Inimesepetuse kursus Perekonnapetus Arma Eensalu 2011 ppekirjandus Perekonnapetus

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“ Arma Eensalu 2011

Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile. ” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007

Perekonnaõpetuse teemad p p p p Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus

Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine.

Küsimused Mis on perekond? p Miks on perekonda vaja? p Millised on perekonnatüübid? p Perekonna funktsioonid. p Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. p

Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas.

Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne toetus. p Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed tunnistavad end üheks liikmeskonnaks. p

Leibkond Ehkki kõnekäänd leibu ühte kappi panema viitab abiellumisele ja ühise perekonna loomisele, pole leibkond perekonna vorm. Leibkonna võivad moodustada lühemaks või pikemaks perioodiks sõbrad, õpingukaaslased või muud inimesed. Toimub elu ühises ruumis majapidamistöid ja -kulusid jagades. Omaette leibkonna moodustab ka üksi elav indiviid.

Perekond on sotsiaalne grupp, mida ühendab ühine eluase ja majandamine ning perekonda sündivad lapsed. Perekonnas on mõlemast soost täiskasvanuid, kes on omavahel sotsiaalselt aktsepteeritud seksuaalsuhetes ning nende vähemalt üks laps. Miks see perekonna definitsioon meie ühiskonda ei sobi?

…. sest Perekond võib koosneda ka ühest täiskasvanust ja lapsest/ lastest p Laste vanemad ei pea olema vastassoost p Lapsed on juba perest lahkunud p Täiskasvanud ei pea olema omavahel abielus p

Perekonnatüübid Tuumperekond p Laiendatud perekond/ suurpere p Mittetäielik perekond/ üksikvanemapere p Uuspere p Lasteta abielupaar p

Tuumperekond koosneb mees, naine või üks nendest ja üks või mitu alaealist last p Tuumperekonna mõiste ei ole seotud vanemate abielusuhete olemasolu või puudumisega! p

Mittetäielik tuumperekond - ühe vanemaga perekond Umbes neljandik lastest kasvab ühe vanemaga perekonnas. Tavaliselt on selleks üheks vanemaks naine. Ühe vanemaga perekondade peamised probleemid: 1) majanduslikud küsimused 2) sotsiaalne aktsepteeritavus

Laiendatud perekond ehk suurpere Lisaks tuumperekonnale kuulub siia veel täiendavaid liikmeid, kes on omavahel lähisugulus, partnerlusvõi hõimlussuhteis. Hõimlus – abiellumise kaudu tekkiv sugulus. p Miks on laiendatud perekonna tähtsus ühiskonnas vähenenud?

… sest … Toimub linnastumine p Ränne/ riigipiirid vabad p Individualiseerimine p Tagatud sotsiaalsüsteemid pere toimetulekuks p

Abielu kaudu tekkinud uued rollid KÜDI mehevend p NADU meheõde p NÄÄL naisevend p KÄLI naiseõde p LANGUD mehe ja naise vanemad omavahel p

Uuspered moodustavad teist või enamat korda abiellunud inimesed, kellel on eelmisest (abi)elust laps(ed). Probleemid: 1. Arvestada tuleb ka laste lahutatud bioloogilise vanemaga. 2. Uusperede lastel on perekonnaelust erinev ettekujutus. 3. Uuspere täiskasvanud liikmed võivad vahetuda kiiresti, eriti kui tegemist on vabaabieluga. p

Lasteta abielupaar Kes pole veel lapsi saanud p Kes pole veel lapsi soovinud p Kellel on juba lapsed kodunt lahkunud p Küsimus: Vabatahtlik lastetus? p Küsimus: Lapsendatud laps perekonnas? p Oluline tolerantsus p

Lapsendamine Lapsendajaks võib olla vähemalt 25 aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25 -aastasel täisealisel isikul. p Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18 - aastast isikut) üksnes lapse huvides. p Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. p

Abielu mitut moodi (vaba) kooselu ehk prooviabielu … p Vaba kooselu ehk vabaabielu … p Kooselu (registreeritud/ registreerimata) p Abielu - õiguslik regulatsioon sugupoolte suhete korrastamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides p Külalisabielu … p Kordusabielu … p Fiktiivabielu … p

Kooselu vormide mitmekesisus p p p Monogaamia ehk ainuabielu – ühe mehe ja ühe naise vaheline abielu (valitsenud Euroopas sajandeid) Bigaamia ehk kaksikabielu – ühe mehe samaaegne abielu kahe naisega / ühe naise samaaegne abielu kahe mehega Polüandria ehk mitmemehepidamine – ühe naise samaaegne abielu mitme mehega Polügüünia ehk mitmenaisepidamine – ühe mehe samaaegne abielu mitme naisega Polügaamia ehk mitmikabielu – mehe või naise samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga

Perekonna olemus, ülesanded p p p Perekond on läbi sajandite teinud suuri muutusi, kuid on siiani säilinud ja täidab inimeste elus suurt rolli Perekonnata ei eksisteeriks ükski riik Perekond kui väärtuste kandja

Muudatused kaasaegses perekonnas p p p p Perekonna funktsioonide muutumine Abielude arvu vähenemine, vabaabielu Tuumperekonna suurem privaatsus ning kaugemate sugulassuhete nõrgenemine Uuesti abiellumine ja perede kasv, kus on lapsed eelmistest abieludest Lahutuste arvu kasv Rohkem sünde väljaspool abielu Pere suuruse vähenemine Üksikvanematega perede arvu kasv

PEREKONNA ÜLESANDED Pesu ei saa kunagi pestud. Ahi ei saa kunagi köetud. Raamatud ei saa kunagi loetud. Elu ei saa kunagi valmis. Elu on nagu pall, mida tuleb kogu aeg püüda ja lüüa, et ta maha ei kukuks. Kui tara on ühest otsast korras, laguneb ta juba teisest. Katus tilgub läbi, köögiuks ei lähe kinni, vundamendis on praod, laste püksipõlved on katki. Jaan Kaplinski

PEREKONNA ÜLESANDED Perekond ei oleks suutnud nii kaua vastu pidada, kui ta ei täidaks inimese jaoks olulisi ülesandeid. Perekond täidab kõiki inimvajadusi (Maslow püramiid).

Maslow vajaduste hierarhia

PEREKONNA ÜLESANDED p p p p SOOJÄTKAMINE - ühiskonna uute liikmete tootmine, mis tagab rahvastiku püsivuse SEKSUAALFUNKTSIOON – turvaline seksuaalsuhe MAJANDUSLIK TOIMETULEK - toidu muretsemine ja valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE - pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS – vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON – teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON – kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON - hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine

SOOJÄTKAMINE p p Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe sellepärast, et kõik inimesed ei suuda järglasi saada). Igatsetakse last, keda hoida ja armastada. Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab vanemate elutööd. Tulevikku silmas pidades soovitakse, et laps toetaks nõu ja jõuga vananevaid vanemaid. Lapse kasvatamises ja arendamises nähakse sageli lausa elu mõtet. Just laste olemasolu oli vanasti abielu õnnestumise põhinäitaja.

SEKSUAALFUNKTSIOON Tänapäeval ühiskond suhtutakse varasemast tolerantsemalt abielu välistesse suhetesse, ammugi pole need enam karistatavad. Perekond pakub turvalisemat seksuaalsuhet, eriti tänu armastusele, lugupidamisele. Seksuaalsuse 4 dimensiooni: - soojätkamine - armastus - nauding - sooidentiteet

MAJANDUSLIK TOIMETULEK Siia kuuluvad igasugused perekonnale vajalikud kodutööd, igapäevase söögi ostmine ja valmistamine, kodu korrashoid ja remont, transport, arsti juures käimine jne. Tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda

SOTSIALISEERUMINE p p p Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side.

Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5. -6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis- ja kirjutamisoskus, kuueaastaselt ei ole need lapsed sageli kooliküpsed (Lunge, 1993).

HOOLITSUS p p p Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest – siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. Abikaasad hoolitsevad vastastikku teineteise eest, pakkudes seega eeskuju lastele. Väikelaps sõltub täielikult tema eest hoolitsevatest täiskasvanutest, õpib ja harjub aga seega ka ise märkama, millal tema saab hoolitseja rolli täita.

HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust ja valima teleprogrammidest seda, mida vaadata tasub. Muusikalise kasvatuse kohalt oli kodu ehk parem kasvataja vanasti, kui töid-tegevusi rohkem lauluga saadeti ja vanemad lapsele pillimängu oskust edasi andsid. Ka käsitööd tehti siis üheskoos rohkem. Nüüdsetes kodudes on see-eest olulisel kohal muusikakeskus, fotoaparaat, filmikaamera, arvuti, internet. Ometi ei mõjuta last sedavõrd arvuti, muusikakeskus või kaamera, vaid kodus valitsev suhtumine kultuuri. Laste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega. Uurimused on näidanud, et murdeealiste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega. Näiteks lapsed, kelle vanemad muusikat armastavad ja hindavad, tegelevad rohkem muusikaga.

TURVALISUSE FUNKTSIOON p p Turvalisuse vajadus on üks inimese põhivajadusi, kodu peaks olema koht, kus sa saad kaitset ja peavarju, tuge ja rõõme jagada. Missugune kodu on turvaline?

Turvalisus Ehkki on minevikku on jäänud aeg, mil metsloomad ja röövlijõugud mööda maad rännates ohvrit otsisid – hirm ohtliku välismaailma ees pole kadunud. Last hoiatatakse juba varases eas võõraste eest. Inimene ei suuda hästi pikka aega üksi elada, ta vajab teisi enda ümber, ehkki peab aegajalt saama ka eralduda. Kooselu, rõõmude ja murede jagamine pereliikmetega annab inimesele tunde, et ta on tähtis ja mõistetud. Just see loob aluse turvatundele.

Muutunud funktsioonid tänapäeval On leitud, et moodne perekond on loobunud (vähemalt põhiosas) endisel kujul täitmast traditsioonilisi pereülesandeid, nagu tootmine, tervishoid, hoolitsus vanurite ja haigete eest ning usuline tegevus. Ühistegevusi on järjest vähem, kuid kiindumus ja lugupidamine, sõprus ja armastus kujunevad välja just ühistegevuses. Ühiskond on üritanud perekondi toetada, võttes enda kanda üha enam perekonna seniseid funktsioone. Inimene muutub selle tagajärjel isekamaks, egoistlikumaks, materialistlikumaks ja elunautivamaks.

Kokkuvõte Terve hulk perekonna funktsioone on püsinud samadena: 1)peres kasvatavad mees ja/või naine oma järeltulijaid, 2)pere kaitseb inimest välismaailma ohtude eest, pakkudes turvalisust, 3) laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele, 4) ühiskonna stabiilsus ja harmoonia. p Perekond on ainuke koht maailmas, kus inimest armastatakse mitte sellepärast, mida ta teeb või annab, vaid sellepärast, et ta on olemas. p Perekond on kui süsteem, millele on omane pereliikmete pidev mõju üksteisele: perekond mõjutab iga tema liiget ja tema probleeme, ühe pereliikme probleem võib mõjutada perekonna teisi liikmeid.

Kooselu vormid on aastasadade ja tuhandete jooksul muutunud, pidevalt arenenud. Üleminekud ühelt kooselu vormilt teisele pole olnud järsud. Seetõttu võib veel tänapäevalgi kohata iidseid kooselu viise.

Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse (emajärgse) kogukonna aega. Lapse päritolu isa järgi ei teatud. Ainus kindel lapsevanem oli ema. Lapse põlvnemist loeti emaliini pidi. Laste eest vastutajana ja nende kasvatajana oli naine ühiskonnas au sees.

Matriarhaat tänapäeval Matriarhaati leidub ka tänapäeval. Näiteks väike musuo rahvas Lõuna-Hiinas, Lugu järve ääres. Naine juhib majapidamist, koos temaga elavad ta vennad ja lapsed. Mõisted nagu abielu, abikaasa, isa puuduvad. Mehed külastavad naisi öösiti, hommikul lähevad jälle oma kodudesse tagasi. Oma öise partneri valib naine ning kutsumise märgiks heidab ta lambiga mehe peale valgust.

Ühis- ehk rühmaabielu Vanim kooselu vorm on ühis- ehk rühmaabielu, kus üksteisele kuuluvad terved rühmad mehi ja naisi. Sellel on mitu arengujärku: Sugulusabielud. Hõimudevahelised abielud.

Sugulusabielud Omavahel võisid seksuaalvahekorras olla ka lähisugulased. Üksikisikul puudus isiklik vara, kõik kuulus kõigile. Armukadedust kui sellist, arvatakse, ei esinenud – armukadedus on tekkinud koos eraomandi tekkimisega.

Sugulusabielu Praktiliselt kõigis kultuurides on lähisugulaste vaheline seksuaalsuhe keelatud. Erinev on sugulusaste, millest alates vahekorda loetakse intsestuaalseks. Intsesti keeld kehtib tänaseni, praeguste seaduste järgi on seksuaalsuhted keelatud külgnevate, alanevate ja ülenevate sugulaste vahel. Intsest on lähisugulaste (õdede ja vendade või vanemate ja laste) vaheline seksuaalsuhe. Sugulusabielusid on esinenud näiteks Egiptuse vaaraodel. Miks on sugulusabielud halvad?

Sugulusabielud hävitasid Hispaania Habsburgid p p Lähedaste sugulaste vahelised abielud vähendavad järglaste saamise võimet, võib tekkida viljatus. Võimu enda käes hoidmiseks hakkasid Hispaania Habsburgid eelistama sugulusabielusid. Paljud liikmed sündisid vaimselt alaarenenutena ning kehaliste puuetega. Selle suguvõsa liikmetel kujunes geenimutatsiooni tõttu eriliselt pikk ja etteulatuv lõug. Viimane Hispaania Habsburgide kuningas Carlos II suri pärast kahte abielu lasteta, suguvõsa hääbus pärast 200 aastat valitsemist.

Hõimudevahelised abielud Kui rännakul (hõimud ei olnud veel paikseks jäänud) kohtuti oma abielulistes suhetes oleva hõimuga, siis selle liikmetega ka seksiti. Võõra hõimu liikmega seksuaalvahekorda astumist karistati rängalt. Viimati kohati sellist kooselu Austraalias aborigeenide hulgas 19. sajandil. Sellele näib viitavat ka eskimote “külalislahkus” - külalisele pakutakse lisaks öömajale ka oma naist.

Indiaani hõimude salajased tseremooniad tänapäeval Kwagu’l’i – 735 -liikmeline Kanadas Vancouveri saarel elav hõim, kes avastati 1792. aastal. Potlach’i käigus tuleb hõimupealikul oma külalistele ja esinejatele jagada kingitusi ja raha. Nimepanemistseremooniat peetakse lapse kümnenda elukuu järel. Hõimu rahvast hoiavad koos ühised traditsioonid, rituaalsed tantsu- ja laulupeod. Indiaanipealik Hunti ülesanne on oma hõimu lastele indiaani nimed anda ning neile iidseid laule ja tantse õpetada.

