IKT koolis probleem vi lahendus Aimur Liiva Tiigrihppe

IKT koolis – probleem või lahendus? Aimur Liiva Tiigrihüppe Sihtasutus

IKT kui probleem n n n Praktiliselt tühjale kohale tekkis äkki vajadus nii inimeste kui ressursside järele, mis tõnmab ressursse ära teiselt asjadelt. Selgus, et isegi ühest inimesest ei piisa, vaja on kahte või kolme (arvutiõpetaja, infojuht, süsteemiadministraator). Riistvara vananeb kiiresti füüsiliselt ja veel kiiremini moraalselt. Seoses sellega vananeb moraalselt ka tarkvara (nt väga hea õpitarkvara Kid. Pix ei tööta uutel arvutitel vms). Õpetajad pole saanud kõrgkoolis ettevalmistust, kuidas IKT õppetundide läbiviimisel kasutada ja kohati ei saa seda siiamaani.

IKT kui probleem n n n Vahel ka riistvara, aga sagedamini tarkvara streigib ja ei ärata õpetajates usaldust. Hoolimata märkimisväärsetest investeeringutest, on riistvara ikkagi endiselt vähe. Vaevalt jõutakse harjuda uute asjadega, kui juba tulevad peale veel uuemad (nt puutetahvel). Sellises olukorras on oht, et IKT muutub asjaks iseeneses.

IKT kui lahendus n n n Õppetööd on võimalik õpilastele huvitavamaks muuta, motivatsiooni tõsta, tunnidistsipliin on parem jne (TL 2004, Toots jt). Õpetajatöö ja kooli juhtimisega seotud tegevust on võimalik lihtsustada (andmete hoidmine, tööplaanide tegemine, tunniplaani tegemine jne). Teatud rutiinseid õpitegevusi on võimalik drilliprogrammidele usaldada (faktide õppimine jne), mis peaks jätma rohkem võimalusi tunnis loominguliste teemadega tegelemiseks. IKT-d saab rakendada õppekavas toodud üldoskuste saavutamiseks (meeskonnatöö, probleemide lahendamine, inimsuhete väärtustamine, vastutustunne jne) Virtuaalne kooli kodulehekülg on reaalseks toeks kooli juhtimisel, õppetöö ja erinevate ürituste planeerimisel. http: //www. oesel. ee/kg/

IKT kui väljakutse koolijuhile n n Kas koolijuht peab ise IKT valdkonnas kodus olema? Võib olla, aga see pole tingimata vajalik. Koolijuht peab kindlasti olema spetsialist organisatsiooni juhtimist puudutavates küsimustes, sh kaadriküsimustes. Tal peab olema selge ettekujutus, mida IKT kooli kui ühe tervikliku masinavärgi seisukohast tähendab ehk siis strateeglise planeerimise küsimustes peab koolijuht suutma kaasa rääkida. Eestis on IKT-d silmas pidades üldjuhul kolme liiki koolijuhte – entusiastid, ükskõiksed ja pidurid. IKT valdkonna arendamisel koolis tuleb lähtuda kooli vajadustest, mitte ministeeriumi, Euroopa Liidu, mõne äriettevõtte vms omadest.

Õpitarkvara müstifitseerimine n n Koolijuhtide hinnagul on sobivat õpitarkvara vähe, see on suur probleem. Õpetajad niiviisi ei arva (TL 2004, Toots jt). Õpetajate arvates pole puudu mitte õpitarkvara või arvuteid, vaid hoopis aega. USA-s ja Inglismaal on välja antud tuhandeid nimetusi õpitarkvara. Kasutatakse neist reaalselt murdosa, algkoolis nt Kid. Pix, Kidspiration, Hyper. Studio, Kartouche jt. Nimetatud tarkvarasid ühendav joon on loomingulisus. Kõik nad baseeruvad konstruktivistlikul pedagoogikal. Eesti õpetajad ja koolijuhid ootavad samal ajal mingit müstilist õpitarkvara, mis näeks välja sama atraktiivne nagu arvutimäng, aga õpetaks füüsikat või eesti keelt klassikalise pedagoogika kohaselt.

Vastuolud! n n n Konstruktivistlik meetod on aeganõudvam kui klassikaline. Aega on samal ajal vähe. Elus läheb rohkem vaja oskusi, mida annab konstruktivistlik lähenemine. Eesti kooliharidus baseerub lõviosas klassikalisel lähenemisel. Õpetajad vajaksid uute pedagoogiliste meetoditega seotud ettevalmistust (projektõpe, aktiivõpe, avastusõpe jne). Õpetajakoolitus seda kõrgkoolides vajalikul määral ei paku (ka TH koolitajad pigem üldhariduskoolist kui kõrgkoolist).

