 23 - http: //www. istockphoto. com/file_thumbview_approve/2735181/2/istockphoto_2735181 -medieval-clock. jpg n Nr. 25 - http: //bu. digication. com/Medieval_Times_IDU_CT 575/Government_and_Structure n Nr. 27 - http: //www. coquinaria. nl/images/Pauwmaaltijd. jpg n Nr. 28 - http: //www. pewterreplicas. co. uk/second%20 site%20 pictures/medieval%20 crown. jpg n Nr. 34 - www. internationalschooltoulouse. net/vs/pilgrims/motive. htm n Nr. 37 - http: //fi. wikipedia. org/wiki/Tiedosto: Scriptorium-monk-at-work. jpg n Nr. 39 - http: //www. polishnewsseattle. org/pics/places/Black. Madonna. Cz. jpg n Nr. 40 - www. memory. no/Bilder/Mad 1. jpg n Nr. 41 - commons. wikimedia. org/wiki/File: Notre_Dame_Ca. . . n