Intersubjektiivsusest pidisainides Kai Pata All real living is

Intersubjektiivsusest õpidisainides Kai Pata “All real living is meeting” (Buber, 1958)

Miks selline teema? • Intersubjektiivsuse fenomen on olnud üheks meelisobjektiks nii lingvistikas kui ka semiootikas, kuid viimasel ajal on see taas muutunud üheks keskseks teemaks pedagoogikas seoses sotsiaalseid aspekte arvestavate õpiteooriate tugevnemisega (Wells, 1993; Cole, 1996; Matusov, 2001; Resnick, Säljö, Pontecorvo, & Burge, 1997). • Hoolimata uuringutest, mida arvutite vahendusel toimuva ühisõppe vallas on tehtud, teatakse intersubjektiivsuse kujunemisest vähe ning seetõttu on teemad, mis seonduvad jagatud kognitsiooni ja metakognitsiooniga, tõusnud uuringute keskmesse.

Arvutid soosivad intersubjektiivsuse kujunemist • e-õppes esineb mitmeid intersubjektiivse ruumi kujunemise võimalusi: – ühisõppes ja sotsiaalse tarkvara kasutamisel vahendab/toetab arvuti osalejate suhtlemist ning teadmiste konstrueerimist; – individuaalsel arvutiprogrammide kasutamisel tuleb interpreteerida teisi kontseptuaalseid süsteeme, mis loovad dialoogi iseenda teadmistega.

Intersubjektiivsus multimeediumis • Multimeedium on ühelt poolt ruumiks, mis tingib intersubjektiivsuse kujunemist. • Teiselt poolt muudavad multimeediumis vahendatud välised representatsioonid intersubjektiivsuse reaalseks, sotsiaalseks artifaktiks, mis võimendab selle olemasolu tajumist üksi ja rühmas ning aktiivset rakendamist teadmiste konstrueerimisel ja probleemide lahendamisel.

Ülevaade loengu kavast • Intersubjektiivsuse määratlused • Mis juhtub intersubjektiivses ruumis? • Intersubjektiivsus õpidisainides – Tuutori tegevus – Rühmaarutelud ja teadmiste konstrueerimine – Komplekssed õpidisainid • Intersubjektiivsuse efektiivne rakendamine

Intersubjektiivsuse fenomen erinevate teooriate valguses M. Bakhtini arvates toimub dialoogi kaudu erinevate sotsiaalsete väärtuste interaktsioon ja ümberhindamine. H. Clark eristab kahe osaleja vahel interpreteerivaid dialoogiakte, mis viivad nõustumiseni, mittenõustumiseni ja läbirääkimistele öeldu sisus. J. Lotman (1988) toob välja, et tekstidel on alati 2 funktsiooni, anda edasi tähendust ja luua uusi tähendusi. V. Voloshinov rõhutab, et tähenduste loomine on eelkõige intersubjektiivne. L. Võgotskit ja J. Piaget interpreteerides on väidetud, et intersubjektiivsuse loomise kaudu toimub sotsiaalne õppimine. J. Wertsch (1985) väidab, et intersubjektiivsus esineb, kui õppijatel on õpisituatsioonist sarnane kujutluspilt. Tähenduste loomine eeldab erinevuse tajumist, et tõlgendamine oleks vajalik ja sarnasuste märkamist, mis toimivad toetuspunktina B. Rogoff (1990) seostab tõlgendamise kaudu uue tähenduse loomisel intersubjektiivsuse fenomeni ka ühiselt (Stecconi, 2004). tajutud/koordineeritud metakognitiivsete Gibson (1972) väidab, et organismid tegevustega teatud situatsioonis reageerivad keskkonnas toetavate/ pärssivate ülesandeid lahendades. teguritega (affordance).

Piaget käsitlus I • Õppimine on individuaalne protsess, mida saab soodustada või pärssida erinevat liiki sotsiaalse interaktsiooniga. • Piaget’ (1937/71, 1980) intersubjektiivsus käsitluses sünnib intersubjektiivsus indiviidi tegevuse eesmärkidest tulenevate perspektiivide ning sotsiaalselt defineeritud informatsiooni vahelise dialoogi kaudu. .