Lastevahetus hõimude vahel p p p Vaikses ookeanis asuva Vanuatu saareriigi kaks sõjajalal hõimu vahetavad rahu sõlmimise nimel lapsi. Laste vahetamine loovat kahe vaenupoole vahele rahusilla ja muudab nende suhted tugevamaks. Vanuatu saareriigis on see iidne komme. Seda harrastasid ka Euroopa kuninglikud suguvõsad. Kuid neil olid selleks niinimetatud poliitilised abielud, kus naised abiellusid oma suguvõsa kokkuleppe kohaselt vastavasse riiki.

Suhkruhaigus ohustab põlisrahvaid p p p Põhja-Ameerika indiaanlastest kannatavad suhkruhaiguse käes 40 protsenti ja Põhja-Austraalias Torresi väinas asuvatel saartel elavast põlisrahvast on haigestunud iga kolmas. Neid hõime, kus pooled täiskasvanud liikmetest on suhkruhaigusesse haigestunud, ootab väljasuremine. Teadlase arvates tuleks põlisrahvad oma traditsioonilise söömis-, majapidamis- ja põlluharimisharjumuste juurde tagasi suunata.

Paarabielud Ülemineku peamiseks põhjuseks peetakse eraomandi tekkimist. Mehel kogunes sõjakäikude ja röövimise saagist vara, mida ta tahtis pärandada oma lihastele järglastele ning tekkis patriarhaat (isajärgsus). Valitsevaks sugupooleks tõusis mees, kes lõi ka naise kohustusi ja õiguseid käsitlevad seadused.

Polügüünia – mitmenaisepidamine Niisuguseid abielusid esines ka juba rühmaabielude perioodil. Polügüüniat soodustasid: - pikaajalised sõjad (vähenes meeste arv) - meeste ja naiste paljunemisvõimaluste erinevus (maailma kõige viljakamal mehel on 888 seaduslikku järeltulijat, kõige viljakamal naisel 69 ning neistki suur osa on sündinud mitmikena).

Polügaamia (polügüünia ehk mitmenaisepidamine)

Polüandria mitmemehepidamine Mitmemehepidamist esines harvem. Üheks polüandria põhjuseks oli mõne rahva tava hukata vastsündinud tütreid. Naine võeti kõigi pere vendade peale ühine ja lapsed kuulusid vanemale vennale (Tiibetis nimetasid lapsed teisi vendi “väikesteks isadeks”). Polüandria viiteid on leitud ka iiri legendidest ja skandinaavia saagadest. Polüandria on mitmel kujul säilinud tänaseni.

Polüandria tänapäeval Tiibetis ja Nepaalis esineb tänapäeval polüandria ehk mitmemehepidamise näiteid - vendadel ühine naine.

Monogaamia Levikut seostatakse tsivilisatsiooni tekkega. Varaline kihistumine põhjustas olukorra, kus mitme naise ülalpidamine käis paljudele meestele üle jõu. Seadustega määrati vastastikune ainukuuluvus. Eestis hakkas monogaamia levima 13. sajandist, kuid veel 17. sajandist on viiteid levinud polügaamiale. Monogaamia on aegade jooksul pidevalt arenenud ja muutunud. Kui algul polnud mehe ja naise omavahelistel tunnetel suurt tähtsust, tähtis oli vaid viljakus ja töökus, siis tänapäeval on esikohale tõusnud just tunded ja sobivus. Seaduslik kaitse!

PEREKONNA AJALOOST

Perekonna minevik Vanaaeg – matriarhaadi lagunemine, võim perekonnas läheb mehe kätte, naine juhib kodust majapidamist ja kasvatab lapsi. p Keskaeg – abielu on majanduslik ja juriidiline ettevõtmine. p Uusaeg – naises hakatakse nägema mehe kaaslast. p Tänapäeval – tuumperekond, kus mehel ja naisel on võrdsed õigused. p

Vanaaeg Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Matriarhaadi üleminek patriarhaadiks toimus aegamööda. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada. Juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldust kajastab Piibel – perekond kui jumalik tee isikliku rahu poole. Vanas Testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust, keha pole midagi halba ja patust. Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud õigeks. Üksi elavaid inimesi oli vähe. Tekkis mõiste „abielulised kohustused”, mis takistas mehel ja naisel teineteisest võõrdumist. Leskedel lubati uuesti abielluda.

Vanaaeg Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada ja kasvatada, samas aga sisendati lastele sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes.

Antiikmaailm Vastandlikud hoiakud: p seksuaalne vabadus p tsölibaat (seksuaalelu vältimine). Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena. Selgelt ilmneb antiikajal moraali topeltstandard: mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav.

Antiikmaailm Roomas valitses perekonda patriits – naist, lapsi, orje jt. Rooma patriitsi kasutuses olid orjatarid ja lõbumajad, keelatud ei olnud homoseksuaalsus. Roomas ei olnud naisel poliitilisi õigusi. Antiik-Kreekas oli naine kas abielus, ori või hetäär. Hetäär – vabade elukommetega haritud naine, kes sai koolitust, et tagada mehele nii füüsiliselt kui ka vaimselt rahuldust pakkuvat kaaslust. Abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras, ori mitte sedagi.

Askees (kehalisest armastusest loobumine) tekkis antiikajal vastusena seksuaalsele vabadusele. Askees tähistab elulaadi, loobumist millestki mingi eesmärgi nimel. Tähistab tasakaalu söömises, naudingutes. Sageli äärmuslik rangus, et jumalale meeldida. Kloostrikultuuris on askeetlus tavapärane.

I sajand Vana-Rooma naine Demostheneselt (384– 322 e. Kr) pärineb ütlemine: Peenimaks naudinguks on meile hetäärid, igapäevasteks vajadusteks kaunid orjatarid, abielunaise ülesanne olgu aga lapsi sünnitada ja majapidamise järele vaadata. Naine oli reeglina mehest paarkümmend aastat noorem ja täielikult temale allutatud.

I sajandi Vana-Rooma sõjamees. Selgelt eristati mehe ja naise rolli, nagu ütleb näiteks Xenophon (u 430– 355 e. Kr): Mehe keha ja hinge tema korraldas niiviisi, et ta suudab paremini taluda külma ja kuuma, reise ja sõjakäike, sellepärast määras tema talle tööd väljaspool kodu. Naise keha seevastu lõi jumal selleks vähem suutlikuna ja sellepärast, arvan, määras talle kodused talitused. Mees peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina – mehe instrumentaalne roll.

Laps oli Roomas oma vanemate vara vanemad võisid vabalt otsustada, mis temaga teha. Vabadel roomlastel oli tavaliselt kolm last, laste arvu osati piirata raseduse vältimise ja abortidega, aga kasutati ka vastsündinute hülgamist. Vaesed hülgasid oma lapsi või müüsid orjaks, aga ka rikkad loobusid lastest, eriti tüdrukutest. Väljaspool linna olid paigad, kuhu vastsündinuid võis jätta – sealt võis neid siis võtta, kes soovis. Laste kasvatamisega tegelesid amm, hoidja ja pedagoog.

Keskaeg See oli aeg, mil Rooma impeeriumis levis prostitutsioon (seksuaalse rahulduse pakkumine tasu eest). Populaarsed olid tsirkus, teater ja lõbustused.

Kristlus I sajandi keskel tekkis Palestiinas kristlus. Levisid askeetlikud eluviisid ja tsölibaat. Palvusrännakud toetasid askeesi ehk lihasuretust. Varakristlased rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattu langenud Aadama väljamõeldis. Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354– 430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi.

