IMMUUNSSTEEM Inga Kangur Mrjamaa Gmnaasium 2010 Kaitseks haiguste

IMMUUNSÜSTEEM Inga Kangur Märjamaa Gümnaasium 2010

Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS – vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele • Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: • kaasasündinud ehk loomulik immuunsus • omandatud immuunsus Vaata filmi ka!http: //www. immunology-info. org/index. php? filmid=0&play=true

Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid • Valgeliblede hulka kuuluvad lümfotsüüdid harknäär e ja makrofaagid ehk (õgirakud) tüümus • Lümfisõlmed • Põrn peensoole lümfikude luuüdi • Harkelund ehk tüümus mandlid lümfisooned lümfisõlmed põrn

Kaasasündinud ehk loomulik immuunsus *toimib kiiresti paljudele haigustekitajatele *teatakse olevat kõigil loomadel *pärandub liigi kõikidele isenditele *tänu sellele ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi * loomuliku immuunsuse tagavad: Keha kaitsetõkked Immuunsüsteem

Keha kaitsetõkked • • • Terve nahk Vere hüübimine Ripsepiteel ninaõõnes ja hingetorus Limaepiteel Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus

Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: • Fagotsüüdid – organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke • Mikroobidevastased valgud • Mittespetsiifiline immuunreaktsioonpõletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained-interferoonid, tsütokiinid

Omandatud immuunsus • Reageerib aeglasemalt • Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel • Spetsiifiline- kujuneb välja kindla haigustekitaja või antigeeni suhtes • Võib olla lühiajaline (nt gripi suhtes) või kesta läbi kogu elu (nt mumpsi suhtes) • Ei pärandu vanematelt järglastele • Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad

Lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid B-lümfotsüüdid • küpsevad luuüdis (bone marrow) • Toodavad antikehi – erilisi valgumolekule, mis on võimelised märgistama organismi tunginud võõrmolekule või –rakke tänu patogeenide pinnal olevatele eriomastele molekulidele ehk antigeenidele • Küpsevad harkelundis ehk tüümuses (thymus) • Abistavad B-rakke ja tapavad organismi viirusnakatunuid rakke Abistaja Tlümfotsüüt Vaata lisaks http: //Teachers' Domain: Immune Cells in Action B-lümfotsüüt

Lümfotsüütide areng luuüdi Perifeerne lümfoidorgan- tüümus lümfisõlm, põrn T-lümfotsüüdi eellane T-lümfotsüüt Vereloome tüvirakud antigeen B-lümfotsüüt Rakuline immuunvastus Antikeha B-lümfotsüüt vahendatud humoraalne immuunvastus

Immuunvastus T-lümfotsüüdid T-tapjad B-lümfotsüüdid T-abistajad B-rakk aktiveerumine Y Kindlat antigeeni tundev retseptor tapjarakul Y Y Y antikehad Y Y mälurakud B-rakud paljunevad, ümbritsevad patogeeni, toodavad patogeeni hävitavaid antikehi Humoraalne immuunsus Rakuline immuunsus Tapjarakud hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga Antigeene kandev patogeen Antikehad seonduvad patogeeniga, neutraliseerivad ja märgistavad hävitamiseks fagotsüütide poolt Osa T- ja B-rakke jäävad lümfoidorganitesse püsima mälurakkudena

Kasutatud materjalid: • Tenson, T. 2003. Immuunsüsteem aitab nakkusest jagu saada. - Eesti Loodus 54 (9): 6 -12. + samalt autorilt: • http: //www. tlu. ee/files/arts/3217/Immuud 8241 fc 5 f 3 ef 1 e 1 fd 9 aebd 25023 bd 8 4 d. pdf • Timmusk, S. 2003. Immuunsüsteemi evolutsioon loomariigis kestab lõputult. - Eesti Loodus 54 (9): 20 -24. • Viikmaa, M. , Tartes, U. 2008. Bioloogia gümnaasiumile II osa 3. kursus: 8689. • Kokassaar, U. , Martin, M. 2003. BIOLOOGIA põhikoolile IV: 44 -46. • Kahn, H. , Loit H. -M. (koostajad) 2009. Tervise ABC: 172 -175. • http: //biomedicum. ut. ee/aran/aloeng/KKlymf. pdf • http: //www. immunologyexplained. co. uk/How. It. Works. aspx • http: //www. denniskunkel. com • http: //www. hughston. com/hha/b_13_2_7 a. jpg • http: //4. bp. blogspot. com/_Or. YGt. RC-A 8/Sgy. SK 0 KW 68 I/AAAAC 9 E/c. KTSmy. Cm. RHg/s 400/lymphnodes. jpg