Jada Heldena Taperson www welovemath ee Male on

  • Slides: 12
Download presentation
Jada Heldena Taperson www. welovemath. ee

Jada Heldena Taperson www. welovemath. ee

Male on strateegiline lauamäng kahele mängijale, seda mängitakse nelinurksel 64 (8× 8) ruuduga vahelduvate

Male on strateegiline lauamäng kahele mängijale, seda mängitakse nelinurksel 64 (8× 8) ruuduga vahelduvate värvidega mängulaual. Mõlemad mängijad alustavad 16 malendiga ning eesmärk on matistada vastase kuningas. (Vikipeedia)

Lõpmatut järjestatud arvuhulka, milles leidub esimene element ja igale elemendile vahetult järgnev element, nimetatakse

Lõpmatut järjestatud arvuhulka, milles leidub esimene element ja igale elemendile vahetult järgnev element, nimetatakse arvujadaks. Näiteks paarisarvude jada 2; 4; 6, 8; . . Jada esitatakse tavaliselt üldliikme valemiga, mis näitab, kuidas jada liige sõltub tema järjenumbrist.

a 1; a 2; a 3; ……; an; …… n = 1; 2; 3;

a 1; a 2; a 3; ……; an; …… n = 1; 2; 3; ……. elemendid e. liikmed järjenumber üldliige

Paarisarvuliste naturaalarvude jada üldliikme valem on an = Paaritute naturaalarvude jada üldliikme valem on

Paarisarvuliste naturaalarvude jada üldliikme valem on an = Paaritute naturaalarvude jada üldliikme valem on an = Kirjuta välja jada 7 esimest elementi, kui an = (n – 2)2 an =

Arvujada nimetatakse kasvavaks, kui tema iga järgnev liige on eelnevast suurem an < an+1.

Arvujada nimetatakse kasvavaks, kui tema iga järgnev liige on eelnevast suurem an < an+1. Arvujada nimetatakse kahanevaks, kui tema iga järgnev liige on eelnevast väiksem an > an+1. Arvujada nimetatakse monotoonselt kasvavaks (kahanevaks), kui tema iga kahe järjestikuse liikme korral an an+1 (an an+1). Jada, mille kõik liikmed on võrdsed, nimetatakse konstantseks jadaks.

Fibonacci jada 1; 1; 2; 3; 5; 8; 13; 21; . . . Leonardo

Fibonacci jada 1; 1; 2; 3; 5; 8; 13; 21; . . . Leonardo Fibonacci 1170 -1250 Rekurrentne jadaüldliige avaldub eelnevate liikmete kaudu

Aritmeetiline jada.

Aritmeetiline jada.

Jada, milles iga liikme ja temale vahetult eelneva liikme vahe on konstantne, nimetatakse aritmeetiliseks

Jada, milles iga liikme ja temale vahetult eelneva liikme vahe on konstantne, nimetatakse aritmeetiliseks jadaks. Jada vahe

an = a 1 + (n – 1)d jada üldliikme valem jada vahe d

an = a 1 + (n – 1)d jada üldliikme valem jada vahe d = an – 1 d >0, siis kasvav jada d < 0, siis kahanev jada d = 0, siis konstantne jada 1) Kirjuta aritmeetilise jada üldliikme valem, kui a 1 =3 ja d =2 2) Leia selle jada 35. liige.

Aritmeetilise jada liige (välja arvatud esimene) on tema naaberliikmete aritmeetiline keskmine. ak =

Aritmeetilise jada liige (välja arvatud esimene) on tema naaberliikmete aritmeetiline keskmine. ak =

Jada n liikme summa ? Aritmeetilise jada esimese n liikme summa on võrdne äärmiste

Jada n liikme summa ? Aritmeetilise jada esimese n liikme summa on võrdne äärmiste liikmete aritmeetilise keskmise ja liikmete arvu korrutisega. Sn = Leia aritmeetilise jada 35 liikme summa, kui a 1 =3 ja d =2.