Kehade vastastikmju Rapla Tiskasvanute Gmnaasium 2006 Katse Tallinnas

Kehade vastastikmõju Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006

Katse Tallinnas o o Fotol kujutatud katses, mis toimus 26. 04. 2005, liikus rong kiirusega 40 km/h. Pärast kokkupõrget hakkas vedurijuht kohe pidurdama, läbis rong peatumiseni veel 86, 6 m auto sahana ees raudteed “puhastades”.

Katse Tamsalu vallas o 23. oktoobril 2006. a. Tamsalu vallas paneelikoormaga veoki ja Tallinn – Valga rongi kokkupõrke tagajärjed olid hoopis karmimad, sest tegemist oli suuremat massi ja kineetilist energiat omavate kehadega.

Kehade vastastikmõju o o Vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha. Vastastikmõjus mõjutab üks keha teist.

Kehade vastastikmõju tulemus o Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas kehade kuju või nende liikumine.

Vastastikmõjude klassifikatsioon o o o Gravitatsiooniline vastastikmõju esineb makromaailmas kehade vahel. Elektromagnetiline vastastikmõju on elektrilaengute vahel. Tugev ja nõrk vastastikmõju kuulub aga aatomi- ja tuumafüüsika valdkonda.

Vaba langemine o Pisa ülikooloi professor tõestas , et suurtükikuul ja udusulg kukuvad ühesuguse kiirusega.

Gravitatsiooniteguri erinevus Päikesesüsteemi planeetidel Planeet Tegur g Merkuur 4 Veenus 9 Maa 10 Marss 4 Jupiter 26 Saturn 11 Uraan 10 Neptuun 14 Pluuto ?

Keha kaal o o o Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha mõjutab tuge. Raskusjõul ja keha kaalul on üks erinevus – raskusjõud mõjutab keha, keha kaal aga tuge. Sageli on keha kaal võrdne raskusjõuga, kuid mitte alati.

Kaaluta olek o o o Keha kaal on jõud, millega keha mõjub toele. Kui aga tugi langeb koos kehaga, siis tekib kaaluta olek. Kaaluta olekus on ka kõik kehad maailmaruumis lendvatel kosmoselaevadel.

Isaac Newton (1643 – 1727) o o o Inglise loodusteadlane Cambridge`i ülikooli professor. Londoni Kuningliku Seltsi ja Prantsuse Teaduste Akadeemia liige. Teinud palju avastusi loodusteadustes. Tema loodud on kolm omanimelist seadust kehade vastastikmõjust ja ülemaailmne gravitatsiooniseadus. SI süsteemi jõu mõõtühik kannab tema nime.

Gravitatsiooniline vastastikmõju o Gravitatsiooniline vastastikmõju esineb ka universumis tähtede ja planeetide ning ka galaktikate vahel.

Vastastikmõju tugevus o o o Jõud on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Tähis F. SI süsteemi mõõtühik N. (njuuton)

Jõud o o o o Elektrijõud Magnetjõud Elastsusjõud Hõõrdejõud Gravitatsioonijõud Tuumajõud jne

Ülemaailme gravitatsiooniseadus o o Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus Mis tahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.

Gravitatsiooniseadus o o Gravitatsioonijõud mõjub kõikide kehade vahel. Mõlemad kehad mõjutavad teineteist võrdsete, kuid vastassuunaliste jõududega.

Gravitatsiooniseadus o F on kahe punktmassi vaheline gravitatsioonijõud G on gravitatsioonikonstant m 1 on esimese keha punktmass m 2 teise keha punktmass r on kehade vaheline kaugus. o Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus. Mis tahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Konstant G on võrdne 6, 67 × 10− 11 N m 2 kg− 2.

Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale. o Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. o Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. o Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.

Tänan tähelepanu eest! ©anmet. rtg 2006