Isikute prdumistele vastamine ja hea halduse tava Koolijuhtide

Isikute pöördumistele vastamine ja hea halduse tava Koolijuhtide infopäev 06. 05. 2016 Aigi Kivioja, Eva Lillemaa

Isikute pöördumistele vastamine • PS § 14 tulenev õigus heale haldusele – Hea halduse põhimõttele vastav käitumine hõlmab nii õiguslikku kui ka mitteõiguslikku poolt. Nii tuleks hea halduse põhimõttele vastava käitumisena mõista mh ka kodanikusõbralikku, inimlikku, viisakat ja abivalmidusele suunatud käitumispraktikat kõige laiemas mõttes. • PS § 46 sätestatud pöördumisõigus: – Pöördumisõiguse mõte avaldub just adressaadi vastamiskohustuse täitmise tagamises. 2

Isikute pöördumised – kirja sisu tõlgendamise olulisus I • Koolidele laekub igapäevaselt erineva sisuga kirju. Kuidas neile vastata, milliseid õigusnorme tuleks kohaldada ning millega vastamisel arvestada? • Kirju tuleks lahendada ja neile vastata vastavalt nende sisule. Ei tohiks lähtuda vaid kirjale antud pealkirjast (nt avaldus, teabenõue, märgukiri). 3

Isikute pöördumised – kirja sisu tõlgendamise olulisus II • Sellest, kuidas kirja sisu tõlgendatakse, sõltub kohaldatav menetlusõigus ning ka vastuse sisu ja isiku õiguste kaitstus. • Näiteks võib erineda see, millise tähtaja jooksul tuleb inimesele pöördumisele vastata ja millistele vorminõuetele peab dokument vastama (nt vaidlustamisviite nõue haldusaktide puhul). • Seetõttu tuleks põhjalikult kaaluda, kuidas igat konkreetset kirja tõlgendama peaks. 4

Isikute pöördumised – kirja sisu tõlgendamise olulisus III • Mida teha, kui kirja sisu on keeruline mõista? • Uurimispõhimõtte rakendamine, et oleks tagatud põhiseaduse §-st 14 tulenev õigus heale haldusele. • Uurimispõhimõtte rakendamine algab sellest, et kirja adressaat selgitab välja, millele oli suunatud isiku tahe avalduse või taotluse esitamisel ja millist liiki pöördumisega isik adressaadi poole pöördus. 5

Isikute pöördumised – kirja sisu tõlgendamise olulisus IV • Seega tuleks kirja saamisel selgitada välja, millise seaduse reguleerimisvaldkonda konkreetne pöördumine kuulub. Pöördumise liik Seadus Märgukiri, selgitustaotlus Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus Teabenõue Avaliku teabe seadus Taotlus Haldusmenetluse seadus ja vastav eriseadus (nt põhikooli- ja gümnaasiumiseadus) 6

Millega tuleb arvestada märgukirjale või selgitustaotlusele vastamisel? • Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisel lähtutakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusest (MSVS). • Märgukirjana mõistetakse sellist pöördumist, milles: – tehakse ettepanekuid asutuse töö korraldamiseks või näiteks ka – koolielu arengu kujundamiseks; antakse adressaadile uut teavet (näiteks koolielu korraldamise vms kohta). • Selgitustaotlusena mõistetakse sellist pöördumist, milles soovitakse teavet või õigusalaseid selgitusi. 7

Kas pöördumine on saadetud õigele adressaadile või ei kuulu vastamine kooli pädevusse? Vastamine kuulub kooli pädevusse Koolil vastamiskohustus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul kirja registreerimisest. Vastamise tähtaega võib pikendada kuni kahe kuuni. Isikut tuleb tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest teavitada. Vastamine ei kuulu kooli pädevusse - Kool edastab kirja pädevale asutusele või organile vastamiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul kirja registreerimisest. - Isikut teavitatakse kirja edastamisest. Vastamine kuulub kooli pädevusse vaid osaliselt - Kooli pädevusse kuuluvas osas vastamiskohustus. - Kooli pädevusse mittekuuluvas osas edastamise kohustus pädevale asutusele või organile viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul kirja registreerimisest. - Isikut teavitatakse kirja edastamisest. 8

Märgukirjale või selgitustaotlusele vastamine • MSVS §-s 3 sätestatud õigusalaste selgituste andmise kohustus: asutus annab tasuta selgitusi oma tegevuse ning asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide kohta. – Näiteks selgituste andmise kohustus kooli õppekava kohta. • Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. • Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. 9

