Jevhk elab meie vees ja meie sdames aga

Jõevähk elab meie vees ja meie südames, aga sureb meie tegudest Nikolai Laanetu Eesti Loodus / august, 2004 Koostas M. Agasild

Jõevähk ( astacus) n http: //www. biolib. cz/e n/image/id 10169/ n n n Väärisvähk Laiasõraline vähk Ainus kohalik liik Baltikumis http: //www. biolib. cz/en/image/id 10169 http: //www. youtube. com/watch? v=x. H 8 m. CWfv 5 Kg

Ajalooline looduslik levila: Loode – Venemaalt Atlandi ookeni rannikuni ja Vahemerest Põhja – Skandinaaviani n

Kaetud kaltsiumisooladega ( Ca CO ) tugevdatud kitiinkoorikuga. Keha koosneb 19 kokkukasvanud lülist. Peaja rinnalülid moodustavad pearindmiku – seda katab rindmikukilp. Lakk on painduv ja lõpeb uimega. n 3 http: //chestofbooks. com/animals/zoology/Life/Plate-X-Common-Crayfish-Astacus-Fluviatilis-Male. html

Vähk hingab lõpustega – seetõttu ei saa ta elada mudase põhjaga veekogudes. Kuni lõpused püsivad niisked, saab vähk liikuda ka kuival maal. n

n Vähkidel on avatud vereringe, n Veresooned on olemas ainult kõrgematel vähkidel ja neilgi mitte kogu keha piires, teistel ringleb veri kehaõõnes siseelundite vahel. n Vähkide veri on kas värvitu või punane. Mõnedel krabidel on veri sinine või muutub siniseks õhu käes.

n n Kasvamiseks vähk kestub. Selles etendavad olulist osa kaks gastroliiti (vähikivikesed maos) Gastroliitidesse salvestatakse lubi kestumise ajaks. Miks sobivad vähkidele lubjarikkad veed ?

Suguküps vähk kasvab ainult siis, kui vee temperatuur ületab 8 kraadi n Vähi keha pikkust mõõdetakse nokisest laka viimase kilbise välisservani. Vähid kestuvad n esimesel eluaastal 4 – 7 x n Teisel suvel 3 – 4 x n Kolmandal suvel 3 x ja neljandal suvel 2 x n Iga kestumisega suureneb vähi pikkus 10 – 20 %. n

Millest sõltub vähkide pikkus ? n n n Vee temperatuurist Toidu olemasolust konkurentsist

n Vähke iseloomustab jäsemete regenereerumise võime.

Värvus võib olla pärilik, kuid sageli sõltub toidu koostisest ja põhja värvusest

Emane ja isane jõevähk http: //www. biolib. cz/en/taxonimage/id 10182/? taxonid=25494 . See fail ja käesolevast kastist allapoole jääv kirjeldus pärinevad kesksest failivaramust Wikimedia Commons

Isased vähid saavad suguküpseks 3 a, emased 4 eluaastal. Paaritumine toimub septembris –oktoobris, kui vee temperatuur langeb alla 10 kraadi. Isane kinnitab spermatofoorid emase pearindmiku alla, munajuhade lähedusse. Viljastumine toimub munemise ajal. Viljastatud marjaterad kinnituvad emase laka alla ja jäävad siia kevadeni. n

n n n Muna arengu esimesel etapil kujuneb balstoderm. Sel ajal on muna tundlik veetemperatuuri ( ei tohi langeda alla 3 kraadi), mehaaniliste ja keemiliste mõjutuste suhtes. (ka veekogu hapnikusisalduse suhtes) Seejärel algab talvine seisaku e. diapausi periood. Vatsed kooruvad juunis – juulis ja jäävad esialgu mõneks ajaks ema laka alla.

Mida vähk sööb ? n n Ta on kõigesööja. Mida vanem vähk, seda enam on tema menüüs ülekaalus loomne toit kuna tema energiavajadus on suurem.