Õpetaja - kangelane n n n Arvestades eelnevat olukorda on kõik õpetajad, kes on täna võtnud ette IKT ainetunnis kasutamise Kolgata tee, kangelased. Selline õpetaja vajab teilt vähemalt head sõna ja tunnustust! Veel parem, kui saab õpetaja koolitusele saata (TH kursused, digididaktika) – info TH koduleheküljelt www. tiigrihype. ee

Mida võiks koolijuht õpetajale soovitada? n n n n n Alustuseks viska õpik nurka. Esita endale küsimus, miks ma oma aines just neid asju õpetan? “ministeerium käseb” ja “nii on alati olnud” ei ole aktsepteeritavad vastused. Nüüd võta lahti õppekava üldosa ja loe see läbi. Loe veel korra üldosa läbi. Nüüd pane kirja, milliseid seal ära toodud üldisi oskusi sa saad oma aine kaudu õpilastes arendada. Nüüd võta lahti ainekava ja loe see läbi. Nüüd vaata, millised õpitulemused peavad õpilased sinu aines kooliastme lõpuks omandama. Koosta õpilasele ja lapsevanemale asjast arusaadav selgitus 35 õppetunniste moodulite kaupa (ainekaart) pannes sinna kirja nii üldoskused, aineoskused, ajakava kui hindamispõhimõtted. Nüüd mine otsi õpik nurgast üles. . . . järgneb

Mida võiks koolijuht õpetajale soovitada? VARIANT A - algajale n n n n Mine Tiigrihüppe kodulehele ja vaata, millist õpitarkvara on sinu aine kohta olemas. 90% juhtudest on see ka koolis kusagil olemas (või internetis), otsi see üles. Vaata, milliste peatükkide või teemade juurde see õpikus sobib. Kui tarvara on internetist kättesaadav, siis soovita seda ka õpilastele. Koosta iseenda jaoks plaan tegevuste ja ajakavaga, kuidas ja millal sa seda õppetunnis kasutad (nt demonstratsioon arvutiprojektori abil). Anna õpilastele koostada referaat või uurimistöö, mis eeldab interneti kasutamist. Korda üle töö vormistamisega seotud põhimõtted. Jälgi korrektset eesti keele kasutust, isegi kui oled geograaf.

Mida võiks koolijuht õpetajale soovitada? VARIANT B - edasijõudnule n n n n Koosta õpiprojekt, seades esiplaanile mõne õppekava üldosas toodud pädevuse (näiteks koostööoskuse) ja sellele taustaks ainealased teadmised. Jaga klass rühmadeks nii, et igasse rühma satuks nii “tugevaid” kui ka “nõrku”. Määra igale rühmaliikmele konkreetne vastutusvaldkond (materjali hankimine, teksti kirjutamine, kujundamine PP-s, ettekande tegemine kaasõpilastele jne). Anna rühmadele õpiülesanne ja tähtaeg selle täitmiseks. Kindlusta, et töörühmad saavad arvuteid ja internetti kasutada (sh väljaspool õppetunde). Jälgi protsessi, vajadusel suuna ja abista. Organiseeri projektide esitlus, tee kokkuvõtted.

Märkused n n n Variant 2 ei sobi iga õppeaine puhul. Hästi sobib ajaloo, geograafia, bioloogia, kirjanduse jms puhul. Vähem sobib matemaatika, füüsika jne puhul. Esimene vasikas läheb tavaliselt aia taha, sellest ei tohi lasta ennast heidutada. Üle ühe projekti õppeveerandis ei ole mõtet teha – klassikaline õppeviis ja projektõpe peaks olema tasakaalus. Töö käigus tuleb jälgida, et õpilased saaks võrdselt koormust, muidu kipuvad nõrgemad tugevamate eest töö ära tegema. Iga uue projekti puhul tuleks ringi mängida nii meeskondade koosseisud kui ka tööülesanded.

Konstruktivism vs klassika Konstruktivistlik pedagoogika orienteerub sellele, et Klassikaline pedagoogika orienteerub sellele, et: - õpilastes arendatakse iseseisva õppimise oskusi, sh. info otsimise ja analüüsi oskusi - õppimise käigus on põhirõhk valmisteadmiste äraõppimisel - õppimise käigus toimub teadmuse loomine - õpilased töötavad kõik (konstrueerimine) ühesuguste materjalidega ja samas tempos - õppimine on multidistsiplinaarne ja teadmised konteksti asetatud - õpetaja peab arvet õpilaste - õppimine ja õpetamine on korraldatud laste erinevaid võimeid ja saavutustaset arvestades - õpilased vastutavad olulisel määral oma õppimise eest, sh. oskavad seada eesmärke ja analüüsida oma toimetulekut (metakognitiivne õppimine) - õppimine on koostöö. tegevuste ja saavutuste üle sh. planeerib, korraldab ja loob õppimise struktuuri.