Kuidas toimida tülikate pöördujatega? I • Võib esineda pöördujaid, kes – ei kasuta viisakat sõnavara (mh solvamine, sõimamine); – ei paista mõistvat eelnevalt antud selgitusi, on konfliktsed; – kirjutavad korduvalt samades küsimustes (nö sarikaebajad). • Kirjutaja konfliktsus ei saa olla põhjuseks vastamisest loobumisel. Vastamisest loobumise alused: MSVS § 5 lõige 9. • Konfliktse pöördumise puhul ei ole vajalik vastata igale kirjas toodud küsimusele või ümber lükata igat üksikut faktiväidet. Otstarbekam keskenduda sellele, mis on põhiküsimuseks ning ammendavalt vastata vaid olulisele. 10

Kuidas toimida tülikate pöördujatega? II • Sarikaebajate puhul võib kaaluda mitmele järjestikusele pöördumisele korraga vastamist, arvestades seejuures 30 -päevastamistähtaega (kui pöördumine ei puuduta aeg-kriitilist küsimust). – Näiteks ei ole lapsevanem rahul kooli kodukorra punktiga, mis reguleerib puudumisest teavitamise korda ning esitab pea igapäevaselt sellekohaseid selgitustaotlusi. • Sarikaebajate puhul võib olla ka asjakohane viidata varasemalt antud samasisulistele selgitustele ning mitte korrata juba antud selgitusi igas vastuskirjas üle. – Näiteks: „Vastasime teie küsimustele kooli päevakava kohta 02. 01. 2016 vastuskirjas nr 1 -8/112 ning jääme teile juba antud seisukoha juurde. “ 11

Kuidas toimida tülikate pöördujatega? III • Konfliktsete lapsevanemate puhul on oluline säilitada professionaalsus – tuleb hoiduda hinnangute andmisest ja lapsesse suhtumise muutumisest. • Lapse õiguste konventsiooni art 2 järgi peab laps olema kaitstud igasuguste diskrimineerimis- ja karistusvormide eest tema vanemate, seaduslike hooldajate või perekonnaliikmete seisundi, tegevuse, vaadete või nende tõekspidamiste pärast. • Lastekaitseseaduse § 5 punkti 2 järgi tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamisel tuleb lähtuda mh põhimõttest, mille järgi on igal lapsel õigus võrdsele kohtlemisele ilma igasuguse diskrimineerimiseta. 12

Kuidas peaks toimima konfliktide lahendamisel? • Koolielus tekib aeg-ajalt konflikte suhetes õpetaja, lapsevanema ja lapse vahel. Põhjuseks võib olla tõsiasi, et osapooled ei ole mõistnud üheselt õppetöö korraldamist puudutavaid küsimusi (nt mõnda tähtaega), aga ka lihtsalt arusaamatused, mittemõistmised. • Õiguskantsler on seni temani jõudnud konfliktide puhul suunanud osapooled lepitust otsima ning leidnud, et kõige efektiivsem on selliseid küsimusi lahendada koolis kohapeal. Näiteks on õiguskantsler soovitanud direktoril kokku kutsuda ümarlaua ja/või algatada lepitusprotsessi, kaasates vajadusel tugispetsialiste nii koolist kui väljastpoolt kooli. Samuti saab vajadusel kaasata kooli pidajat (Tallinna puhul Tallinna Haridusametit). • Õiguskantsleril on keeruline selgitada välja vastasseisuni viinud kõiki asjaolusid ja neid osapooltega läbi arutada. Koolil on võimalik kaasata lepitusse tugispetsialiste ja kooli pidajat, et tagada mitmekesist ja erapooletumat vaadet tekkinud konfliktile. 13

Millega tuleb arvestada teabenõudele vastamisel? I • Teabenõudele vastamisel lähtutakse avaliku teabe seadusest (Av. TS). • Teabenõudega võib isik küsida kogu teavet, mis on dokumenteeritud (mistahes teabekandjal jäädvustatud). • Kui teabenõude täitmine eeldab jäädvustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist, siis Av. TS ei kohaldata ja vastamine MSVS-is sätestatud korras. Teabenõudega saab küsida juba dokumenteeritud teavet. • Juurdepääs teabele võimaldatakse reeglina tasuta (vt ka Av. TS § 25). 14