Richard Alterman, 2005 Intersubjektiivsus I Väline objekt (pööratav uksenupp) Ühiskondlikult determineeritud teadmusraamistik (ennustab uksenupu olemasolu) “Läbirääkimised” (indiviidi teadmised uksenupust, kui tavapärasest vahendist uste avamiseks ja reaalse uksenupu liigi vahel kooskõlastatakse)

Intersubjektiivsus II • Intersubjektiivsuse fenomeni käsitletakse seoses indiviidide arutlemisprotsessiga, mille tulemusel indiviidid kujundavad enda teadmisstruktuurid teiste indiviididega teatud määral sarnaseks ja neil kujuneb ka arusaam, millises osas on nende teadmised erinevad. • Intersubjektiivsuse saavutamine on defineeritav kui kokkuleppele jõudmine teatud tähenduste osas või mingis situatsioonis signaalide vahetamise abil. intersubjektiivsus

Võgotski käsitlus III • Võgotski (1930/1971, 1978) jaoks on intersubjektiivsuse kujunemine protsess, mis leiab aset inimeste (eelkõige vähemkompetentse lapse ja kompetentse täiskasvanu) vahel õppimisolukordades. intersubjektiivsus õpetaja õpilane “Scaffolding e. tellingud “

Sotsiaal-konstruktivistlik käsitlus IV • Sotsiaal-konstruktivistid kombineerivad Piaget’ lähtekohti õpilaste aktiivse teadmiste konstrueerimise vajadusest Võgotski ideedega mõtlemise sotsiaalsest päritolust, ning sellises võtmes on intersubjektiivsuse loomine sotsiaalne õppimine. • Uued teadmised ja oskused luuakse kultuurikogemuse läbi – individuaalne ja sotsiaalne õppimine on sama nähtuse kaks külge, algul intersubjektiivsus kujundatakse uued oskused ja teadmised välja ühiskonna tasandil ja seejärel omandatakse need indiviidi tasandil.

Intersubjektiivsuse loomine individuaalse ja ühiskondliku vahekorras praktiline kasutamine Kultuurilised artifaktid formaliseerimine Kollaboratiivne teadmine eriarvamuste Individuaalne arusaam läbiarutamine Jagatud rühmaarusaam mõtestamine raamistik hindamiseks tähenduste selgitamine Teadmiste loomine ühiskonna tasandil Individuaalne mõistmine Selgelt väljendamata tavaarusaamad alternatiivide arutamine Ühiskondlikud Teiste inimeste arusaamad väited Isiklik veendumus ebakõlade teke Argumenteerimine sõnastamine

Richard Alterman, 2005 Autojuht 1 interpretatsioon Stopp märgist: Tuleb peatuda, sest seadus sätestab nii ja see on kõige ohutum! Intersubjektiivsus V Autojuht 2 interpretatsioon Stopp märgist: Peatun vaid, kui näen teist autot, kuigi märk sätestab peatumise! Ühise koordineeritud tegevuse (peatumise) määratleb jagatud intersubjektiivsus (Stopp märgi tähendus). Samas puudub autojuhtidel kattuv intersubjektiivsus üksteise kõigist tegevuse ajenditest.

Intersubjektiivsus V • Omavahelistes interaktsioonides konstrueeritud jagatud tähendus. RUUM, mida kasutatakse tähenduste loomise ressursina igapäevaelu toimingute läbiviimisel. Christian de Quincey intersubjektiivsus

Intersubjektiivsuse määratlused • Indiviidi tegevus + sotsiaalsed praktikad = indiviidi muutus või suhtlemine keskkonnaga. . Intersubjektiivsus kui sotsiaalse artifakti taju . . Intersubjektiivsus kui ühistaju • Indiviidide perspektiivide vaheline dialoog = indiviidide muutus ja koostegevust võimaldavad teadmised jagatud perspektiivi ulatusest

Intersubjektiivsuse määratlused • Algaja-eksperdi dialoog = algaja muutus, eksperdi järkjärgulist tagasitõmbumist võimaldav jagatud perspektiivi sünd. . Intersubjektiivsus kui sotsiaalse artifakti taju . . Intersubjektiivsus kui ühistaju • Indiviidide tegevus + sotsiaalsed praktikad = teatud ühistegevust võimaldava jagatud sotsiaalse tähendusruumi kujunemine

