KEELED LIIGITUS MISTED TEGIJAD TPL 2012 KEEL loomulik

  • Slides: 19
Download presentation
KEELED LIIGITUS, MÕISTED, TEGIJAD TPL 2012

KEELED LIIGITUS, MÕISTED, TEGIJAD TPL 2012

KEEL loomulik keel formaal- e tehiskeel

KEEL loomulik keel formaal- e tehiskeel

LOOMULIK KEEL PIKA AJA JOOKSUL LOOMULIKUL TEEL JA PRAKTILISEST VAJADUSEST VÄLJA KUJUNENUD KEEL Inimese

LOOMULIK KEEL PIKA AJA JOOKSUL LOOMULIKUL TEEL JA PRAKTILISEST VAJADUSEST VÄLJA KUJUNENUD KEEL Inimese olulisim suhtlemisvahend; mõtete ja tunnete vahendaja; mingi rahva või rahvuse suhtlemisvahend. Maailmas on umbes 6000 keelt.

KEELEUNIVERSAAL JA TÜPOLOOGIA Keeleuniversaal on seaduspärasus või joon, mis esineb kõigis või vähemalt enamikus

KEELEUNIVERSAAL JA TÜPOLOOGIA Keeleuniversaal on seaduspärasus või joon, mis esineb kõigis või vähemalt enamikus maailma keeltes, nt mineviku märkimiseks on grammatikas tunnused, aga tuleviku märkimiseks ei pruugi olla. Seni on avastatud kokku üle 2000 keeleuniversaali. Vt universaalide andmebaas http: //typo. uni-konstanz. de/archive/intro/ Keeleteaduse haru, mis tegeleb maailma keeltes esinevate ühisjoonte kirjeldamise ja süstematiseerimisega, nimetatakse keeletüpoloogiaks.

KEELTE LIIGITAMINE TÜPOLOOGILINE LIIGITUS Morfoloogilised tüübid: aglutinatiivsed keeled – sõnavorme saadakse sõnatüvele tunnuseid ja

KEELTE LIIGITAMINE TÜPOLOOGILINE LIIGITUS Morfoloogilised tüübid: aglutinatiivsed keeled – sõnavorme saadakse sõnatüvele tunnuseid ja lõppe lisades; nt türgi, jaapani, suahiili keel; flektiivsed keeled – sõnavormide moodustamiseks muudetakse sõnatüve või kannab tüvele liituv tunnus korraga mitut tähendust; nt vanakreeka, ladina, araabia, inglise, saksa keel; isoleerivad keeled – vormimoodustust pole, sõnad on kogu aeg ühes vormis ja ühesuguse kujuga; sõnadevahelisi suhteid antakse edasi sõnajärje ja abisõnadega; nt hiina, vietnami keel; polüsünteetilised keeled – rikka vormimoodustusega; sõnavorm võib edasi anda terve lause tähenduse; nt tšuktši, baski keel, osa eskimo keeli. Eesti keel kasutab nii aglutinatsiooni kui ka fleksiooni!

KEELTE LIIGITAMINE TÜPOLOOGILINE LIIGITUS Sõnajärje tüübid (S – subjekt, V – verb, O –

KEELTE LIIGITAMINE TÜPOLOOGILINE LIIGITUS Sõnajärje tüübid (S – subjekt, V – verb, O – objekt): SVO-keeled, nt inglise, eesti, vene, soome keel Lehmad söövad rohtu. SOV-keeled, nt saksa, jaapani, türgi keel Lehmad rohtu söövad; perekonnanimi paikneb eesnime, tiitli ees: jpn Matsumoto Tada; Yamata sensei (=professor); VSO-keeled, nt kõmri, iiri, araabia Söövad lehmad rohtu; Sõidab buss punane uus; poeg+nimi: Mac. Allistair; O’Hara.

KEELTE LIIGITAMINE GENEALOOGILINE LIIGITUS Liigituse aluseks on keelte sugulus- ja põlvnemissuhted. Sugulussuhted esitatakse sageli

KEELTE LIIGITAMINE GENEALOOGILINE LIIGITUS Liigituse aluseks on keelte sugulus- ja põlvnemissuhted. Sugulussuhted esitatakse sageli keelepuu vormis. Nt ladina portugali hispaania katalaani prantsuse itaalia rumeenia Ladina keel on algkeel, portugali, hispaania jm keeled on tütarkeeled.

