Infokirjaoskuse edendamine likoolis raamatukogu ja likooli koost Sirje

Infokirjaoskuse edendamine ülikoolis: raamatukogu ja ülikooli koostöö Sirje Virkus Tallinna Ülikool 29. 05. 2006

Agenda Küsimused referentidelt n Infokirjaoskuse mõiste n Infokirjaoskuse arengust n Uurimistöö n

Mida infokirjaoskus kaasaegsel tasemel endast kujutab? Millised on raamatukoguhoidja võimalused oma teadmisi infokirjaoskuse õpetamise alal täiendada? n Millised on raamatukoguhoidja võimalused oma teadmisi infokirjaoskuse alal rakendada? n

Ülikooli ja raamatukogu seosed infokirjaoskuse arendamisel: Milline on referendi/ainespetsialisti (raamatukogutöötaja) roll? n Millised on õppejõu (sh Teie) vajadused, ootused ja ettepanekud? n Millele tuleks tähelepanu pöörata, et saada parimat võimalikku tulemust? n

Raamatukogu ja ülikooli koostöö Teie isiklike välismaal (Inglismaal) saadud kogemuste ja uuringute põhjal: n Kas infokirjaoskus on ülikoolide õppekavadesse integreeritud? Kui suur on selles raamatukogu osa? n Milline on optimaalne kursuse pikkus? n Kui palju peaks olema teooriat, loenguid, kui palju harjutusi? n Kui palju kasutatakse infokirjaoskuse õpetamisel eõpet?

Raamatukogu ja ülikooli koostöö n n n Milline viis õpetamiseks on parim, veebis või "face to face"? Millised e-õppe meetodid ja millised teadmiste kontrolli vormid on osutunud sobivaks ja kuivõrd raamatukogud suudavad neid rakendada? Kas on parem kursuse jooksul õpetada võimalikult palju infoallikaid, andmebaase jm või keskenduda ühele kahele ja need põhjalikult selgeks teha, et edaspidi õpivad ise?

Raamatukogu ja ülikooli koostöö n n Kuidas kontrollida õpitut kursuse jooksul? Millega peaks kursus lõppema: arvestustöö, test? Kuidas üliõpilased ja õppejõud raamatukogude infokirjaoskuse kursusi hindavad ja mida nendelt ootavad? Kas oskate soovitada mõnda infokirjaoskuse õpikut, mille juurde kuulub ka teacher's manual? Kas selliseid õpikuid on TLÜ infoteaduste osakonnas?

Mis on infokirjaoskus?

Infokirjaoskuse definitsioonid Palju erinevaid definitsioone n Erinevad terminid ja nende tõlgendused n Erinevad mudelid n Erinevad arusaamad infokirjaoskuse õpetamisest n

Infokirjaoskuse all mõistetakse Infovajaduse äratundmist n Arusaamist, et täpne ja ammendav informatsioon on arukate otsuste allikaks n Oskust määrata kindlaks potentsiaalsed infoallikad n

Infokirjaoskuse all mõistetakse Oskust kasutada edukat otsistrateegiat info hankimiseks n Oskust kasutada infoallikaid paber- ja elektronkandjatel n Oskust hinnata leitud informatsiooni ja infoallikaid n

Infokirjaoskuse all mõistetakse Oskust korrastada leitud informatsiooni n Oskust integreerida uus informatsioon olemasoleva informatsiooniga n Oskust kasutada informatsiooni probleemide lahendamiseks (Doyle, 1994, Bruce, 2000). n

Erinevad terminid ja nende tõlgendused

Erinevad terminid Infokirjaoskus n Infooskused n Infokompetentsus n Infokompetentsid n Infopädevus n

Tõlgendused Informatsioon n Kirjaoskus n Kompetentsus n Oskus n Ekspertiis n

Kuidas edendada infokirjaoskust?