Keskaeg (476) Esimesel aastatuhandel peeti Lääne-Euroopas sageli sõdu. Riigid lagunesid ja ühinesid. Au sees oli mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus. Naise saatuse määras suguvõsa! Maine elu ähvardas pidevalt mõõga, tule, nälja, haigusega; sealpoolses oli kindlapeale karta põrgupiinu. Keskaeg oma olemuses kutsus esile vaid enesetapu mõtteid.

Varakeskaegset ühiskonda on nimetatud teismeliste ühiskonnaks. Sündimus oli suur, aga 45% lastest suri, nende vanemad olid napilt täisealised. Inimese keskmine eluiga oli vaevu 30 aastat. Mehed elasid keskmiselt 45 aastat, naised 10 aastat vähem. Sagedased sünnitused ja arstiabi puudumine sünnitustel lõpetasid nende elutee varemgi kui lahingud meeste oma. Vanu inimesi oli vähe. Noortest koosnev ühiskond väärtustas jõudu ja tervist. Laste suur suremus muutis lapse ja last ootava naise väärtuslikuks. Fertiilses eas ja raseda naise tapmine tõi kaasa tolle aja kohta tohutud trahvid. Talupoegade laste suremus oli eriti suur, lahingutes hävitati sageli nende eluasemed ja laastati põllud.

Suhtumine seksuaalsusesse oli kahene: Kristlik moraal hindas askeesi – paastud p Karnevalikultuur – alasti keha näitamine ja tunnete avalik väljendamine. Vaesemates peredes elati kitsalt koos ja lapsed kuulsid ja nägid kõike pealt. Rikkamatel olid eraldi meeste ja naiste toad. Noored võisid näidata välja seksuaalseid huve – see oli lubatud, valitses üldine arvamus, et noorus on iga, kus inimene ei suuda seksuaalsust veel maha suruda. p

Keskaeg – karm lapsepõlv Lapsed rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases mõistes lapsepõlve, puudus arusaamine, et lapsele oleks vajalik mingi mängule ning õppimisele pühendatud aeg. Tüdruk pandi nooremat õnnast hoidma niipea, kui ta kõndima õppis. Ketrama-kuduma hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. Poisid saadeti meestetuppa ja välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese abita hakkama said.

Haridus keskajal Keskaja inimene enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need olid kloostrite ja kirikute juures. Lugeda oskasid paljud, aga see oskus oli algeline. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal. Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma. Rüütlile õpetati eelkõige võitluskunste. Rüütlidaamile käsitööd, usuõpetust, ladina keelt, laulmist, tantsimist, luuletamist ja muusikariistadel mängimist. Tagasihoidlikkust ja kõlblust õpetati nii tüdrukutele kui ka poistele. Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naistetöid ja tarkusi õppides. Poiste elu oli karmim – nemad pidid meeste käe all välioludes, tallis ja hoovis võitluskunsti omandama. Kui isaga midagi juhtus, pidi poeg vastutuse perekonna eest enda peale võtma.

Aaskeetlik kasvatus Karm kasvatus ja füüsiline karistamine, võõrasse peresse saatmine. Tüdruk võidi juba beebina tulevase ämma hoolde jätta, et kasvaks meelepärane minia. Populaarne oli kirikuisa Hieronymuse õpetus lapse (eriti tüdruku) kasvatamisest. Vanemaid hoiatati tüdrukule ilusate riiete ja maitsvate toitude andmise eest. „Ära lase tal kunagi kõndida mööda tänavaid, ära luba tal avalikult süüa, olgu see kas või vanematekodu peolauas, et ta ei näeks meelitavaid magusaid palu. ” Päev soovitati sisustada lugemisega, palvetamisega, psalmide laulmisega ja tööga – tuleb õppida „… valmistama heiet, punuma võrku, valmistama korve, keerutama värtnat ja looma kangast … (ja) põlgama siidikangaid, kalleid rätte ja kullatikandit. ” Allikas: Tilk, 2004

Keskajal Eestis Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (12081227) ning lõppes Liivi sõjaga (1558 -1629). p Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel aladel peeti lahinguid (toit hävis). p Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. Rahvalauludest saab lugeda, elu ei olnud kerge palve emale: p “Emakene, ennekene, panna ära tütart paiga tõttu, anda ära aseme tõttu, kinki kirju karja tõttu! Pane ta mihel meele tõttu, kaasal kalli armu tõttu. ” Rahvalaul Helmest

EESTI VANASÕNU MEHEST, NAISEST JA PEREELUST • Töökus on enam kui rikkus. • Võta naine võrgujäält, mitte kirikust ega kõrtsuteelt. • Ilus naine on silma paradiis, hinge põrgu, rahakoti puhastustuli. • Paremb võta noor ja vaene ku vana ja rikas. • Ei saa kõik kanad õrrele, ei ka kõik neiud mehele. • Ennemb aus vanatütrik ku viletsa mehe naine. • Kaks lindu ehitavad pesa, üks lõhub. • Hopen osta rikkast, naine võta vaesest perest. • Kes laialt otsib, see lahja leiab. • Naine jõuab põllega rohkem välja kanda kui mees koormaga

Uusaeg XIV-XVII Inimesel tekkis tahe edasi jõuda töös ja ametis –majandusinimene ehk homo economicus. Tekkis kõnekäänd “enne töö, pärast lõbu”. Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ning kasvatuses tõusis, senisest rohkem hakati tähtsustama perekonna loomise rituaalset külge – laulatust ja pulmatseremooniat. Martin Luther nõudis vaimulike tsölibaadi kaotamist, soovitas abielluda. Johann Calvin väitis, et seksuaalsuhe on väärtuslik ja püha, kuna on jumala poolt antud, ja peab seega olema abikaasadele naudinguks.

Uusaja kasvatus ja suhtumine lastesse Kõrgkihtide lapsed eraldati täiskasvanute elusfäärist lastetuppa. Lastetoas arendati mitmeid voorusi: usklikkust, autunnet, enesekontrolli ja töökust. Vanemaid hoiatati endiselt liigse leebuse eest – distsipliin kodus pidi olema karm. Rõhutati isegi, et laps ei peaks kunagi saama süüa, juua ega magada küllastumiseni. Arvati, et last tuleb hoida ja kaitsta mitte ainult ohtude, vaid ka liigse info ja tavaelu probleemide eest.

Muutused uusajal Vallalisust peeti vääraks, väärtustati perekonda, abielu. Kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn kolm K’d(sks Kinder-Kirche-Küche – lapsed-kirik-köök). Naises hakati järjest enam nägema aseksuaalset olendit.

Uusaeg (XVI–XVIII sajand kui inimliku pesematuse perioodiks) Keha häbenemine (peitmine, ööriided) Suleti avalikud saunad, arvati, et pesemine on tervisele kahjulik (eriti lastel). Ainult nägu, käsi ja jalgu pesti veega, muidu piirduti enese ülehõõrumisega niiske rätikuga. Saunad säilisid vaid Põhjamaades, sealhulgas Eestis – piirkondades, kus oli piisavalt vett ja puid. Kõnepruugi kontroll (sobimatu oli vanduda, lobiseda, itsitada, matkida teisi).

Eesti laps kasvas endist viisi laiendatud perekonnas, kus teda hoidsidkasvatasid vanemad ning vanavanemad oma töödetegemiste kõrvalt. Nii oli see mujalgi, et vaesemate linnakodanike ja talurahva lapsi uus suund kasvatuses esialgu ei puudutanud. Nemad osalesid tööelus pisikesest peale ja kogusid tarkust kõigest, mis nende ümber toimus. Laste kõnet jälgiti, sobilikuks ei peetud vandumist, lobisemist, itsitamist ja teiste matkimist. Seda näib kinnitavat ka valik eesti vanasõnu. Õige sõna õigel ajal om kallip kui kuld. Lobiseja suu saab lopsi, seisja suu saab saia. Paha kuulata olgu paksud kõrvad. Pea suu kinni, seisab selg terve. Paha keel tõstab tüli. Välimist mööda võetakse inimest vastu, kõnet mööda saadetakse ära.

