KASVATUSSTIILID PEREKONNAPETUS MIKS PEAB LAPSI KASVATAMA M WINTERHOFFI

KASVATUSSTIILID PEREKONNAÕPETUS

MIKS PEAB LAPSI KASVATAMA? M. WINTERHOFFI JÄRGI Probleem: vanemad ei arva enam, ete nende kohus on lastele piiranguid seada, last nähakse arvatava isiksusena ja võimendatakse tema oletatavaid omadusi; Sellega takistatakse lapse eakohast arengut ja laps jääb püsima varase lapsepõlve psüühilisse faasi; Edaspidi on lapsel raske toime tulla igapäevaeluga, kus nõutakse piiridest lugupidamist; Paljud lapsevanemad võtavad piiride kehtestamist kui armastusepuudust, külma autoritaarset käitumist ja lapse halvustamist;

PÕHITÕED M. WINTERHOFFI JÄRGI 1. Lapsi peab alati hellalt kohtlema; 2. Tingimata vajavad lapsed armastust, mida saab väljendada kehalise kontakti kaudu- kas kallistades, sülle võttes või pead silitades; 3. Kognitiivse arengu jaoks on hädavajalikud ettelugemine, temaga koos mängimine; KINDLAD PIIRID JA ARMASTUS ÜHESKOOS VÕIMALDAVAD ELUKS VAJALIKEL OSKUSTEL VÄLJA ARENEDA.

MINNALASKEV KASVATUS EHK MITTESEKKUV KASVATUS Puudub armastus lapse vastu, või ei näidata seda; Vanemad tegelevad vaid iseenda toimetulekuga; Lapsel vabadus, pole reegleid/piire; Ei osale lapse kasvatamisel, hoolimatud; Lapsel puudub lähedane kiindumussuhe, tihti otsib sõprust tänavalt; Vanematele sobib idee, et laps kasvab suureks iseseisvalt, talle oma kallist aega raiskamata; Vanemad ei ütle lapsele, millal magama minna, laps läheb siis kui ise tahab, tavaliselt liiga hilja.

MINNALASKEV KASVATUS 2 Ise rikuvad vanemad norme ja ei ütle lapsele ka, mis vale mis õige- st on takistatud lapse põhiväärtuste väljakujunemine; Laps leiab, et vanemad ei väärtusta teda (kui väärtustaksid, siis leiaksid ka aega) ja enesehinnang jääb madalaks; Vanemate hoolimatus paneb lapse uskuma, et inimestele ei tasu loota; ta masendub kergesti ja võib puuduvat inimsuhet asendada sõltuvusainetega ja teiste inimestega; Ükskõiksed vanemad on kõikelubavalt ükskõiksed, puuduvad reeglid ja kontroll, ei pöörata tähelepanu lapse vajadustele (sh baasvajadustele alates toidust ja turvalisusest), arengule, ei arutata asju lastega läbi ega arvestata lapse arvamusega. Vanemad on emotsionaalselt külmad ja endassetõmbunud.

MINNALASKEV, HELLITAV 3 Armastus on, piire pole; Vanemad ei esita lapsele mingeid nõudmisi ega soove; Nad ei saada last magama vaid küsivad, kas ta ehk sooviks magama minna- laps pannakse liiga vara enda eest otsustama; Vanemad ei käsi kunagi, vaid peavad lapsega lõputuid läbirääkimisi; Laps õpib aga, et vanemate peale ei saa loota; Tagajärjeks võib olla eriti vastutustundetu ja hoolimatu suhtumine inimestesse, sealhulgas vanematesse;

AUTORITAARNE KASVATUS Piirid on, aga armastust mitte; Paarkümmend aastat tagasi kirjutati veel, et hea isa ega ema ei tee kunagi lapsele pai, ei kallista ega kiida- see on asjatu hellitamine; Töö on tähtsam kui pere ja laps; Kritiseerib pidevalt last; Laps tunneb end ebakindlana ja saamatuna ega suuda end pingutada tulemuse saavutamiseks; Laps tunneb end hüljatuna ja üksi; Hoolimatus ja julmus muudavad lapse õnnetuks ning takistavad ta arengut; Vanemad kalduvad liialdama karistustega ja tunnustavad mitte last, vaid ainult tema poolt hästi sooritatud töid (kui sedagi);

AUTORITAARNE KASVATUS Autoritaarset kasvatusstiili pooldavad vanemad usuvad kindlalt, et nad teevad kõik oma lapse jaoks. Selliste vanemate hulka kuuluvad ka need, kes igapäevaelus on harjunud kõike oma laste eest ette-taha ära tegema, need, kes näägutavad oma last pidevalt tema tegemata jäetud asjade pärast, kui ka need, kes tegemata asjade eest füüsiliselt karistavad. Sellise kasvatusega seostub mitmeid probleeme: - vanemad seavad enese ja lapse ette ebareaalsed eesmärgid ülehinnates lapse võimeid; - kuna kõiki neid eesmärke, mida vanemad on enesele seadnud, pole praktiliselt võimalik täita, tunnevad vanemad süütunnet; - vanemad, kes pidevalt oma isiklikke vajadusi püüavad eitada ja maha suruda, pole võimelised oma vanemarolli nautima ja kibestuvad; - vanema ning lapse hingeline lähedus karistuste-keeldude õhkkonnas mureneb; - lapses juurdub iseseisvusetus ning võib tekkida trots, mis hilisemas eas väljendub konfliktsuse ja agressiivsusena.

