Jed 7 klassi geograafia Tallinna Ristiku PK Ave

Jõed 7. klassi geograafia Tallinna Ristiku PK Ave Loigu

Jõgede tekkimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad: 1. Aurustuda tagasi atmosfääri. 2. Imenduda põhjavette. 3. Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi. Jõed kujunevad kui sademete hulk ületab aurumise.

Mõisted • Jõgi – • • looduslik veekogu. Vesi voolab enda süvendatud jõesängis. Jõesäng jõeoru osa, milles voolab jõgi. Jõelähe jõe algus. Jõesuue jõe suubumiskoht merre, järve või teise jõkke. Voolukiirus- vee liikumise kiirus jõesängis. Voolukiirus sõltub maapinna kallakusest.

Jõgi ja jõesäng Põltsamaa jõgi

Jõelähe Allikas

Jõesuue Suue Emajõgi Peipsi järv

Jõestik Veelahe Parempoolsed lisajõed Lähe Vasakpoolsed lisajõed Peajõgi Harujõed Suue Meri Jõestik on jõgede süsteem. Peajõgi ühendab mitu lisajõge ühtseks tervikuks. Jõestikule annab nime peajõgi. Veelahe on jõgikondade vaheline piir.

Valgala ehk jõgikond. Valgala on ala, millelt vesi antud jõkke või jõestiku ossa valgub. Pärnu jõe valgala

Mõisted • Ülemjooks • Keskjooks • Alamjooks – jõe lähtepoolne osa. Voolukiirus on suur. Vesi võtab mägedest kaasa kive ja kannab endaga kaasa. – jõe keskmine osa. Vool on aeglustunud. Suurem osa kaasakantud materjalist settib. Jõgi kulutab ka sängi külgi. - jõe suudmelähedane osa. Voolukiirus on väike. Ka peeneteralised setted vajuvad jõe põhja ja kuhjuvad.

Ülem-, kesk- ja alamjooks Suur voolukiirus Aeglasem voolukiirus Väike voolukiirus

Jõelamm Suurveega üleujutatud jõeoru põhi on jõelamm. Lamm on tasandikuala mõlemal pool jõge. Suurte vihmasadude ajal või lume sulamisel väljub jõgi sängist. Üleujutus Soomaal.

Meander Tasandikujõe looge on meander. Jõgi kulutab külgi Looke kujundab jõe erinev voolukiirus.

Looklev jõgi. Jõgi moodustab mitmeid meandreid ehk lookeid. Jõesäng muudab aastakümnete jooksul oma asukohta. Loogetest moodustuvad soodid.

Sootide tekkimine Jõe uus säng Looge eraldub jõesängist. Moodustub soot Soot

Kärestik Kui vesi voolab üle jõe põhjas olevatest tugevatest kivimitest tekib kärestik. Kivimid

Juga Astang Kui voolusängis on astang, siis kutsutakse sellelt alla voolavat jõge joaks.

Eesti kõige kõrgeim on Valaste juga. Joa kõrgus on 30, 5 m ( 2003. a. ). Aja möödudes kasvab joa kõrgus. Langev vesi süvendab kukkumise kohta sügavamaks. Valaste juga on tekkinud maaparandustööde käigus klindiperve lõigatud kanali suudmesse.

Treppoja joastik koosneb 12 astmest. Kaskaad on mitmest astmest koosnev joastik.

Delta Harujõed Jõgede poolt merre kantud sete Jõesuudmes on voolukiirus väike. Peeneteralised setted kuhjuvad ja ummistavad suudme. Jõgi otsib uue voolutee merre. Tekib harujõgedest suudmeala on delta.

Kasutatud materjalid: 1. A. Kont, Loodusgeograafia 2. osa. 2003. a. 2. L. -K. Pihlak, A. Tõnisson, Geograafia Põhikoolile. Algkursus. 2. osa. 2003. a. 3. Sõelsepp www. diaso. ee 4. www. lenalptours. spb. ru 5. www. parnuriver. ee/est_index. htm 6. www. uwsp. edu/. . . /fluvial/ 7. http: //www. eestigiid. ee/

ÜLESANDED

1. Märgi kaardile Pärnu jõe valgala 2. Märgi kaardile Kasari jõe valgala

3. Märgi joonisele peajõgi, voolusuund ja harujõed Järv

4. Millise jõe osa tekkimist on kujutatud joonisel? Kirjuta kastidesse osade nimetused.