XIX Sajand – traditsiooniline perekond Suurpere, mis koosnes kolmest sugupõlvest, sugulastest ja töötegijatest asendus vanematest ja lastest koosneva perega. Suurenes riigi huvi perekonna vastu, perekonnas hakati nägema põhijõudu ühiskonna kõlbelisuse kasvatajana. Tõusis abielu, kodu, emaduse, kasvatuse tähtsus. Kodukesksuse ja intiimsuse väärtustamine, armastuse ja tunnete olulisus, emotsionaalne kokkusobivus Noor, vallaline naine võis käia tööl, aga abiellumine tähendas üldiselt töökohast loobumist ning pühendumist kodule, mehele ja lastele.

Rollijaotus Selge rollijaotus - ema on pühendunud lastele ja perele, tegutseb väsimatult varahommikust hilisõhtuni, on hea, õrn, mõistev ja armastav, ei kurda ega hädalda, ei tunne igavust ega igatse koduvälist elu. Isa vahendab perekonnale välismaailma norme, nõudmisi ja uudiseid. Ta võib olla küll karm (tal on raske oma armastust ja hellust välja näidata), aga ta on õiglane ja töökas ning jäägitult oma peret toetav ja armastav. Naised tahavad Kinder-Kirche-Küche ringist väljuda ja teostada ennast isiksusena hoopis väljaspool kodu.

Eestis XIX sajandil kaotati pärisorjus ja teoorjus Tekkis võimalus maid ja talusid päriseks osta. Oli tegemist kiire arengu perioodiga. Talu vajas peremeest ja perenaist, kelle töökusest, teadmistest ja oskusest sõltus kogu perekonna käekäik – seega oli abikaasa valik otsustav samm, kusjuures hakati rõhutama, et naine oma isiksuse ja tööga on olulisem kui kaasavara, mis ta kaasa saab tuua. Just XIX sajandil hakati avaldama kõikvõimalikke õpetusi põllumajanduse, loomakasvatuse ja aianduse kohta, aga samas pakuti ka teadmisi kodumajandusest, tervishoiust ja lastekasvatusest.

Eesti talupojakultuur XIX sajandil See, milline on perekond praegu sõltub sellest, milline on see olnud läbi sajandite. Eesti talupojakultuuris oli keskkond sugupoolte vahel ära jagatud: naistel kodusfäär, meestel avalik sfäär. President Pätsi isa-ema koos lastega (vasakult) vend Nikolai, õde Marianna, isa Jakob, vend Voldemar, ema Olga, vennad Peeter ja Konstantin.

Eesti talupojakultuur Kui üldiselt oli naiste elu enam reeglistatud kui meestel, siis avatumalt võisid võõrastega suhelda noored neiud. Nad käisid pidudel, pulmades. Auasjaks peeti, kui neiul käis rohkesti kosilasi. Võrgutamine ja erootika naiselikkusega seonduvad. Tütarlaps pidi võitlema, et õigel ajal ja majanduslikult kasulikult mehele saada.

Sugudevaheline tööjaotus Agraarkultuuri tööd olid jaotunud: 1. Meestetööd - külvamine, kündmine, hobuste eest hoolitsemine, koduloomade tapmine, jaht, kalapüük, metsa- ja veotööd. 2. Naistetööd – kariloomade talitamine, laste eest hoolitsemine, söögivalmistamine, aiatööd, pesupesemine, koristamine, põetamine, tekstiiliga seotud tööd.

XX sajand Eestis Hiline abielude sõlmimine ja vallaliste suur osakaal, aastal 1992 oli keskmine vanus esmaabiellumisel oli naistel 22, 3 ja meestel 24, 5 eluaastat. Abiellumist peeti 1960 -70 a. ideaaliks ja perekonnaloomise olulisem põhjus oli soov olla koos armastatuga. Intiimsuhte ametlikku vormistamist ei peetud tähtsaks ja koos elamine enne abiellumist ei olnud noorte hulgas taunitav. Alates 1960. aastatest levis ühiskonnas laialt ka vaba kooselu. Peamiseks vaba kooselu registreerimise põhjuseks oli naise rasestumine.

XX sajand Nõukogude Liidus Nõukogude Eesti ühiskonnas oli suhteliselt kõrge abiellunute osakaal ja lapsevanemaks saadi suhteliselt noorelt. Selle põhjused: - sisemigratsioon idast - rasestumisvahendite piiratud kättesaadavus - puuduv seksuaalkasvatus - eelised korteri saamisel ja töökohale suunamisel. Nõukogude ajal nõrgenesid perekonna arengus sugulussidemed, kasvatus oli ideeline, lahutuste arv ja laste sündivus väljaspool abielu kasvas. 1979 -1984 lahutati enam kui 4 abielu 1000 elaniku kohta, kasvas kordusabielude osakaal.

Taasiseseisvumisel vähenes abiellumus, vabaabielud - kasvas sünnitamise vanus Sündimus langes drastiliselt 1990. aastatel, jõudes madalaimasse punkti aastal 1998 ja seda eelkõige teisena sündivate laste arvelt. Laste saamist lükati edasi eelkõige majanduslikel põhjustel. -

Eesti Vabariigis 1991 -2008 1990. aastatel oli Eestis ametlikult registreeritud abielude osakaalu langus üsnagi järsk. 1995. aastaks oli Eesti jõudnud madala abiellumusega Euroopa riikide tasemele. Eestit võiks pidada vaba kooselude leviku poolest üheks juhtivaks riigiks Euroopas. Ühiskonnas puuduvad tugevad abiellumist soodustavad tegurid ja soov abielluda võib vaba kooselu jooksul muutuda paaridele vähem oluliseks.

GLOBAALSED PROTSESSID XX sajandi teisel poolel p p p Urbanisatsioon ehk linnastumine Migratsioon ehk ränne Aktseleratsioon ehk arengu kiirenemine Emantsipatsioon Virtuaalse maailma osakaalu kasv

Urbanisatsioon ehk linnastumine – linnaelanike arv suurenes, elu koondus linnadesse, linna õppima läinud noored ei pöördunud enam maale tagasi, vaid leidsid elu ja töökoha linnadest. Alates 1990. aastate lõpust on märgatav vastupidine tendents. p

Migratsioon ehk ränne Paljud Eesti elanikud olid sunnitud elukohta vahetama ka sõja, kolhooside loomise jms tõttu. Perekonnad kaotasid kolides tugivõrgustiku, mis pikemat aega samas kohas elades välja kujuneb. Esimestel sõjajärgsetel aastakümnetel oli paljudel veel maal lähisugulasi, kellega aeg-ajalt kohtuti. Lapsed said vähemalt suvel osa eesti külaelust. Sajandi lõpupoole koosnes vanavanemategi põlvkond juba peamiselt linnainimestest. Kadus talu õu laste mängupaigana, mitmekorruseliste majade vahele tekkisid parkimisplatsid ja autoteed

Aktseleratsioon ehk arengu kiirenemine Noorema sugupõlve kiirem küpsemine ja areng. Vanematel on raskem oma lapsi mõista, kuna nad ise olid sama vanana teistsugused. Hirm, et lapsed ei tule toime varitsevate ohtudega, aidata ei oska, kuna oma kogemused on teistsugused.