Millega tuleb arvestada teabenõudele vastamisel? II • Teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul. – Vajadusel võib teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega tuleb isikule teatada 5 tööpäeva jooksul. • Kui kiri on pealkirjastatud teabenõudena, kuid sisu järgi selgub, et tegemist on selgitustaotlusega (30 p vastamistähtaeg), siis tuleks Andmekaitse Inspektsiooni soovituse järgi ikkagi 5 tööpäeva jooksul inimesele teada anda, et: – tegemist ei ole Av. TS järgi teabenõudega; – vastamisel (mh vastamistähtaja osas) lähtutakse MSVS-st. • Kui koolil ei ole taotletud teavet: edastamine (5 tööpäeva) ning vajadusel abistamiskohustus (selgitama teabele juurdepääsu tingimusi ja korda, juhatama pädeva teabevaldaja poole). 15

Millega tuleb arvestada teabenõudele vastamisel? III • Teabele juurdepääsu võimaldamisel peab olema tagatud isiku eraelu puutumatus (Vt Av. TS 35 lg 1 p 12). – Näiteks palub lapsevanem väljastada koolil kirjavahetuse, mida on last puudutavates küsimustes peetud teise lapsevanemaga. Kirjavahetus sisaldab hinnanguid teavet paluva lapsevanema kohta ja selle väljastamine kahjustaks kooliga kirjavahetust pidanud lapsevanemat. Sellises olukorras tuleks kaaluda, millisele osale dokumendile tuleks kohaldada juurdepääsupiirangut ning ülejäänud osas väljastada palutud dokumendid (nt katta kinni juurdepääsupiiranguga teave). • Kui ei ole täpselt selge, millist teavet ja kellele väljastada – võib paluda teabenõudjal täpsustada, mille alusel teavet nõutakse. • Juurdepääsupiirangute kohta täpsem teave Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel: Avaliku teabe seaduse üldjuhend 16

Millega tuleb arvestada teabenõudele vastamisel? IV • Teabenõude täitmisest keeldumise alused: Av. TS § 23. • Teabenõude täitmisest keeldumist tuleb põhjendada ning keeldumisest isikute teavitada 5 tööpäeva jooksul. • Kui teabenõude täitmisest keeldutakse või ei täideta nõuetekohaselt, siis lahendab vaide Andmekaitse Inspektsioon (Av. TS § 46). 17

Mida teha, kui üks kiri sisaldab nii teabenõuet kui ka selgitustaotlust? • Sellisel juhul tuleb kohaldada mõlemat seadust: – teabenõue täidetakse Av. TS-i alusel 5 tööpäeva jooksul; – selgitustaotlusele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel 30 kalendripäeva jooksul. o Näiteks võib 5 tööpäeva jooksul täita teabenõude ning teavitada, et ülejäänud küsimustele vastamise osas lähtutakse MSVS-st ning vastatakse täiendavalt 30 kalendripäeva jooksul. Võib ka vastata kogu kirjale 5 tööpäeva jooksul. 18

Millega tuleb arvestada, kui pöördujaks on alaealine? I • Millist liiki pöördumisega on tegemist? – haldusmenetluses esitatav taotlus, mida ei saa alaealine (piiratud teovõimega) õpilane iseseisvalt esitada; • Näiteks esitab õpilane taotluse tema koolist väljaarvamiseks. Kui õpilane on alaealine ja kohus ei ole tema teovõimet laiendanud, siis saab sellise taotluse koolile esitada vaid õpilase vanem. – märgukiri, selgitustaotlus või teabenõue, mida alaealine saab esitada iseseisvalt ja millele tuleb ka sisuliselt vastata. Sellist tõlgendust, et alaealine saab iseseisvalt selgitustaotluse, märgukirja või teabenõudega adressaadi poole pöörduda, toetab MSVS § 5 lg 9 p 3 ja Avt. S § 23 lg 2 p 6 (st vastamisest loobumise alusena on viidatud kohtu poolt teovõime piiramisele ja seega piiratud teovõimega täiskasvanutele). 19