Mis juhtub intersubjektiivsega? • Interaktsioonid intersubjektiivses ruumis Pata, K. , Sarapuu, T, Archee, R. (2005). Collaborative scaffolding in synchronous environment: congruity and antagonism of tutor/student facilitation acts. In: Koschman T. , Suthers D. , Chan T. -W. (Eds. ), Computer supported collaborative learning 2005: the next 10 years! (484 - 493). Mahwah , NJ : Lawrence Erlbaum Assoc Inc. Pata, K. , Lehtinen, E. , Sarapuu, T. (2006). Inter-relations of tutor’s and peers’ scaffolding and decision-making discourse acts. Instructional Science, 34, 313 - 341. • Intersubjektiivsuste interaktsioon Pata, K. , Sarapuu, T. (2003). Developing students’ mental models of environmental problems by decision-making role-play in synchronous network-based environment. In: Lewis, J. , Magro, A. , Simonneaux, L. (Eds. ). Biology Education for the Real World. Student – Teacher – Citizen: 4 th Conference of European Researchers in Didactic of Biology (ERIDOB) (335 – 348). 22. 10. -26. 10. 2002, Toulouse , France : Paragraphic - Groupe Lienhart. • Tõlkimine ja tõlgendamine Pata, K. , Pedaste, M. , Sarapuu, T. (in press). The formation of the learners’ semiosphere by authentic inquiry with an integrated learning object "Young Scientist". Computers and Education, xxx - xxx.

Dialoogi reeglid • Clark and Schaefer (1989) and Traum and Allen (1994) kirjeldavad dialoogi kui kahe isiku vahelist informatsioonivoogu, mis koosneb algatavast dialoogiaktist ja sellele järgnevastusest. • Aktid võivad olla kas käskivad-kohustavad või eesmärgistatud-soovivad, tagasisidet andvad või küsivad, täielikult või osaliselt nõustuvadmittenõustuvad, korrektiivsed ja ka tegevus võib olla dialoogiakti osa. • Dialoogiaktid võivad algatada erinevaid jadasid, millest osad on intersubjektiivsuse kujunemist toetavad ja teised mitte.

(A)sümmeetriline dialoog • Rühmas toimuvaid interaktsioone kirjeldatakse erinevates ühisõppe uuringuid tegevates koolkondades erinevalt: – Regulatsioone teadmise loomisel ja probleemülesannete lahendamisel rühmas nähakse eelkõige võrdsete osapoolte tegevuse ehk sümmeetrilise dialoogina (nt. Lipponen, 2001; Jermann, 2002; Iiskala, Vauras & Lehtinen, 2005) – Tuutori/õpetaja tegevust õpetamisel käsitletakse aga ebavõrdsete osapoolte tegevuse ehk asümmeetrilise dialoogina ()nt. Graesser et al. , 1995; Chi et al. , 2001) • Dialoogiaktide süsteem nii rühmaarutelus (nt. Clark & Schaefer, 1989; Traum & Allen, 1994; Traum 2000), kui ka tuutori-õpilaste vahel (nt. Graesser et al. , 1995; Chi et al. , 2001), on aga oma olemuselt sarnane (Rasmussen, 2001; Pata et al. , 2005).

Partnerite tegevus dialoogis Partnerid loovad dialoogis intersubjektiivsuse principle of least collaborative effort

Õpetaja-õpilase tegevus dialoogis Tuutor loob dialoogis intersubjektiivsuse principle of least collaborative effort

Tuutoriga ja tuutorita dilemmaarutelu Intersubjektiivsuse kujunemist mõjutavad dialoogiaktid Tuutori ja õpilaste dialoogiakti algatavad interaktsioonid mõjutavad intersubjektiivsuse kujunemist erinevalt. Nad on teatud dialoogiaktide osas konkureerivad: Tuutori toetus võib aktiveerida õpilastevahelise metakognitiivse ja pärssida kognitiivse intersubjektiivsuse kujunemist (õpilane dialoogi asemel kujuneb õpilane-tuutor dialoog).