Emantsipatsioon Naiste võitlus oma iseseisvuse ja võrdõiguslikkuse eest. Eestis olid naise õigused ja võimalused haridust saada juba XX sajandi alguses suuremad kui mitmetes Euroopa riikides. Ka Eestis tekkis tendents lükata lapse sündi edasi. Eriti väärtustavad haritud naised eneseteostust väljaspool pere konda. Kui naine sobivat meest ei leia, jääb ta pigem üksi ja kasvatab üksi last.

Virtuaalse maailma osakaalu kasv Televiisorid ja arvutid. 1980. aastatel oli kanalite valik minimaalne ja televisioon vahendas peamiselt Nõukogude Liidus toimuvat. 1990. aastatel avanes vaataja ees kirev ja sageli ilustatud pilt pereelust kogu maailmas. Seriaalides rikkad ja ilusad inimesed, armumine, pettumine, lahkumine, eksklusiivsed pulmad ja dramaatilised lahutused. Reklaami rohkus, kus rõhutatakse keha ilu ja väärtustatakse kehalisi naudinguid. Televisioonile ja internetile kulub suur osa noorte vabast ajast.

XXI sajandi perekonna väärtused?

Eesti perekond. Pereväärtused ja hoiakud. 2009. aasta alguses korraldati Turu. Uuringute AS poolt küsitlus, mille käigus uuriti Eesti elanike perekonnaga seotud hoiakuid. Uurimus: Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis, Kairi Kasearu TARTU 2009

Pereväärtused ja hoiakud. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Kui vanemad lahutavad, siis lapse jäämine emaga on lapsele parem kui jäämine isaga. Abielu tuleks sõlmida kogu eluks. Õnnetu abielu lahutamine on õige, isegi kui peres on lapsed. Kui lapsed saavad 18 -20 aasta vanusteks, peaksid nad hakkama elama iseseisvalt. Homoseksuaalsetel paaridel peaksid olema samad õigused kui heteroseksuaalsetel paaridel. Naisel peavad olema lapsed, et ennast teostada. Mehel peavad olema lapsed, et ennast teostada.

Vanemate lahutus Kui vanemad lahutavad, siis lapse jäämine emaga on lapsele parem kui jäämine isaga – antud väitega nõustus 36% eestimaalastest. Lapse emaga jäämist pooldasid rohkem venekeelt kõnelevad ja vanemad inimesed. Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo.

Abielu tuleks sõlmida kogu eluks – antud väitega nõustus 66% küsitletutest, ning abielule pühendumist ja abielu pikaajalisust pooldab rohkem venekeelne elanikkond ja vanemaealised inimesed. Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo.

Lahutus Õnnetu abielu lahutamist, isegi kui peres on lapsed pooldas 71% eestimaalastest. Enam toetavad seda naised. Hoiak õnnetu abielu lahutamisesuhtes ei sõltu vastaja vanusest, küll aga rahvusest. Eestlased pooldavad lahutamist enam kui venekeelne elanikkond. Samuti ilmnesid regionaalsed erinevused – maapiirkondades pigem taunitakse lahutust. Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo.

Noorte iseseisvaks saamine Pooled eestimaalased nõustuvad, et kui lapsed saavad 18 -20 aasta vanusteks, peaksid nad hakkama elama iseseisvalt. Meeste hulgas oli nõustujate osakaal suurem kui naiste seas. Samuti venekeelne elanikkond toetab antud väidet rohkem kui eestlased. p Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo.

Homoseksuaalsus 13, 3% eestimaalastest pooldab, et homoseksuaalsetel paaridel peaksid olema samad õigused kui heteroseksuaalsetel paaridel. Naisi on nõustujate seas rohkem kui mehi, samuti on antud hoiak tugevalt seotud küsitletava vanusega, nooremaealised on tunduvalt tolerantsemad kui vanemaealine elanikkond. Võrreldes eestlastega on venekeelne elanikkond rohkem homoseksuaalide õigusi toetav. Võrreldes vallalistega on vähem tolerantsed abielus/vabas kooselus ja lahutatud inimesed. Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo.

Lapsed naise eneseteostuses 52, 9% inimestest usub, et naisel peavad olema lapsed, et ennast teostada. Laste olemasolu eneseteostusena on olulisem vanemaealistele inimestele. Väitega nõustujate osakaalu erinevus noorimas ja vanimas vanusrühmas on kahekordne. Lapsed on naise eneseteostuse jaoks venekeelsele elanikkonnale olulisemad kui eestlastele. Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo.

Lapsed mehe eneseteostuses 43, 7 % inimestest nõustub, et mehel peavad olema lapsed, et ennast teostada. Vanemate inimeste jaoks on laste olemasolu ka meeste puhul tähtsam kui noorematele. Lapsed on mehe eneseteostuse jaoks venekeelsele elanikkonnale olulisemad kui eestlastele. Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo.

Kuidas suhted alguse saavad? Soov läheduse järele viib elukaaslase, seadusliku abikaasa, poiss- või tüdruksõbra otsimise ja leidmiseni. See küsimus köitnud ka teadlasi. Arvukad uurimused on aidanud avada teemat „kes kellele meeldib”. Leitud on üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist.

SUHETE KUJUNEMISE NURGAKIVID Suhete kujunemist soodustavad: • füüsiline (ka ruumiline) lähedus, • kontaktide sagedus ja tuttavlikkus, • isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus.

Füüsiline (ruumiline) lähedus Füüsilise läheduse all mõistetakse viibimist samas keskkonnas. Näiteks on tähele pandud, et sageli tutvutakse tulevasega bussis. Sama ruumi kasutamine lihtsalt annab võimaluse inimesega kohtuda ning teda märgata.

Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus Mida rohkem on kokkupuuteid, seda enam võib tekkida huvi kaaslase vastu. Kui neiul tekib soov poisi tähelepanu endale tõmmata, siis eelistab ta jalutada piirkonnas, kus suure tõenäosusega viibib ka noormees (näiteks tolle toa akende ees).

Atraktiivsus ja sarnasus Ühes klassis õppimine või ühes ruumis töötamine ei loo soovi käima hakata. Üheks olulisemaks tõukeks on atraktiivsus, mille tekkimisel mängib olulist rolli isikute sarnasus. Sümpaatsem kipub olema inimene, kes jagab samu väärtushinnanguid, on samalaadse sotsiaalse staatuse, haridustaseme ja kultuuritaustaga.

Atraktiivsus p p Harvardi Ülikoolis läbiviidud uuringus leiti, et homoseksuaalsete meeste jaoks on kõige atraktiivsemad maskuliinsete nägudega mehed. Heteroseksuaalsed mehed eelistavad aga naiseliku näoga naisi.

Milline on füüsiliselt atraktiivne mees/naine? Vastavad 17– 19 aastased Noormees: „Peale esimest suhet mõtlesin, et teist korda ma enam „ämbrisse ei astu” sellega, et vaatan ainult välimust. ” Neiu: „Pigem jääb silma just oma erilisusega ja silmasäraga. Aga kui täiesti üldiselt võtta, siis meeldivad pigem tumedajuukselised, Pruunisilmsed, pikkuseks vähemalt 175 cm (minust endast paar cm pikem), keha võiks olla sportlik (aga mitte üle pumbatud, vaid toonuses), kindlasti mitte liiga peenike, pigem natuke täidlasem. ” Noormees: „. . . mulle meeldivad igasugused. Vahet pole, kas punaste, valgete, tumedate juustega. Võib-olla siis rohkem sellised lühemad ja pehmemad. Käed paned ümber, tunned, nagu oleks padi … mitte teine mees … Tegelikult jään alati vaatama selliseid tüdrukuid, kellel on eriline pilk … silmades on vist asi. ”

Välimus pole alati tähtis p Neiu: „. . . kuskil 170 cm, minust pikem, tal võiks olla põselohud. Tumedate silmadega. Suhteliselt ümar näokuju. Minu enda kaaslane ei vasta sellele kirjeldusele, kuid oma isiksusega lõi ta mu pahviks ning välimus ei lugenud enam üldse. ”

Milline on ilus naine?

