JUUREKANALI PREPARATSIOONITEHNIKA D Ilja Pestov STOM IV STEPBACK

  • Slides: 21
Download presentation
JUUREKANALI PREPARATSIOONITEHNIKA D Ilja Pestov STOM IV

JUUREKANALI PREPARATSIOONITEHNIKA D Ilja Pestov STOM IV

STEP-BACK PREPARATSIOONITEHNIKA • Kasutatakse instrumente väiksemast suuremani • Oluline on: instrumentide eelpainutamine, juurekanali rekapitulatsioon

STEP-BACK PREPARATSIOONITEHNIKA • Kasutatakse instrumente väiksemast suuremani • Oluline on: instrumentide eelpainutamine, juurekanali rekapitulatsioon • 3 faasi

1. FAAS: JUUREKANALI VALENDIKU LÄBIMINE JA TÖÖPIKKUSE MÄÄRAMINE • • Loputa kanal Na. OCl

1. FAAS: JUUREKANALI VALENDIKU LÄBIMINE JA TÖÖPIKKUSE MÄÄRAMINE • • Loputa kanal Na. OCl lahusega. Vii eelpainutatud ISO #08 või #10 viil kanalisse passiivselt ja surveta (ära keera!) Kui tekib takistus, tõmba välja, painuta suurema nurga all ja vii uuesti kanalisse Kui instrument jõuab juuretipuni, siis kontrolli apekslokaatoriga Fikseeri stopper kindla reprodutseeritava referentspunkti järgi Tee esimene intraoperatiivne röntgenülesvõte ja veendu pikkuste õigsuses Väikeste liigutuste tegemisel koronaal-apikaalsuunas amplituudiga 2 mm veendu, et instrument kanalis liigub vabalt ja kanal on edasiseks preparatsiooniks läbitav

2. FAAS: APIKAALAVA SUURUSE SÄILITAMINE • Loputa kanal Na. OCl lahusega • Passiivselt viia

2. FAAS: APIKAALAVA SUURUSE SÄILITAMINE • Loputa kanal Na. OCl lahusega • Passiivselt viia number suurem eelpainutatud instrument juurekanalisse tööpikkusesse • Kui instrument ei lähe tööpikkusesse, siis loputatakse kanalit ja kasutatakse väiksemat instrumenti • Viilivate liigutustega amplituudiga 0, 5 – 2 mm tehakse tee järgneva suurema viili jaoks. • Iga instrumendi järel loputatakse ja kõik instrumendid peavad olema eelpainutatud • Iga instrumendi järel on vajalik rekapitulatsioon • Kanalit laiendatakse kuni suuruseni ISO #20 • Kontroll apekslokaatoriga, vajadusel ka röntgenoloogiliselt, et korrigeerida juurekanali tööpikkust

3. FAAS: KANALI LAIENDAMINE • Kasutatakse riimereid roteerivate liigutustega. • Esimene kasutatav riimer on

3. FAAS: KANALI LAIENDAMINE • Kasutatakse riimereid roteerivate liigutustega. • Esimene kasutatav riimer on sama suur kui viimane kasutatud viil (ISO #20 viil => ISO #20 riimer). • Roteeritakse 90° ja tõmmatakse kanalist välja. • Loputatakse iga instrumendi kasutamise järel. • ISO #25 riimer viiakse kanalisse passiivselt kerge pitsumiseni, roteeritakse ja tõmmatakse välja. • Sama tehakse teiste instrumentidega kasvavalt (ISO #30, #35, #40 jne) kuni soovitud kanali laiuseni. • Rekapitulatsioon väikese viiliga. • Pidevalt apikaalsele kahaneva koonilisuse saamiseks prepareeritakse identses järjestuses samade riimeritega kanal uuesti (ISO #20=> #40)ning iga instrument läheb kanalis sügavamale. • Võib kasutada GG puure pühkivate liigutustega apikaal-koronaalsuunas, et suudmeosa veidi laiendada. • Kanal prepareeritakse uuesti, kuni iga järgneva instrumendi pikkus juurekanalis on 0, 5 mm lühem eelnevast, juurekanali seinad on siledad ja kanalis pole dentiiniviilmeid. • Loputa juurekanal Na. OCl lahusega.

CROWN-DOWN PREPARATSIOONITEHNIKA • Crown-down tehnikas teostatakse instrumenteerimine suuremast instrumendist väiksemani. • Kasutatakse nii näpuinstrumentide

CROWN-DOWN PREPARATSIOONITEHNIKA • Crown-down tehnikas teostatakse instrumenteerimine suuremast instrumendist väiksemani. • Kasutatakse nii näpuinstrumentide kui nikkeltitaanist roteeruvate instrumentide puhul, et vähendada instrumentide pingeid kanalis.