Infokirjaoskuse edendamise võimalused n n n n Juhendite koostamine infootsinguks ja infoallikate hindamiseks, Loengud ja praktilised õppused nii auditooriumis kui raamatukogus, Individuaalkonsultatsioonid, Veebipõhised kursused ja juhendid, Abi kirjanduse ülevaadete tegemisel Infokirjaoskuse integreerimine õppekavasse Infokirjaoskuse peitmine (embedding) õppekavasse

Uued oskused uusi pedagoogilisi teadmisi, n tehnoloogilisi oskusi, n intellektuaalomandiga seotud teadmisi, n suhtlemis- ja läbirääkimisoskusi n õpetamisoskusi n

Uued oskused Raamatukogutöötaja oskused peavad sarnanema õppejõu oskustega: n Osalema haridusdebattidel ja otsustuste protsessis, n Mõjutama õppeasutuse poliitikat ja strateegiat, n Aitama kaasa partnerluse arengule n Omama diplomaatilise käitumise oskusi. Peacock, J. (2000). Teaching Skills for Teaching Librarians: postcards from the edge of the educational paradigm. COMLA Seminar 2000: User Education for User Empowerment Christchurch, New Zealand 19 – 20 October 2000.

Küsimused Kui palju raamatukoguhoidjad on pädevad olema õpetajad ja võtma üle nende rolli? n Kas pole tõenäolisem, et õpetajad arendavad välja infoekspertiisi? n Brophy, P. (2001). The Library in the Twenty-first Century: New Services for the Information Age. London: Library Association Publishing

E-õppe paketid n Tekstipõhised ja üsna värvitud, vähe häid värvilahendusi, illustratsioone ja küljendust n 14 materjali lubasid kasutajale valida personaalset õpirada läbi paketi. 5 soodustasid reflektsiooni ja diskussiooni Vähe interaktiivsust, mõningatel testid iga sektsiooni lõpus (Stubbings & Brine, 2003) n n

Eesrindlikud kogemused Väga erinevad lähenemised, olenevalt konkreetsetest institutsioonidest. n Siiski võib eristada teatud iseloomulikke jooni n

Iseloomulikud jooned n n n Infokirjaoskus on välja toodud ülikooli missioonis ja visioonis, strateegilistes plaanides, õppeprogrammides Infokirjaoskusel on oluline koht ülikooli tegevuses ja see termin on kasutusel ülikoolide juhtide keelepruugis Infokirjaoskus poole vaid üksikute osakondade innovaatiline tegevus ülikoolis Õppejõud mõistavad, et infokirjaoskus vastab hariduseesmärkidele ja lisab väärtust õppimisele ning see täiendab eriala eesmärke Infokirjaoskuse integreerimine õppekavasse väljendab head praktikat

Iseloomulikud jooned n n n Rakendatakse ulatuslikult tehnoloogiat Rakendatakse konstruktivistlikku ja õppijakeskset lähenemist, mis arvestab õppija vajaduste ja kogemustega Kõik head praktika näited rakendavad probleemipõhist ja ressursipõhist õpet Domineerib õppimine koostöös ja aktiivõppe meetodid Hindamisel ja eelkõige formatiivsel hindamisel on oluline koht Tähtsustatakse tagasiside rolli

Iseloomulikud jooned n n n Olulisel kohal on õppejõudude koolitus Olulisel kohal õpetaja tugisüsteemid Tähtsustatakse ja arendatakse koostööd erinevate rollikandjate vahel Raamatukogu esindajad osalevad otsustuskogudes Taotletakse ülikooliväliseid arendus- ja uurimisgrante.

Minu uurimistöö

Uurimistöö eesmärk Uurida infopädevuste arendamist Euroopa kaugkoolitusinstitutsioonides, selleks et välja töötada raamistik, mis soodustaks infopädevuste arendamist.

Metodoloogia Kombineeritud meetodid: n Kaardistusuuring (Survey) n Juhtumiuuring (Multiple-case studies) n Põhistatud teooria (Grounded theory approach)

Projektid n n CETL (2005 -2010) E-MOVE (2006 -2007) - An Operational Conception of Virtual Mobility INTERREG (2006 -2007) - INTERREG III A „Connecting Information Professionals Work Lab“ – CIP Work. Lab EUCLID projekt

Tänan tähelepanu eest!