SUUNAV KASVATUS EHK AUTORITEETNE KASVATUS, KA VABAKASVATUS Armastus ja piirid; Last aktsepteeritakse sellisena, nagu ta on; Vanem on oma lapsega rahul, naudib ning imetleb lapse tegevusi ja saavutusi; Last võetakse sülle, teda kallistatakse ja talle tehakse pai; Valitseb mõistlik ja terve suhtumine korra ja nõudmiste suhtes, mis tuleb teha, see tuleb teha, isegi kui laps sellele vastu seisab; Piiride sees on lapsel vabadus tegutseda;

SUUNAV KASVATUS 2 Kõik mille tegemiseks laps on piisavalt küps, võib jätta tema enda teha ja otsustada; Laps, keda vanemad aktsepteerivad sellisena nagu ta on, käitub ja õpib paremini; Tal on julgust ja tahtmist edasi püüda; Laps on elurõõmus ja sotsiaalne, teda on kerge armastada; Autoriteedi-põhise kasvatuse juures lapsevanem või õpetaja: kinnitab oma eeskujuga sama, mida ootab lapselt; suudab olla veenev ja valmis koos lapsega töötama; annab lapsele nõu seal, kus laps seda tõepoolest vajab; tõstab esile lapse tublidust ja ei rõhuta puuduseid; tunnistab oma eksimusi; ergutab lapse tahet sobivate ja arendavate ülesannetega

VÄLJAKUJUNENUD PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ROLL M. WINTERFOFFI JÄRGI 1. Võime suhteid luua, suhteid hoida ja elukutset valida; 2. Käitumisoskuste- kuulamine, tähelepanemine ja kaasa töötamine tekkimine; 3. Ainult pideva treeningu, ainult ühe ja sama tegevuse lugematu kordamisega on võimalik kõik funktsioonid selgeks saada; 4. Laps areneb tänu emotsionaalsele sidemele oma vanematega; Väga tähtis on, et vanemad peegeldaks oma emotsioone.

VANEMATE KASVATUSÜLESANDED

OLULISED PÕHIMÕTTED Laps peab tundma end kaitstuna, armastatuna; Peab tundma, et aktsepteeritakse ja toetatakse tema püüdu õppida uusi asju, katsetada uusi teguviise; Arengu eelduseks on väljakutse, mis on seotud huvi, soovi ja tarbega proovida teha midagi uut; Kui õige aeg mööda lastakse, aeglustub õppimise tempo ja väheneb tahe õppida; Lapsel ei ole soovitav lasta käituda kellegi suhtes ülbelt ja üleolevalt; Tagada lapsele küllaldane uni ja puhkus; Sõbralik õhkkond, huumor, toetus, armastus ja väärtustatud olemise tunne;

KIRJELDUS Peres on üks auto. Ühel õhtul tahavad nii ema kui poeg ühel ajal autot kasutada. Lavasta olukord ja lahendus vastavalt sinu grupi kasvatusstiilile sobivalt.

ÜLESANNE 1. Kuidas käitub lapsevanem kirjeldatud olukordades? 2. Millised käitumisviisid on omased antud kasvatusstiilile? 3. Kuidas mõjutab last antud kasvatusstiili kasutamine vanema poolt? 4. Milline oleks parim võimalik käitumisviis antud olukorras?

LINGID http: //sinamina. ee/olekohal/videod http: //et. hjelptilhjelp. no/video/circle-of-security-cos-kurs-introduksjonsvideoengelsk http: //et. hjelptilhjelp. no/video/barnet-trenger-hjelp-til-a-regulere-folelser http: //perejalaps. delfi. ee/pere/11 -eestlaste-lastekasvatuse-eripara-mille-peale -valismaa-emad-kaameks-ehmuvad? id=68368917

KASUTATUD ALLIKAD 1. M. Kagadze, I. Kraav, K. Kullasepp „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile. “ Talliinn. Koolibri 2007; 2. Gordoni perekool. Osaleja töövihik. MTÜ Perekoolitusühing Sina ja Mina, 2007; 3. Kasvatuspõhimõtted Kennet Kärema, Pille-Riin Langeproon, Hendrik Kollom; WWW https: //annaabi. ee/Kasvatusp%C 3%B 5 him%C 3%B 5 ttedm 115092. html; 4. M. Winterhoff „Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid? “ OÜ Väike Vanker, 2010