CROWN-DOWN PREPARATSIOONITEHNIKA • Juurekanali preparatsiooni alustatakse instrumendiga, mis on suurima tipudiameetriga või koonilisusega. •

CROWN-DOWN PREPARATSIOONITEHNIKA • Juurekanali preparatsiooni alustatakse instrumendiga, mis on suurima tipudiameetriga või koonilisusega. • Instrument prepareerib kanalit koronaalosas. • Järgnev kasutatav instrument on koonilisuselt või tipudiameetrilt väiksem ning töötab veidi apikaalsemal jne. • Sellisel meetodil töötab vaid väike osa instrumendist ja preparatsioon on ohutum. • Seda tehnikat kasutatakse põhiliselt nikkeltitaanist instrumente kasutades roteeruvate

VARANE KORONAALNE LAIENDAMINE • Kombinatsioon eelnevast kahest meetodist • Juurekanali süsteem jaotatakse 3 osaks:

VARANE KORONAALNE LAIENDAMINE • Kombinatsioon eelnevast kahest meetodist • Juurekanali süsteem jaotatakse 3 osaks: koronaalne, keskmine ja apikaalne osa. • See jaotus on tehnika kasutamise aluseks • 6 faasi

1. FAAS: JUURDEPÄÄSU KAVITEEDI PREPARATSIOON • Kujundatakse kaviteet, mis arvestab pulbiruumi anatoomiat ja tingimuseks

1. FAAS: JUURDEPÄÄSU KAVITEEDI PREPARATSIOON • Kujundatakse kaviteet, mis arvestab pulbiruumi anatoomiat ja tingimuseks on kõikide pulbisarvede avamine. Pole oluline järgida oklusaalset anatoomiat või eelnevaid restauratsioone. Kaviteedi seinad peavad olema siledad. • Kaviteet loputatakse Na. OCl lahusega. • Vitaalsetel juhtudel eemaldatakse vitaalne pulbikude pulpekstraktoritega. • Loputatakse kaviteet Na. OCl lahusega.

2. FAAS: ALGNE LAIENDAMINE • Selle käigus laiendatakse vaid koronaalne ja keskmine juurekanali kolmandik.

2. FAAS: ALGNE LAIENDAMINE • Selle käigus laiendatakse vaid koronaalne ja keskmine juurekanali kolmandik. • Võib kasutada K- või H-viile ning GG puure step-back meetodil. • Apikaalne kolmandik jääb kujundamata. • Eesmärgiks on kujundada juurekanalist 2/3 ulatuses sujuvalt kooniline kanal. • Molaaridel ja premolaaridel tähelepanu antikurvatuurviilimsele!

2. FAAS: ALGNE LAIENDAMINE • Väikese diameetriga (tavaliselt ISO # 06, # 08) eelpainutatud

2. FAAS: ALGNE LAIENDAMINE • Väikese diameetriga (tavaliselt ISO # 06, # 08) eelpainutatud viil viiakse kanalisse kuni takistuseni. • Juurekanalit loputatakse Na. OCl lahusega. • ISO #10 viil viiakse takistuseni jne. Nii kuni ISO #35 -ni • Rekapitulatsioon ISO #10 viiliga

2. FAAS: ALGNE LAIENDAMINE • #1 - #3 GG puuridega prepareeritakse stepback tehnikas •

2. FAAS: ALGNE LAIENDAMINE • #1 - #3 GG puuridega prepareeritakse stepback tehnikas • Kanalisse sisenetakse surveta ja pühitakse instrumendiga lateraalsele kontaktis kanaliseinaga (furkatsiooni olemasolul antikurvatuuri meetodil furkatsioonist eemale). • Rekapitulatsioon ISO #10 viiliga.

3. FAAS: TÖÖPIKKUSE MÄÄRAMINE • Tööpikkus määratakse eelpainutatud ISO #06, #08 või #10 nõelaga.

3. FAAS: TÖÖPIKKUSE MÄÄRAMINE • Tööpikkus määratakse eelpainutatud ISO #06, #08 või #10 nõelaga. • Selles faasis apikaalmulku ei kujundata.

4. FAAS: KUJUNDAMINE • Aeganõudvaim faas • Дaiendatakse lõplikult juurekanali keskmine ja apikaalne osa.

4. FAAS: KUJUNDAMINE • Aeganõudvaim faas • Дaiendatakse lõplikult juurekanali keskmine ja apikaalne osa. • Võib kasutada kas tasakaalustatud jõudude tehnikat (balanced force tehnika) või crown-down meetodit nikkeltitaanist roteeruvate instrumentidega.

