Intellektuaalomandi probleemide iguslikud ja praktilised aspektid haridusasutuste tarkvarakasutuses

Intellektuaalomandi probleemide õiguslikud ja praktilised aspektid haridusasutuste tarkvarakasutuses Anu Juhkamsoo IFop 05 Juhendaja: Kaido Kikkas

Magistritöö olemus (1) • Viimastel aastatel on intellektuaalomandi (IO) temaatika muutunud üha teravamaks ka haridussfääris.

Magistritöö olemus (2) • Päevakorras on – ühelt poolt ebaseadusliku tarkvarakasutuse ja muu loomingu probleem, – teiselt poolt kostab üha enam väiteid, et IO praegune käsitlus on end ammendanud ja ajale jalgu jäänud kuna tugineb interneti ja eteoste laiema leviku eelsetele paradigmadele.

Magistritöö probleem • Eesti koolides on igasuguseid vaatenurki: – on kõige vaba levitamise pooldajaid – kui ka oma õppematerjalide jms äärmise kiivusega kaitsjaid

Töö põhitees • Eesti koolidel puudub ülevaade autoriõigusest ja selle kasutamisest õpetajatöös. – õpetajad ei tea, et veebis leitavad teosed on kaitstud automaatselt autoriõigusega, kuigi sealt puudub nimi või autoriõiguse märk – legaalse tarkvara kasutamine – ei pöörata tähelepanu sellele, et ka laps on autor – tänu sellele ei oska pöörata õpilane tähelepanu ka teiste isikute autoriõigustele

Eesmärk (1) • on anda ülevaade – avatud sisulitsentsidest ja – vaba tarkvarast – ning selle kasutamisega seotud eelistest ja riskidest. – IO erinevatest seisukohtadest – nii pooldajad kui ka kriitikud • teha juttu GPL ja FDL litsentsidest, Creative Commonsist Eestis ja välismaal, vabade õppematerjalide kogudest maailmas ja juba ka Eestis.

Eesmärk (2) • Inglismaa (või Saksamaa) intellektuaalomandi kasutus üldhariduskoolides: IO võrdlus sarnase õigusruumiga riikides • põhieesmärk: analüüsida erinevaid IO käsitlusi eesti koolis ja pakkuda välja sobilikud praktilised lahendused

Autoriõigus (1) • Autoriõigus (AutÕ) laieneb automaatselt e vaikimisi – igale dokumendile, – arvutiprogrammile, – muusikale ja – kunstiteosele, – isegi sellele millel puudub vastav autoriõiguse märk või autori nimi

Autoriõigus (2) • AutÕ säilitab autori kontrolli teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle • AutÕ omab juriidilist jõudu • Kõik inimesed on autorid, ainult suurem osa neist ei tea seda. (Heiki Pisuke)

COPYLEFT vs COPYRIGHT vs PUBLIC DOMAIN

COPYLEFT • Ei oma juriidilist jõudu • Oma tööga vaikimisi omandatud autoriõigust on võimalik litsentsidega välja jagada. – Creative Commonsi litsentsid • Creative Commonsi litsentsid on kasutatavad nii heli, filmi, pildi, tekstide kui õppematerjalide puhul. – GPL

PUBLIC DOMAIN • Autor loobub kõigist oma õigustest teosele http: //creativecommons. galerii. ee/sissejuhatus. html

ÜLESANNE • Mida tähendavad järgmised CC litsentsimärgid: Attribution. Pead ära tooma töö originaalse autori. Tähistatakse by Noncommercial. Ei tohi kasutada kommertsrakendustes – ei tohi nt müüa. Kui soov kommertskasutuseks on siis tuleb võtta ühendust teose autoriga. Tähistatakse ka nc. Share Alike (jaga samadel tingimustel). Kui muudad, modifitseerid või teed uue töö selle baasil siis võid seda levitada vaid samasugustel litsentsitingimustel kui need millega teos jagati. Tähistatakse ka sa. No Derivatives – töö muutmise keelamine. Tähistatakse lühendiga nd

Creative Commons • Teksti lõpus oli selline CC logo • See viis mind litsenini, mis lubab mul tasuta kopeerida, jagada, edasi anda ja muuta seda tööd • Minu eetiline kohus on viidata sellele teosele ja jagada seda samadel tingimustel edasi ka teistele http: //lemill. net/content/creative-commons-litsentsid/view

Litsentsi näide