Milline on ilus mees?

Ilus nägu on heas mõttes keskmine nägu, sümmeetriline nägu. Paljude inimeste näopiltide alusel sünteesiti n-ö keskmine nägu, mis sai kõrgemaid meeldivushinnanguid kui enamik algsetest nägudest. Lapselike tunnustega naise nägu tajutakse atraktiivsemana. Lapselikud tunnused on suuremad silmad, kõrgem laup, ümarad põsed, väike lõug, kõrgemal asetsevad kulmud.

Naise atraktiivsus mõjutab sperma kiirust Hiljuti tehtud uurimus väidab, et mehed võivad sperma kiirust ja efektiivsust muuta, lisades rohkem või vähem seemnevedelikku purskesse. Oluline faktor selleks on fakt, kas naine tundub mehele olevat atraktiivne.

Maitse üle ei vaielda Toredad ning kenad tunduvad paljud, kuid mitte igaüht ei taheta kaaslaseks. Välimusel on sellistes suhetes tähtis koht, kuid ilu on alati vaataja silmades. Füüsilist veetlust hindab inimene lähtudes enda eelistustest. Puudub reegel, mis ütleks, kust jookseb piir ilusa, kena ja inetu vahel. Välimus mõjutab sündmuste arengut eriti tugevalt seni, kuni sõlmitakse lähem tutvus. Suhte jätkudes kaotab välimus aegamisi tähtsuse.

Armumine kui lähedussuhte algus Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, mis juhtub justkui iseenesest, siit ka ingliskeelne väljend fall in love. Selle tunde tekkimist on endal raske takistada ja kontrollida. Kasvab motivatsioon teha tööd, õppida, kedagi abistada, tuttavaid kiita. Armununa on lihtne olla särav ja energiast pakatav. Positiivsed emotsioonid kannavad justkui iseenesest edasi. Tulevikuplaanid, mida tehakse, tunduvad saavutatavad. Muutub reaalsuse tajumine ja väljavalitut hakatakse idealiseerima. Armunu vaatab vigadest mööda ja keskendub vaid paarile kaaslase heale omadusele.

Kuidas end tunnete, kui olete armunud? Vastavad 17– 19 -aastased Noormees: „Enneolematult!” Neiu: „Ma tunnen seda, mille kohta öeldakse „liblikad kõhus”. Lisaks veel pilvedes hõljumise tunne. Selliseid väikeseid reaalse elu asju, mis muidu oleksid võinud mind pahandada, ei pane üldse tähele. ” Noormees: „Kogu aeg on ängistus, siis kui kokku saad temaga, siis jälle hea olla. ” Neiu: „Armunud olles olen nagu kusagil pilvedes ära, õppida ei viitsi, mõtted on ainult ühe inimese peal, armudes kipun tihtilugu asju kõigile välja lobisema.

Armumiseks kulub ainult 0. 2 sekundit. Armumise korral vabanevad eufooriat esile kutsuvaid ained: dopamiin, oksütotsiin, adrenaliin ja vasopressiin. Armumise põhjustajaks on aju, kuid samas on ka süda sellega seotud, sest armastus on keeruline nähtus, mille puhul toimuvad protsessid, kus mõlemad organid teineteist vastastikku mõjutavad. Aju teatud osade aktiveerumine võib stimuleerida südant, mille tulemuseks on tunne, et "liblikad on kõhus".

Kui armumine teeb haiget Armumine ei pruugi olla ainult nauding. Sellega kaasneb palju ärevust. Raskust lisab vastandlike tunnete kogemine. Ühel hetkel võib kaaslane põhjustada viha ja abituse tunnet, järgmisel aga tõsta kõrgustesse. Tundlikkus kellegi tegude ja sõnade suhtes tuleneb omakorda emotsionaalsest sõltuvusest, mis tähendab, et armunu enesetunnet (õnnetunne, viha, vastikus) mõjutavad kaaslase teod ning sõnad. Kui armastus ei toimi, siis võib see kaasa tuua märkimisväärset stressi ja depressiooni.

Kampaania „Kui armastus teeb haiget“ (8. märtsil 2005) 2001 aastal viidi läbi Eestis esimene sotsioloogiline uuring – aasta jooksul kannatab iga viies naine vägivalla all; perevägivalla tõttu saab vigastusi ~40 000 naist aastas, ~7000 saab raskeid vigastusi; iga aasta jääb perevägivalla tõttu sündimata ~2000 last Perevägivalla ohvrid saavad abi naiste tugigruppidest ja varjupaikadest. Kampaania moto on: Ära jää üksi! Otsi abi!

Kas armumine on positiivne kogemus? Vastavad 17– 19 -aastased Neiu: „Noore jaoks on armumine arengu tavapärane osa. Kogemusest ta võidab, see juba lihtsalt kogemusena oluline, see tunne. Ja kui siis tulebki lõpuks krahh ning suhe saab otsa, siis teeb see inimese vaid tugevamaks. Lõpuks kaotust nagu ei olekski. ” Noormees: „Igal juhul on kasulik, kuid samas on ka kogu aeg mingi ängistus, muudele asjadele ei suuda keskenduda. Mõtled kogu aeg teisele – öö otsa. Ainult siis, kui kossuvõistluste ülekanne on telekas, ei ole ängi. ” Neiu: „Kui ollakse armunud, siis võidakse end palju paremini tundma õppida (kui hooliv ma olen, kas ma olen liiga isekas, kas ma olen valmis selliseks asjaks, mis on minu jaoks kõige tähtsam). ” Noormees: „Jah, kindlasti on see positiivne kogemus, sest armumise ajal on tunne, et see kestab igavesti. ”

Mis on armastus? Vastavad 17– 19 -aastased Noormees: „Vajadus olla teise lähedal, ei midagi muud. ” Neiu: „Armastust kirjeldada on väga raske. Mina isiklikult lihtsalt tundsin … see kõlab nagu filmis. Alati on mingeid kahtlusi, aga lõpuks lihtsalt saad aru. ” Neiu: „Mina ei ole veel kedagi armastanud, olen olnud ainult armunud … Armastus on see, kui ma tahan, et teine oleks õnnelik tänu minu armastusele. Noormees: „Kui ma tüdrukut armastan, siis ma tunnen, et tema võiks mu laste ema olla. ”

Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on raskesti defineeritav. Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis kogu maailma imelisena paista laseb.

Armastuse definitsioon Armastus on inimesele omane kiindumustunne, mis põhineb vastastikusel andumusel ja usaldusel, seksuaalsel külgetõmbel ning lähedussoovil. Selle tunde tekkimine ja areng on suures osas alateadlik ja seetõttu inimese jaoks juhitamatu ning tahtele allumatu.

Armastuse kolm faasi Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus. Iha - seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid. Kiindumuse - isiklik side ja truudus partnerile. Seotus - asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2 -3 aasta jooksul.