5. FAAS: KANALI SEINTE SILUMINE • Selles faasis tehakse kanal voolujooneliseks, ühendades kanali kolmandikud

5. FAAS: KANALI SEINTE SILUMINE • Selles faasis tehakse kanal voolujooneliseks, ühendades kanali kolmandikud ühtlaseks pidevaks prepareeritud kanaliks. • Selles faasis kasutatakse antikurvatuuri viilimise tehnikat ning instrumentidest on selles faasis efektiivsed Hedström viilid, kasutatakse ka K-viile. • Instrumendid viiakse kanalisse tööpikkusest lühemalt ja neid kasutatakse liikudes apikaal-koronaalsuunas väikese amplituudiga. • Alustatakse väiksemast instrumendist ja liigutakse suurema suunas näiteks Hedström ISO #25, siis #30, siis #35 jne.

5. FAAS: KANALI SEINTE SILUMINE • Tööpikkus lüheneb pidevalt, et saada korralik koonusjas kanalikuju.

5. FAAS: KANALI SEINTE SILUMINE • Tööpikkus lüheneb pidevalt, et saada korralik koonusjas kanalikuju. • Vajalik on instrumentide eelpainutamine. • Kindlasti on vaja kanali loputamine ja rekapitulatsioon iga kasutatud instrumendi järgselt. • Faasi lõpuks peavad kanali seinad olema siledad ja kanalikuju kooniline, et hõlbustada hilisemat juurekanali täitmist

6. FAAS: APIKAALOSA KUJUNDAMINE • Tipumulk prepareeritakse suuruseni ISO #20, kuid tarvis on vältida

6. FAAS: APIKAALOSA KUJUNDAMINE • Tipumulk prepareeritakse suuruseni ISO #20, kuid tarvis on vältida transportatsiooni. • Vajadusel jäetakse apikaalava väiksem. Vajalik on pidev loputamine ja rekapitulatsioon. • Preparatsioon on valmis, kui ISO #30 viil jääb pidama tööpikkuses juurekanalis (nõelale apikaalsuunas koputades tööpikkus püsib ja instrument ei lähe üle tipu), seinad on siledad ja puhtad ning rekapitulatsioonil puudub takistus

TASAKAALUSTATUD JÕUDUDE TEHNIKA • Tehnika eeliseks teiste käsitehnikate ees on originaalkanali tsentriline paiknemine. •

TASAKAALUSTATUD JÕUDUDE TEHNIKA • Tehnika eeliseks teiste käsitehnikate ees on originaalkanali tsentriline paiknemine. • Tehnika eeldab eelnevat koronaalset laiendamist. • Kasutatakse instrumentidest Flex-R viile, K-viile, kuid ka suurema koonilisusega nikkeltitaanist näpuinstrumente. • Soovitatavalt on kasutusel K-viilid. • Eelpainutamine pole vajalik. • Instrumente kasutatakse väiksemalt instrumendilt suurema poole • Iga instrument viiakse kanalisse pitsumiseni. • 4 faasi

TASAKAALUSTATUD JÕUDUDE TEHNIKA 1. Instrument sisestatakse juurekanalisse ja keeratakse kellaosuti liikumise suunas ca 90°kerge

TASAKAALUSTATUD JÕUDUDE TEHNIKA 1. Instrument sisestatakse juurekanalisse ja keeratakse kellaosuti liikumise suunas ca 90°kerge apikaalse survega. 2. Instrumenti hoitakse juurekanalis samal sügavusel kerge vastupanujõuga ning roteeritakse vastupäeva ca 180 -270°, et kraapida juurekanali seinalt dentiiniviilmeid. 3. Viil eemaldatakse kanalist päripäeva pöörates, et eemaldada preparatsiooni praht juurekanalist 4. Viimane faas on kasutusel, kui viiakse läbi mitu eelnevat tsüklikolmikut järjest. Peale 2 -3 tsüklit eemaldatakse viil kanalist viili päripäeva pöörates koos dentiiniviilmetega.

Aitäh kuulamast!

Aitäh kuulamast!

KASUTATUD KIRJANDUS • „Suu- ja hambahaiguste õpiobjekt“ Anne-Ly Elhi, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Stomatoloogia kliinik

KASUTATUD KIRJANDUS • „Suu- ja hambahaiguste õpiobjekt“ Anne-Ly Elhi, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Stomatoloogia kliinik 2013