Je teekond lhtest suudmeni Kuidas muutub jgi teel

Jõe teekond lähtest suudmeni Kuidas muutub jõgi teel suudmesse? Alam-, kesk- ning ülemjooks Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi , , Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0” alusel.

1. Jõe voolukiirus • Jõe voolukiirus on vee liikumise kiirus jõesängis. • Jõe voolukiirus sõltub: 1. Jõe langusest. 2. Veehulgast 3. Jõe pikkusest 4. Jõe kujust st kui käänuline jõgi on. 1. Kui kiiresti voolab vesi sinu kodule kõige lähemas jões ?

Jõelang Narva jõe pikiprofiil, mis näitab jõe langust. Mis võib olla järsu languse põhjuseks?

2. Voolukiirus jõe eri osades • Voolukiirus on erinev ka jõesängi ühes ja samas kohas. AEGLANE VOOL KIIRE VOOL AEGLANE VOOL JÕE VOOLUKIIRUS JÕESÄNGI SAMAS KOHAS

• Voolav vesi uuristab kallast ning põhja. • Vesi viib endaga kaasa kivimiosakesi, kruusa, liiva ja muda. • Vesi kulutab ka veepõhjas olevaid kive, mis ajapikku lamedaks muutuvad. • Liiv ongi tekkinud suurtest kividest, mida vesi aastate jooksul kulutanud on.

Setted • Liiva, kruusa ja muda, mida jõgi kaasa viib nimetatakse setteks. • Tugeva vooluga alal setted põhja ei vaju (jõepõhi on puhas ning vesi selge), mida aeglasemaks jõevool jääb, seda rohkem setteid settib (jõepõhi on mudane, vesi sogane).

Jõgi kannab setted järgmisesse veekogusse.

3. Jõe jooksud • Jõgi jaotub ülem-, kesk- ja alamjooksuks. ÜLEMJOOKS KESKJOOKS ALAMJOOKS 1. Kus asub lähe, kus suue? 2. Näita joonisel, millised on lisa-, millised harujõed. 3. Millises jõe jooksul on vett kõige rohkem? Põhjenda.

3. 1. Ülemjooks • Jõgi kitsas ning madal. • Vool kiire. • Vesi puhas ning läbipasitev – setteid vähe. Ka kõige suuremad jõed on alguses sellised. Vesi ülemjooksul

3. 2. Keskjooks • Vett tuleb jõkke järjest juurde. Lisanduv vesi tuleb lisajõgedest. • Vesi sogasem, kui ülemjooksul – setteid rohkem. • Voolukiirus langeb. Jõgi keskjooksul

3. 3. Alamjooks • Vett kõige rohkem. • Vesi voolab aeglaselt → setted settivad. • Vesi sogane ja läbipaistmatu. Navesti jõe suue

4. Jõgede looklemine • Looduslik jõgi ei voola kunagi otse. • Osasid kaldaid uuristades ning teistes setitades tekivad looked. • Kalda osa, mida jõgi uuristab nimetatakse põrkeveeruks. • Kalda osa, kus jõevool on aeglasem ning setted ladestuvad nimetatakse laugveeruks.

R EE RKEV PÕ R V EE V G U E S I JÕGI LA

1. Näita pildilt põrkeveer ning laugveergusid.

Soodid • Soodid e vanajõed on jõesängi kunagised osad, mis setete kuhjumisel on peajõest eraldunud. SOODI TEKE 1. 2. 3. SOOT

SOOT AMEERIKAS

Miks on soodid tähtsad? • Tähtsad kalade ning kahepaiksete kudemiskohad. Eestis on käimas projekt , , Happyfish”, kus taastatakse vanajõgesid ning sellega aidatakse kaasa haruldaste kalade nagu vingerjas (pildil) säilimisele.

Mõisted • Jõe langus – jõe lähte ja suudme kõrguste vahe. • Jõe voolukiirus – vee liikumise kiirus jõesängis. • Jõesete – kivimiosakesed ja muda, mida jõgi kannab jõe ülem- ja keskjooksult alamjooksule. • Soot – (argikeeles vanajõgi) jõesängist eraldunud vana jõelooge.

Ülesanded • • • Kirjelda jõe teekonda lähtest suudmeni. Kuidas tekivad soodid? Seleta joonise abil, mis on põrke- ja laugveer. Miks on soodid tähtsad? Täida tabel: ÜLEMJOOKS VEEHULK VOOLUKIIRUS SETTED KESKJOOKS ALAMJOOKS

ALLIKAD • Kõik pildid on pärit Wikimedia Commonsist. • Teksti aluseks on Avita , , Loodusõpetus 5. klassile” K. Jankovski, R. Kuresoo.