Intersubjektiivsuse kujunemine toetatud dialoogisüsteemis Tuutori ja õpilase versioon, miks ja kuidas ülesannet peaks lahendama Intersubjektiivsus Erinevate õpilaste versioon, miks ja kuidas ülesannet peaks lahendama (Pata et al. , 2006) Tuutori tegevus peaks olema suunatud intersubjektiivsuse kujundamisele rühmas, mitte otseselt ülesande efektiivse lahendamise toetamisele.

Intersubjektiivsuse roll dilemmades • Sõltuvalt meie rollist ühiskonnas, meie teadmistest ja eesmärkidest mingis situatsioonis on meie arvamused kallutatud meie jaoks oluliste aspektide suunas. Eetika Piirangud Eetika Teadus Kasu Eetik a Piirangud • Sellised olukorrad on defineeritavad dilemmadena. • Dilemmaolukorras on ühisosa erinevate osapoolte arvamuste vahel väike. Intersubjektiivsus üksteise arusaamadest puudub. Samas võib olla olemas intersubjektiivsus teatud kogukonnanormidest seega toimib intersubjektiivsus kui sotsiaalne artifakt.

Intersubjektiivsuste avaldumine Õpiobjektid Probleemi avamine Rollide avamine Probleemi täpsustamine Intersubjektiivsus kui sotsiaalne artifakt Arutelukeskkond Intersubjektiivsus kui tuutori ja arutlejate ühine ülesandekontseptsioon Rollirühmade arutelud Konstrueeritud õpiobjektid Individual decisions Rolliotsused Intersubjektiivsus kui arutlejate ühine dilemma lahenduse kontseptsioon Ekspertrühma aruetlu Intersubjektiivsus kui arutlejate ühine dilemma lahenduse kontseptsioon Intersubjektiivsus kui ühiselt loodud sotsiaalne artifakt Ekspertide lõppotsus

Järeldusi intersubjektiivsuste kohta rollimängus • • Mida enam arutlejad kasutasid intersubjektiivsust kui sotsiaalset artifakti, seda tõenäosemalt kujunes välja intersubjektiivsus kui kattuv jagatud arusaam. Omanikutunne ühiselt loodud otsusega oli suurem, kui otsus sündis diskussiooni käigus, milles osalejatel kujunes ühine jagatud arusaam – ehk intersubjektiivsus kui arusaamade kattuvus mõjutas intersubjektiivsuse kui sotsiaalse artifakti loomist ja omaksvõtmist. • Rollirühmades saavutati suurem intersubjektiivsus osalejate kattuvate mõttemudelite näol kui ekspertrühmades – intersubjektiivsus kui arusaamade kattuvus kujunes paremini välja juhul, kui rühmas oli suurem intersubjektiivsus sotsiaalse artifaktiga. • Ühises otsustamisprotsessi järel suurenes erinevate aspektide arvessevõtmise hulk individuaalselt – arutelu suurendas interakteerumist intersubjektiivsuse kui sotsiaalse artifaktiga. + (Pata ja Sarapuu, 2003 järgi)

Intersubjektiivsus ja interaktsioon • Situatiivse taju seisukohast (Greeno et al. , 1993) interakteeruvad isikud alati situatsiooni teatud omadustega. • Interakteerumine saab toimuda, kui teatud situatsioonis olevatel sotsiaalsetel artifaktidel, või õpiobjektidel laias mõttes on teatud, seda situatsiooni toetavad omadused, mida isikud on võimelised ära tundma. • Intersubjektiivsus saab kujuneda kui õppijad tunnevad ära situatsiooni toetavate omadustega õpiobjektide, sotsiaalsete artifaktide või teise isiku teadmiste eesmärkide ja tegevuste juures teatud elemente, mis omavad tähendust nende jaoks ja võtavad need omaks.

Tõlkimine ja tõlgendamine • Interakteerumist saab seletada semiootiliste printsiipidega. • Kunagi ei toimu intersubjektiivsuse kujunemisel üksühest info ülevõtmist, vaid tõlkimine ja tõlgendamine oma ja võõra süsteemi vahel, mille käigus võõrad seisukohad võetakse osaliselt seesmiselt omaks (Lotman, 1990) ja kujuneb uus, jagatud süsteem. • Eco (2000) on väitnud, et erinevate semiootiliste süsteemide kokkupuutel toimub tõlkimine ühest märgisüsteemist teise süsteemi teatud kodeerimise ühtelangevuse alusel. • Lotmani (1990) ja Stecconi (2004) arvates on sellise tõlkimise eeltingimuseks kahe süsteemi erinevuse ehk piiri tajumine, kuid sarnaste elementide olemasolu on vajalik, et luua tõlkimisel süsteemide vahelisi seoseid.