Millega tuleb arvestada, kui pöördujaks on alaealine? II • Lapse õiguste konventsiooni art 12: – Lastele peab olema võimalus kaasa rääkida kõikides neid puudutavates – küsimustes; Julgustatakse lapsi kaasama neid puudutavate otsuste tegemisse olenemata nende vanusest – ei ole seatud kindlat vanusepiiri. – Selleks, et teabevahetus ning dialoog lapse ja täiskasvanute vahel oleks ka tegelikult võimalik, tuleks tähelepanu pöörata selgele ja lihtsale keelekasutusele. – Selleks, et lapse osalus oleks mõtestatud, tuleb tagada last arvestav menetlus, mis hõlmab mh lapsesõbralikku teavitust ja nõustamist, st suhtlust lapsele arusaadaval viisil (lapse õiguste konventsiooni art 4). 20

Millega tuleb arvestada, kui pöördujaks on alaealine? III • Tasub kaaluda, milline mõju võib olla vastusel lapsele. • Kui laps on leidnud endas julgust võimalikust probleemist koolile teada andmiseks, kuid tema initsiatiivile ei reageerita või jääb mulje, nagu ei kavatsetaks osutatud probleemidele tähelepanu pöörata, siis võib selline vastus mõjuda edaspidi heidutavalt ning panna teda kahtlema ka riigiasutuste toimimises laiemalt. • Alati ei ole võimalik kõiki õpilaste ettepanekuid arvesse võtta ja lahendada probleeme nii, et kõik osapooled ideaalselt rahule jäävad, kui tuleks siiski püüda vastus koostada nii, et see annaks lapsele julgust pöörduda erinevate asutuste (mh kooli) poole ka edaspidi. 21

Millega tuleb arvestada, kui pöördujaks on alaealine? IV Näide: Lp direktor Lugesin internetist, et koolis peaks kehtima reeglid selle kohta, kui tihti kontrolltöid tohib teha. Näiteks ei tohi teha päevas üle 1 kontrolltöö ning neid ei tohi panna esmaspäevale ja reedele. Meil oli selle nädala esmaspäeval 3 kontrolltööd. Palun kontrollige, miks meie koolis neid reegleid ei täideta. Ärge palun õpetajatele öelge, et ma sellest probleemist kirjutasin. Liisi Kask, 7 B 22

Millega tuleb arvestada, kui pöördujaks on alaealine? V • Vastus õpilase kirjale: Austatud Liisi Kask Selgitame, et vastavalt HMS § 12 lg 2 sätestatule, ei või alaealine isik haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid (k a avalduse/kaebuse esitamine) teha. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 on täielik teovõime 18 -aastaseks saanud isikul (täisealisel). Avaldajal eelpool nimetatud teovõime puudub (avaldaja on alaealine). Seega võib asjakohase avalduse ametile esitada avaldaja lapsevanem või muu täisealine isik. Ühtlasi juhime avaldaja tähelepanu asjaolule, et vastavalt HMS § 7 lg 1 on haldusmenetlus avalik. HMS § 37 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikutega. Seega on kooli töötajatel kui menetlusosalistel õigus tutvuda kõikide dokumentidega sealhulgas avaldaja kaebusega. Vastavalt eeltoodule palume avaldajal korraldada lapsevanema või muu täisealise isiku poolt allkirjastatud avalduse saatmine posti teel aadressile ………………. . või e-posti teel digiallkirjastatuna aadressile kool@meiekool. ee. Vastavalt HMS § 15 lg 2 määratakse eelpool nimetatud puuduste kõrvaldamise tähtajaks 20. 05. 2016 ning selgitame, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jätame avalduse läbi vaatamata. Direktor • HALB NÄIDE! Lapsega mittearvestav keelekasutus ning ebakorrektne ka sisuliselt. 23

Millega tuleb arvestada, kui pöördujaks on alaealine? VI • Näide anonüümsest pöördumisest: Tere direktor Ma ei tea kellele kirjutada aga tahan öelda et kõik kiusavad minu klassis. Ma ei taha enam kooli tulla aga keegi ei aita mind. Kiri saadetud aadressilt: veikenepoiss@gmail. com 24

Millega tuleb arvestada, kui pöördujaks on alaealine? VII • Mida teha anonüümse kirjaga? • Näiteks võiks paluda lisainfot lapsesõbralikul viisil: Tere Sinu pöördumine tegi meid väga murelikuks. Sinu olukord peab olema päris tõsine, kui sa ei taha enam kooli tulla. Tahame sind väga aidata. Selleks on meil vaja aga natuke rohkem sinu kohta teada. Seepärast, ole hea, kirjuta samale meiliaadressile, mis on sinu nimi, millises klassis sa käid ning mis on täpsemalt sinuga juhtunud. Sulle head soovides Kalle Kuusk Direktor 25