INDOEUROOPA KEELKOND germaani keeled: rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, hollandi, flaami, jidiši,

INDOEUROOPA KEELKOND germaani keeled: rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, hollandi, flaami, jidiši, afrikaani (Lõuna-Aafrikas); balti keeled: läti, leedu; slaavi keeled: vene, valgevene, ukraina, poola, tšehhi, slovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia; romaani keeled: itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromaani (Šveits), sardiinia, rumeenia; kreeka keel; keldi keeled: iiri, gaeli (Šotimaa), kõmri (Wales), bretooni (Bretagne); armeenia keel; albaania keel; indoiraani keeled: indoaaria keeled, nt hindi, bengali, nepali; iraani keeled, nt pärsia, kurdi, puštu e afgaani.

FERDINAND DE SAUSSURE XX saj alguse keeleteoreetik, tänapäevase keeleteaduse rajaja; võttis kasutusele keelemärgi mõiste;

FERDINAND DE SAUSSURE XX saj alguse keeleteoreetik, tänapäevase keeleteaduse rajaja; võttis kasutusele keelemärgi mõiste; suunas keeleteaduse huvi keele süsteemile; pani aluse strukturalismile (keel on märgisüsteem), semiootikale (uurib teisi märgisüsteeme). eristas keelt ja kõnet prantsuskeelsete terminitega

NOAM CHOMSKY JA GENERATIIVNE GRAMMATIKA Inimesel on keelepädevus, mille abil on võimalik genereerida lõpmatu

NOAM CHOMSKY JA GENERATIIVNE GRAMMATIKA Inimesel on keelepädevus, mille abil on võimalik genereerida lõpmatu hulk lauseid. Keelepädevus on teatud lõplik hulk reegleid, mille abil inimene lauseid moodustab. Inimesel peab olema suur hulk keelereegleid kaasa sündinud, st tal on nn keelemeel. Chomsky on tänapäeva ja Keelemeel on nagu grammatika, kogu keeleteaduse ajaloo suuremaid keeletadlasi, kuhu kuuluvad väga üldised generatiivse grammatika looja reeglid, mis on ühised kogu (1957). maailma keeltele.

KEEL SÜSTEEMINA, KEELEKOLLEKTIIVI ÜHISE SOTSIAALSE NORMISTIKUNA ERINEB TEGELIKUST KÕNEST VÕI KIRJUTATUD TEKSTIDEST. MIKS?

KEEL SÜSTEEMINA, KEELEKOLLEKTIIVI ÜHISE SOTSIAALSE NORMISTIKUNA ERINEB TEGELIKUST KÕNEST VÕI KIRJUTATUD TEKSTIDEST. MIKS?

ALLKEELED Allkeeled on keele variandid, mis eristuvad kokkuleppeliste keeleliste erijoonte alusel: funktsionaalsed variandid: eri

ALLKEELED Allkeeled on keele variandid, mis eristuvad kokkuleppeliste keeleliste erijoonte alusel: funktsionaalsed variandid: eri olukordades kasutatavad keelekujud, nt ajakirjandus-, ilukirjandus-, seadus-, teadus-, oskus- (ameti-), internetikeel; piirkondlikud variandid: eri paikades kasutatavad keelekujud, nt murded ja linnakeeled; sotsiaalsed variandid: eri ühiskonnagruppide keelekujud, nt släng, noortekeel, vanglakeel. Tänapäeva eesti keele tähtsamad allkeeled on kirjakeel, ajakirjanduskeel, ilukirjanduskeel, oskuskeeled ja bürokraatiakeel, suuline keel, släng, paikkondlikud murded ja kirjaliku vestluse keel (Facebook, jututoad jms). Isikukeel on idiolekt.

