Kaasaegne merekindlus Kalaranna 2 Tallinn Jaak Saarniit Riigi

Kaasaegne merekindlus Kalaranna 2, Tallinn Jaak Saarniit Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees

Patarei merekindlus Riik on andnud Patarei merekindluse üle Riigi Kinnisvara ASile (RKAS) eesmärgiga leida pikki aastakümneid avalikust linnaruumist eraldatud piirkonnale kasutusotstarve, mille elluviimine oleks lähitulevikus reaalselt teostatav ja selleks tehtavad investeeringud kui ka hilisem ülalpidamine nii Eesti kui Euroopa Liidu maksumaksjat võimalikult vähekoormav. Kinnistu anti RKASile üle 2006. aastal. Oleme algatanud uue detailplaneeringu, millega soovime muuta Patarei Merekindluse hoonestuskontseptsiooni kasutajasõbralikumaks. Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu detailplaneeringu kehtestamiseni soovime jõuda 2016. aastal. Menetletava planeeringuga nähakse ette muinsuskaitse all oleva Patarei merekindluse renoveerimise ja sellele kaasaegsete kasutusfunktsioonide leidmise ning loob ühtlasi võimaluse rajada kindlusrajatise naabrusse viiekorruselised elu- ja ärihooned. Detailplaneering hõlmab Kalaranna tänava ja mere vahelise 3, 71 ha suuruse maa-ala. Kalaranna tn 28 kinnistul suurusega 3, 3 ha paikneb Patarei merekindlus. RKAS on seadnud eesmärgiks Patarei merekindluse väärtustamise ning jätkusuutliku arendamise. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on piirkonnas tervikliku ja jätkusuutliku linnakeskkonna arendamine.

Patarei merekindlus Planeeritav ala asub arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13. – 16. sajandi asulakohal. Lisaks paikneb planeeritaval alal aastaist 1829 -1840 pärinev kaitsekasarm ja 1838. aastast pärinev kaitsekasarmu mortiirpatarei, mis mõlemad on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Planeeritav ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt ei tohi alale kavandatav uushoonestus olla kõrgem kui kaitsekasarmu karniis. Hoonestusviis valitakse vastavalt arhitektuurikonkursi tulemustele ja arhitektuuri-ajaloolistele eritingimustele. Käesoleval ajal kehtib planeeritaval alal Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneering, mis lubab ehitada merekindluse kõrvale kahe maapealse korrusega 395 -kohalise parkimismaja ning parkimisala merekindluse ja parkimishoone vahelisele alale. Algatatud planeeringus on pakutud välja uus lahendus – eesmärgiks on seatud atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum ajaloolise ja uushoonestuse vahel, eriti merekindluse maapoolsetel külgedel. On ka avaldatud soovi, et muuseumi osa hõlmaks Patarei kompleksist hinnanguliselt 5 600 m², sh. siseekspositsioon 2 500 m², muud siseruumid 600 m², välisekspositsioon (osaliselt kaetud ala 2 500 m²). Koostöös Tallinna Linnavalitusega on lahendatud pikki aastaid üleval olnud ligipääsutee küsimus ja alustatud Kalaranna tänava ehitusega, mis valmib juba käesoleva aasta lõpus.

Kalaranna tn 28, Vesilennuki tn 4 kinnistute detailplaneering T E H N I L I S E D N Ä I T A J A D 37 124 m² Ehitusalune pind: 25 500 m² Maa-pealne: 20 000 m² Maa-alune: 5 500 m² Korruselisus: max 5 min – 1 Brutopind (maa-pealne): 44 500 m² sh. uushoonestus: 6 000 m² Kruntide pind kokku:

Lähtekohad • • • Suurepärane asukoht Maamärk Merekindlus, mitte vangla Arendus vs lagunemine Võimalus vs probleem Lahendus? Kaasaegne merekindlus

Kaasaegne merekindlus?

SULETUD vs AVATUD NEGATIIVNE vs POSITIIVNE emotsioon VANGLA vs MEREKINDLUS

Eesmärk • • • Avatud linnaruum Isemajandav ja jätkusuutlik Multifunktsionaalne kasutus Võimalikult kiiresti kasutusse lagunemise asemel 5 -10 aasta pärast ihaldusväärne linnaruum Lahendus? Kaasaegne merekindlus

Visioon detailides • • • Promenaad kohvikutega! Aatrium sotsiaalse ruumina! Kvartalisisene park rekreatsioonialana! Vana ja uue arhitektuuri sümbioos 24/7/365 elutegevus Lahendus? Kaasaegne merekindlus

Kaasaegne merekindlus?

Kaasaegne merekindlus – võimalus, mitte takistus! Tänan!