Intersubjektiivsuse kujunemine. . Intersubjektiivsus kui sotsiaalse artifakti taju . . Intersubjektiivsus kui ühistaju. . Intersubjektiivsus kui sotsiaalse artifakti taju

Intersubjektiivsuse kujunemine kompleksses õpisüsteemis Õpiobjektid Probleemi avamine Arutelukeskkond Intersubjektiivsus kui tuutori ja arutlejate ühine ülesandekontseptsioon Rollide avamine Probleemi täpsustamine Konstrueeritud õpiobjektid Individual decisions Rolliotsused Intersubjektiivsus kui arutlejate ühine dilemma lahenduse kontseptsioon Intersubjektiivsus kui sotsiaalne artifakt Intersubjektiivsus kui ühiselt loodud sotsiaalne artifakt Intersubjektiivsus kui arutlejate ühine dilemma lahenduse kontseptsioon Ekspertide lõppotsus

Intersubjektiivsuse kujunemine kompleksses õpisüsteemis Mistahes õpidisainide loomisel on oluline “piiride” kontseptsiooni sissetoomine, et saaks toimuda “tõlkimine” süsteemide vahel. (Pata et al. , in press)

TEADMISTE KONSTRUEERIMISE ELEMENDID TOETUSELEMENDID SITUATSIOONILINE KONTEKST HÜPOTEETILISE OLETUSE PÜSTITAMINE PROBLEEM ANIMATSIOON PROBLEEMI OLETATAV LAHENDUS TOETUS TAGASISIDE TEHNILINE ABI SITUATSIOONILINE KONTEKST TEOREETILINE KONTEKST UURIMISKÜSIMUSE PÜSTITAMINE TEOORIA UURIMUSLIKU MUDELIGA KATSETAMINE ANDMETE ESITUSVIISIDE MUUTMINE TEOREETILINE MUDEL JÄRELDUSTE TEGEMINE: UURIMISKÜSIMUSELE VASTUSE LEIDMINE, ÜLDISTAMINE JA ENNUSTAMINE TOETUS TAGASISIDE PROBLEEM ANIMATSIOON JOONIS UURIMISKÜSIMUS PROBLEEMI LE TEADUSLIKU LAHENDUSE LEIDMINE ANDMED TABELIS TOETUS TAGASISIDE MUDELI ABI VISUALISEERITUD ANDMED TOETUS TAGASISIDE UURIMISKÜSIMUSE VASTUS TOETUS TAGASISIDE PROBLEEMI TEADUSLIK LAHENDUS TOETUS TAGASISIDE

Kokkuvõte • Intersubjektiivsusel on erinevad esinemisvormid nii isikute teadmiste kui ka sotsiaalsete artifaktidega seonduvalt • Intersubjektiivsuse tekkimine eeldab dialoogi • Õpitegevustes toimub erinevat tüüpi intersubjektiivsuste kujunemine ja omavaheline interaktsioon • Dialoogi kaudu intersubjektiivsuse tekkimisel on olulised piiride tajumine dialoogipartnerite vahel ning tõlkimine sarnasustele toetudes

Kuhu suunata uuringuid? • Kuidas kujuneb intersubjektiivsus sotsiaalse tarkvaraga rikastatud õpikeskkonnas? • Millest sõltub intersubjektiivsuse kujunemise efektiivsus kompleksses õppijate-tuutori süsteemis? • Millised on erinevate intersubjektiivsuse vormide vahelised seosed sotsiaalse tarkvaraga või komplekssete õpidisainidega õppimisel? • Milline on intersubjektiivsuse kujunemise põhitingimuste “piiride eristamise” ja “tõlkimise” seos kognitiivse õppimise aspektidega nagu “kognitiivne (üle)koormus” ja “kontseptuaalne sidusus”.

Tänan ! Kontakt: kpata@ut. ee