KIRJAKEEL. . . on üldkasutatav normitud keelevariant, keskseim allkeel; . . . on pika

KIRJAKEEL. . . on üldkasutatav normitud keelevariant, keskseim allkeel; . . . on pika aja jooksul teadlikult kujundatud ja ühtlustatud kokkuleppeline keelekuju; . . . on kasutusel eelkõige ametlikus ja avalikus sfääris (ajakirjandus, kirjandusteosed, avalik info); . . . esineb nii suulises kui ka kirjalikus vormis, selles me räägime ja kirjutame, seda õpime koolis. Kirjakeele norm tagab ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse, suunab avalikku keelekasutust. Norm on kirjas uusimas ÕS-is ning lähtub Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustest. Normitud kirjakeelt nõutakse ametlikus keelekasutuses, riigiasutustes on see kohustuslik.

FORMAALKEEL KUNSTLIKULT LOODUD MÄRGISÜSTEEM Erinevused võrreldes loomulike keeltega: reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud;

FORMAALKEEL KUNSTLIKULT LOODUD MÄRGISÜSTEEM Erinevused võrreldes loomulike keeltega: reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud; kasutusalad on kitsapiirilised; programmeerimiskeelt ei saa kasutada tunnete väljendamiseks; formaalkeelte põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid, aga ka tehiskeeled.

TEHISKEELED EHK RAHVUSVAHELISED ABIKEELED Loodud selleks, et nendest võiks saada universaalkeel (soov lahendada Paabeli

TEHISKEELED EHK RAHVUSVAHELISED ABIKEELED Loodud selleks, et nendest võiks saada universaalkeel (soov lahendada Paabeli segadus). Õnnestunum abikeeletüüp toetub loomulikele keeltele, üldjuhul ladina keelele ja kesksetele indoeuroopa keeltele (sõnavara on loodud nende keelte baasil, aga grammatika on tehtud võimalikult lihtsaks).

POPULAARSEID TEHISKEELI Esperanto keel on täielikult häälduspärane, igale tähele vastab ainult üks häälik ning

POPULAARSEID TEHISKEELI Esperanto keel on täielikult häälduspärane, igale tähele vastab ainult üks häälik ning igat häälikut märgitakse ainult ühe tähega. Esperantos määrab sõna viimane täht selle sõna tüübi: nimisõnad lõppevad tähega o, omadussõnad tähega a ja määrsõnad tähega e. Mitmuse tunnus on sõna lõpus täht j - ĉambro “tuba”, ĉambroj “toad”. Esperanto sõnavara (sõnatüved) on tuletatud peamiselt romaani ja germaani keeltest. Esperanto kõnelejaid on paarsada tuhat kuni mitu miljonit. Levikut piirab sõnavaraline baas, indoeuroopa keeltest redutseeritud grammatika ja ladina kiri.

LUDVIK LAZAR ZAMENHOF, POOLA SILMAARST, 1887. AASTAL RAAMATU „UNUA LIBRO” DOKTORO ESPERANTO NIME ALL.

LUDVIK LAZAR ZAMENHOF, POOLA SILMAARST, 1887. AASTAL RAAMATU „UNUA LIBRO” DOKTORO ESPERANTO NIME ALL. AVALDAS

TEHISKEELI volapük – loodud 1879 – 1880, Johann Martin Schleyer. Tänapäeval on maailmas umbes

TEHISKEELI volapük – loodud 1879 – 1880, Johann Martin Schleyer. Tänapäeval on maailmas umbes 20 -30 tuhat volapüki kõnelejat. Volapük kaotas populaarsust universaalkeelena 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alul lihtsamatele ja lihtsamalt õpitavatele keeltele nagu esperanto. ido – tehiskeel, esperanto keele reformitud versioon, töötati välja 1900. aastate alguses. Ido pooldajaid on praegu vähe, põhiliselt Euroopas. Ühe versiooni järgi tuleb keele nimi esperanto sõnast 'ido' ('järglane'; ido on esperanto keele järglane). Teise versiooni järgi tuleb see nimi ingliskeelse lühendi 'I. D. ' (International Delegation) hääldusest idos. novial – looja taani keeleteadlane Otto Jespersen; eeskujuks ido keel,

KASUTATUD ALLIKAD M. Ehala, K. Habicht jt, Keel ja ühiskond. Õpik gümnaasiumile. Künnimees, 2012

KASUTATUD ALLIKAD M. Ehala, K. Habicht jt, Keel ja ühiskond. Õpik gümnaasiumile. Künnimees, 2012 M. Ehala, Eesti keele struktuur. Õpik gümnaasiumile. Künnimees, 2001 internetiavarused