Armastuse kolmnurkne mudel Ameerika psühholoog Robert Sternbergi järgi armastus: p intiimsus ehk lähedus p pühendumine ehk kohustus p Kirg (füüsiline tõmme)

Armastussuhete tüübid Ideaalse armastuse korral pakub suhe sügavat intiimsust, kaaslane on seksuaalselt köitev ning armastajad on valmis hoidma suhet ka tulevikus. p Tühi armastus - partnerid jätkavad paarina, kuigi puuduvad lähedustunne ja füüsiline tõmme. p

Armastuse tüübid romantilistes suhetes (Sternbergi järgi) TÜÜP LÄHEDUS KIRG KOHUSTUS Armastus puudub Vähe Meeldimine Palju Vähe Pime armastus Vähe Palju Vähe Romantiline armastus Palju Vähe Tühi armastus Vähe Palju Kaaslaslik armastus Palju Vähe Palju Sisutu armastus Vähe Palju Kõikehõlmav armastus Palju

Missugust tüüpi armastusega on teie arvates lähisuhtes raske leppida? Enamik paaridest püüdleb kõikehõlmava armastuse poole. Kuid vahel lepitakse sisutu armastusega, sest pühendumist hinnatakse olulisemaks kui emotsionaalset lähedust. Rahulolu suhtega sõltub ennekõike sellest, mida inimene ise suhtelt ootab. Kirjuta vihikusse, millist tüüpi armastusega on Sinu arvates raske leppida!

Kanada sotsioloog John Lee armastuse värviteooria Eros, Ludus ja Storge on esmased armastuse stiilid, nagu 3 põhivärvi. Eros on armastus esimesest silmapilgust (kirglik, romantiline). Ludus on mänguline armastus. Storge on sõprusel põhinev armastus. Mania (segu Erosest ja Ludusest) on armastus, mis paneb partnerist sõltuma. Pragma (segu Storgest ja Ludusest) on praktiline, mõistusel tuginev armastus. Agape (segu Erosest ja Storgest) on kõike andev isetu armastus.

Eros on armastus esimesest silmapilgust Kirglik, romantiline armastus. Partneri valikul on määrav füüsiline ilu. „Keemia” ja seks on suhtes tähtsad. Füüsiline lähedus tekib pigem enne emotsionaalset kui vastupidi. On oht, et pärast tunnete jahenemist pole suhtel jätkumiseks potentsiaali.

Ludus on mänguline armastus Omaseks jooneks on vähene pühendumine suhtele. Armastajale meeldib „armastuse mängu” mängida mitme partneriga samaaegselt. Kui ta tunneb, et kaaslane hakkab sügavamalt kiinduma, astub ta sammukese tagasi. Selline armastaja saab suhte lõppemisest kergesti üle.

Storge on sõprusel põhinev armastus Selle stiili korral on raske öelda, millal muutus sõprus armastuseks. Valdav on arusaam, et armastus ilma sügava hoolimiseta teisest pole võimalik. Oodatakse, et armastatu oleks ennekõike sõber.

Mania (segu Erosest ja Ludusest) Mania on armastus, mis paneb partnerist sõltuma. Armunu veedab unetuid öid, tunneb tugevat armukadedust ja intensiivseid emotsioone. Probleemide korral tunneb armastaja end lausa haigena – süda on paha ja kõhus keerab. Suhete lõppemist elab ta väga raskelt üle. Iseloomulik on vähene enesekindlus ja kahtlemine partneris.

Pragma (segu Storgest ja Ludusest) Pragma on praktiline, mõistusel tuginev armastus. Domineerib ratsionaalne kaalutlemine, mitte emotsioonid. Enne kui inimene end partneriga seob, mõtleb ta järele, kuidas viimane sobib tema eluplaanidega ja karjääriga. Pildil on lastetu Prantsuse abielupaar, kes on kasvatanud 120 kilogrammi kaaluva gorilla 13 aastat oma lapsena.

Agape (segu Erosest ja Storgest) Agape on kõike andev isetu armastus. See on partneri tingimusteta armastamine. Olulisim on kaaslase toetamine ja tema hea olu. Selle nimel on armunu valmis ohvreid tooma ning loobuma enda soovidest. Õnnelikuna tunneb ta end ainult siis, kui seda on ka partner.

Emotsioonid ja kirg suhetes Emotsionaalne sõltumine kaaslasest on üks põhjus, miks armastaja meeleolu võib kõikuda. Lisaks õnnele ja imetlusele kogetakse armastuses ka viha, kurbust, abitusetunnet ja armukadedust. Suhtel, mis on rajatud intensiivsetele emotsioonidele või mida iseloomustab liigne sõltumine partnerist, pole sageli potentsiaali kesta aastaid. Intensiivsed emotsioonid pole kõige olulisemad suhte pikaajalisel kestmisel. Pühendumine, soov hoolitseda teineteise eest hoiab inimesed paarina koos aastaid.

Pühendumine suhtele Pühendumine väljendub partnerite otsuses jääda kokku nii halvas kui heas. Pühendumist toetavad mitmesugused rituaalid (kihlus, abielu, sünnipäevapeod, eluetappide tähistamine), sõprade toetus, laste olemasolu või tehtud investeeringud. Ka arusaamad ja hoiakud mängivad rolli (näiteks „lahutus on halb laste jaoks”).

Ameerika psühholoogide 3 - faktoriline mudel Elaine Hatfield ja William Walster koostasid mudeli, mille järgi on armastuseks vajalikud: 1) füüsiline erutus („liblikad kõhus”); 2) armastamise objekt, keda saab seostada erutusega (atraktiivne mees/naine); 3) teadmine sellest, et armastus kui selline on olemas (et oleks võimalik tunnet nimetada). p

Isiklik armastuse mudel Inimesed saavad armastusest erinevalt aru. See, mis väljendab armastust ühe jaoks, ei pruugi olla armastuse näitajaks teise jaoks. Kui inimene usub, et armastuse kestmine eeldab suurt pingutust, on ta selleks ka valmis. Ettekujutus armastusest mõjutab seda, kui sageli inimene armastuse leiab ja kaotab. Väga ebarealistlikud ootused muudavad raskeks kohata inimest, keda armastada.

Lähedus ehk intiimsus on osaliselt seotud lapsepõlvega, mil kujunesid arusaamad enda, teiste ning suhete kohta. 1. Turvaline kiindumisstiil tekib, kui ema on kaitsev ja hoolitsev neil hetkedel, mil laps on ärev. Selline inimene suhtub endasse ja teistesse positiivselt. Ta tunneb end lähisuhtes kindlalt, seksuaalsuhtes hästi ega karda lähedust. 2. Vältiv kiindumisstiil kujuneb, kui ema ignoreerib järjepidevalt pinges lapse füüsilise kontakti soovi (näiteks ei võta sülle, ei kallista, ei hoia käest kinni). Suhetes on seda tüüpi inimesel vähe intiimsust. 3. Ärev/ambivalentne seotuse stiil tekib, kui ema otsis lapsega lähedust, kuid tema tähelepanu lapse lähedusesoovile oli muutlik. Taoline käitumismuster muudab lapse ärevaks. Romantilistes suhetes kerkib sellisel inimesel küsimus: kuivõrd tohib teist lähedale lasta, ilma et see haiget teeks.

Miks armastus võib lõppeda? p p p Muututakse ise ja soovitakse kogeda uusi kiindumisi ja armumisi. Kasvatakse eri suundades – alguses nii sarnased partnerid muutuvad erinevateks. Suhte käigus ilmneb partneri nõrkusi, mis muutuvad häirivaks. Tekivad tülid, mida ei suudeta rahumeelselt lahendada. Pikaleveninud lähedussuhe hirmutab, sest ei ole veel soovi ennast pikemalt kellegagi siduda. Tekib liiga suur sõltuvus teineteisest – ei saa enam oma hobidega tegeleda ja teiste sõpradega suhelda. Armukadedus põhjustab riidusid, kahtlused vähendavad usaldust. Sunnitakse partnerit tegema seda, mida teine teha ei taha. Partner on truudusetu – see solvab ja kõigutab enesehinnangut. Ärritavad partneri harjumused – alkoholi tarvitamine, suitsetamine, pesematus, vandumine või vägivaldsus. Pikem lahusolek on põhjustanud tunnete jahtumist.