Kanep Koostaja Kristofer Lupp ldandmed Kanep on ks

Kanep Koostaja: Kristofer Lupp

Üldandmed • Kanep on üks levinumaid narkootikume, mis näiteks Hollandis on legaliseeritud. • Kanep jaguneb omakorda marihuaanaks, hashiseks ja vedelaks hashiseks ehk vedelaks kanepiks. • Marihuaana on kanepi emastaimede kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. • Hashis on tavaliselt valmistatud kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest käsitsi.

Välimus • Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi, kanepi lehed, varred ja seemned meenutavad rohekaspruuni tubakat.

Tarvitamine • Kanepist keeratakse sigaretitaoline suits, mida suitsetatakse. Vedelat kanepit ehk hashise õli ka tilgutatakse tavalisele suitsule. Samas võib suitsetada ka paljast kanepit. • Suitsetamisel mõjub kanep 10 -30 minutiga, mõju kestab 1 -5 tundi. Kui kanepi suitsetamise ajal süüa või juua, algab mõju 1 - 2 tunni pärast ja kestab kauem ning mõju on tugevam.

Mõjud • See lõdvestab inimesi ja annab neile sõbralikuma enesetunde. Inimesed itsitavad, on lõbusad ja tahavad palju suhelda.

Ohud • Inimestel, kes kasutavad kanepit, on sageli verd täis valgunud silmad, kuivanud suu ja neil on pidev väsimus ning nälg. • Kanep võib põhjustada bronhiiti ja kopsuvähki, aga kanepi puhul on risk suurem, kuna kantserogeenset tõrva leidub kanepis rohkem. • Suurtes kogustes viib hashish sonimise ja meeltemuutusteni, tema järjekindel kasutamine aga nürinemiseni, mõistuse allakäiguni.

Kanepi levik • Kanepist saadavaid mõnuaineid kasutati Hiinas juba aastal 3000 e. Kr. • Arvatakse, et Hiinast levis kanep Indiasse ja sealt Aafrikasse. • Suur osa Euroopa kanepist pärineb Aafrika lääneosa riikidest ja Marokost. Eestis siiani konfiskeeritud marihuaana ja hasis on põhiliselt imporditud ida poolt, kuid viimasel ajal on avastatud ka tõenäoliselt lääne päritolu hasisit.

Tänan kuulamast