Haldusmenetlus PGS § 1 lg 3 Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Haldusmenetluse mõiste (HMS § 2 lg 1 ) - haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Problemaatiline: milline menetlus PGS-s on haldusmenetlus, milline mitte? • Hindamist puudutavad otsused (halduskohtus vaidlustatavad Riigikohtu hinnangul: riigieksami tulemused (ka PGSis); hinded, mis otseselt takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise. • Õpilaste kooli vastu võtmine ja välja arvamine • Tugi- või mõjutusmeetme rakendamine (õppes ajutise osalemise keeld) Universaalsed põhimõtted – hea halduse tava ja õigusriigi üldised õiglase menetluse põhimõtted 26

Haldusmenetlus-põhimõtted Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Vormivabadus ja eesmärgipärasus • Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. • Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. • Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Uurimispõhimõte: haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. 27

Haldusmenetlus-põhimõtted Kaalutlusõigus (HMS § 4) • • Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtu (ka õiguskantsleri) piiratud kontrolliõigus. Mida suurem on kaalutlusõigus otsuse tegemisel, seda olulisem on, et menetlus õiglane ja õiguspärane. Kaalutlusreeglid: - Kaalutluse piirid (volitusest üle astuda ei või) - Kaalumise kohustus - Kaalumise eesmärgi arvestamine (miks see õigus on antud) - Olulist asjaolude arvestamine - Asjassepuutumatute kaalutlustega mittearvestamine - Kaalutluse kuritarvitamine (tegelikud motiivid ei lange kokku väljendatutega) - Õiguse üldpõhimõtted: proportsionaalsus (kohane, vajalik, mõõdukas), võrdne kohtlemine, õiguskindlus ja õiguspärane ootus 28

Haldusmenetlus-põhimõtted Ärakuulamisõigus Enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Seadus sätestab, mis juhtudel ei pea ära kuulama (viivitamatu tegevus kahju ära hoidmiseks, taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks; asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks; teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki; menetlusosaline ei ole teada või puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik; haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50; muudel seaduses sätestatud juhtudel. 29

Haldusmenetlus-haldusakt Haldusakt: haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele Tähtaeg: kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Selge ja üheselt mõistetav (kodukord: õpilane tunnetab oma kohta, kohustusi ja õigusi elus; tunneb muret oma kooli tuleviku pärast ja püüab teda aidata vastavalt võimalustele; hoiab sidet oma kooliga elu lõpuni) Üldjuhul kirjalikult Põhjendused: faktiline ja õiguslik alus, kaalutlused, vaidlustamisviide. 30

Haldusmenetlus-vaie Vaiet läbi vaadates kontrollitakse haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. Samad põhimõtted, mis haldusakti puhul, mh: vaiet läbi vaadates uuritakse dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. Vaideotsus sisaldab: resolutsioon (otsus), põhjendused, vaidlustamisviide. 31

Hea halduse tava „Hea haldus peaks olema kasutamiseks kõikides maksumaksja raha kasutatavates organisatsioonides. “ Kool – avaliku ülesande täitmine. Õigus heale haldusele on põhiseaduse §-st 14 tulenev põhiõigus, mille aluseks on õigusriigi põhimõte. Õigus heale haldusele tähendab: • haldusorgan järgib haldusõiguse üldtunnustatud põhimõtteid (õiguskindlust, proportsionaalsust, mittediskrimineerimist, õigust olla haldusmenetluses ära kuulatud, õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, tulemuslikkust ja tõhusust, haldusorgani selgitamis- ja nõustamiskohustust, akti adressaadi võimalust anda omapoolseid selgitusi ja esitada dokumente), • haldusorgan järgib klienditeeninduse põhimõtet (austav suhtumine, sõbralikkus, abivalmidus) ja üldist (ametniku)eetikat (suunatud isiku inimväärikuse austamisele). Sisaldub: HMS, HKMS, eriseadused 32

Lapse hooldusõigus ja kool Vanematel ühine hooldusõigus (elavad koos või lahus), kohus võib seda piirata/peatada, anda konkreetses asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ent kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut/tahteavaldus ühele vanemale. Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. 33

www. oiguskantsler. ee