Milline on sobiv elupaik ? n n n Kõva põhjaga jõed ja järved Peab leiduma varjepaiku Vesi on puhas, hapnikurikas ja sisaldab vähesel määral lupja. Veekogu temperatuur peab jääma vahemikku : 12 – 25 kraadini Vähk on tundlik veekogu reostuse suhtes.

n n n 1950 ndatel aastatel sobisid vähile elamiseks 90 % jõgedest 50 % järvedest 2000 ndatel aastatel sobivad vähile: n n n 15 % jõgedest 30 % järvedest

Miks on jõevähkide arvukus langenud piirini, kus me peame ta ohustatud liigina kaitse alla võtma Berni konvensiooni III EL loodusdirektiivi V lisas Maailma Looduskaitse Liidu punase raamatu ohualdis liik

Mis tingib vähkide arvukuse langust n n n Reostus Tundlikkus kk tegurite suhtes (kuumad, kuivad suved, külmad talved) Elukeskkonna häving – drenaažisüsteemide rajamine, jõgede süvendamine Tagasihoidlik viljakus Võõrliikide sissetoomine Haigused ja parasiidid

Milline on jõevähkide tähtsus meie veekogudes ? n Jõevähk on veeökosüsteemide tasakaalustaja sest ta töötleb ümber suure osa taimsest ja loomsest bioproduktsioonist ning selle lagusaadustest ( detriidist)

Jõevähi elujõuline asurkond piirab veekogu eutrofeerumist ja seega ka suurendab bioloogilits mitemekesisust. n n Taimestikku kärpides hoiab ta veekogusid kinni kasvamast ning loob soodsad võimalused kalamaimude ja paljude teiste veeasukate eluks. Ta on ise toiduks paljudele veeloomadele.

Vähid Baltikumis n Jõevähk – ainus kohalik liik Lätis ja Leedus levinud liigid n Kitsasõraline vähk (Astacus leptotactylus) n Signaal- e. ogapõskne vähk ( Pacifastacus leniusculus)

Miks kujutavad võõrliigid jõevähile ohtu ? n n Kitsasõralisel vähil on laiem ökonišš – sellest tulenevalt on ta kohanemisvõimelisem ja tõrjub jõevähi välja. Ei tohi : Võõrliike kaubvähina sisse tuua - keelata igasugune elusate vähkide sisse toomine. Võõrliike kasvatada meie vähikasvatustes

Haigused ja parasiidid n Vähikatk – vetikseen (aphanomyces astaci) http: //flickrhivemind. net/Tags/astaci/Interesting

porselantõbi n n Tekitaja : amööbjas eoslooma(Thelohania contejeni) Kahjustab vähi lihaskude Iseloomulik valge laka alune Nakkus võib edasi kanduda kannibalismi kaudu.

http: //www. ittiofauna. org/webmuseum/decapodi/astacidae/pacifastacus_leniusculus/p_leniusculus. htm

Vähi lapihaigus n n Põhjustajad : parasiitseened Kitiinkooriku kahjustused, jäsemete äralangemine ( ei taastu), väheneb emaste viljakus.

vähikaanid n n Väheharjasussidest parasiidid. Eestis on leitud perekonna Branchiobdella esindajaid. Kasutavad vähki vaheperemehena. Kinnituvad tema lõpustele. Võivad tingida lõpuste kärbumist ja vähi surma.

abinõud n n n Jõevähi kaitse algab tema elupaiga kaitsest Toimiva jõevähi püügikorralduse ja kontrollsüsteemi olemasolu Seire olemasolu ( vaatlusandmete kogumine, töötlus ja lahtimõtestamine, soovitused varude kasutamiseks, taastamiseks ja kaitsekorraldusmeetmeteks)

Kuidas taastada asurkondi ? n n n Veekogude uurimine: kas antud veekogu, mis kunagi oli vähirikas, sobib jõevähile ka praegu. Miks vähk siit kadus ? Elupaikade taastamine – leida üles tegur, mis tingis vähi kadumise veekogust Asustusmaterjal peab olema terve.

n n n Inimesel õnnestub tabada vaid mõningaid olulisi looduses toimivaid regulatsiooniprotsesse. Seetõttu tuleks vähem sekkuda nende arengusse. Tuleks püüda suurendada looduslikku mitmekesisust ja sealse süsteemi iseregulatsioonivõimet.