Igast gmnaasiumist hea haridus Andrus Saare 1 Haridusstrateegia

Igast gümnaasiumist hea haridus Andrus Saare 1

Haridusstrateegia 2012 -2020 projekt Eesti Hariduse viis väljakutset: Kõige kiiremat lahendust vajavateks ülesanneteks Eesti hariduses on haridusasutuste võrgu korrastamine, sealhulgas põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine; õpetajakoolituse kvaliteedi tõus koos õpetajatele väärika palga tagamisega; põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatu tegelik ellurakendamine; kõrg- ja kutsehariduses õiglast juurdepääsu kindlustava ning õppekvaliteeti toetava rahastamismudeli juurutamine; tööandjate tunduvalt suurem kaasamine õppekavaarendusse nii kutse- kui ka kõrghariduses. 2

Gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamise eesmärgid • • • kõrge õppe kvaliteet võrdne kättesaadavus piirkonniti süsteemi tõhusus Just selles järjekorras Selles, kui hea on hea, kui kauge on lähedane ja millisest hetkest hakkab peale raiskamine, peaksimegi kokku leppima, sest absoluutset tõde selle kohta pole.

Kesk-Soome gümnaasiumivõrk koos 10 km tegevusraadiusega

6

Õpilased, koolid, gümnaasiumid aastatel 1995/6 ja 2011/12 214 562 - 136 104 = 78 458 742 - 540 = 202 232 - 220 = 12 Praegune koolivõrk on loodud lastele, keda pole. 7

Klassid tühjenevad Klasside keskmine täituvus 8

Sündivus aastate lõikes § § § 1988: 25 060 1998: 12 167 2011: 14 679

Koolide arvu muutus gümnaasiumiastme õpilaste arvu järgi Õppeaasta 1 -60 õpilast 61 -120 õpilast 121 -240 õpilast 241 -600 õpilast 2001/2002 57 47 99 36 2002/2003 58 41 101 39 2003/2004 56 43 106 33 2004/2005 48 48 94 47 2005/2006 52 41 102 42 2006/2007 52 41 96 44 2007/2008 50 49 97 32 2008/2009 46 69 83 28 2009/2010 57 61 84 23 2010/2011 68 58 76 21 10

Gümnaasiumiikka jõudvate noorte arvu muutus maakonniti 2011 -2026 sünnistatistika põhjal 11

Gümnaasiumivõrgu korrastamise kriteeriumid: • • • Gümnaasiumiastmes peaks olema vähemalt 3 paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast. Suuremates linnades (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas) on otstarbekas vähemalt 5 paralleeli ehk arvestuslikult 540 õpilasega gümnaasiumid, sest see annab rohkem valikuvõimalusi ja suuremat ökonoomsust koolipidajale. Piirkondlikest eripäradest tingituna võib lahendustes olla erinevusi, aga mitte õppekvaliteedi arvelt. 12

Suure ja väikse kooli võimalused pakkuda • • • õppesuundi ja valikaineid õppesuunad võimalikult õppesuunad Click to editvõimaldavad the outline kattuvad erinevat õpetust text format • kõigil õpilastel „samad huvid“ osad paberil olevad valikkursused ei rakendu 2 kohustuslikku võõrkeelt kõigile lai või kõigile kitsas matemaatika nii õpilased kui õpetajad on üksiküritajad • • reaalselt toimivad Second Outline Level õppesuunad hulk valikkursusi Third Outline Level • • • 4 erinevat võõrkeelt Fourth Outline õpilane valib kitsa ja laia Level matemaatika vahel Fifth samade huvidega Outline kaasõpilased ja kolleegid, Level kellega konsulteerida 13 Sixth

Olulised küsimused: a) või b) c) d) kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga pikema aja, st 3 gümnaasiumiaasta jooksul; kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik? kas peate vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel? kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune? 14

Olulised sammud: • • • Kuni 2012. a veebruari lõpuni tutvustas Haridus- ja Teadusministeerium maavalitsustele, omavalitsusliitudele jt partneritele gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealuseid 2012. a I kvartali jooksul toimuvad kõikides maakondades riigi ja omavalitsuste esindajate osavõtul koolivõrguarutelud ning nende alusel luuakse ülevaade maakonna soovitavast gümnaasiumivõrgust. 2012. a maikuus täpsustatakse aruteludele tulemusi arvestades edasist tegevuskava ja gümnaasiumide kvaliteedinõudeid 2012. a IV kvartaliks hinnatakse soovitava gümnaasiumivõrgu taristu vajadusi kooliti ERFi programmi tarvis (ERM? ) 2012. IV kvartaliks lepitakse kokku ning sätestatakse gümnaasiumivõrgu korrastamise lõpptähtaeg. 15

PGS -§ 71. Üldkeskhariduse kättesaadavus 2) Kvaliteetse ja valikuterohke gümnaasiumihariduse omandamise võimaluse ning gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastava üldkeskhariduse andmise tagavad riik ja kohalik omavalitsus, pidades igas maakonnas õpilaste arvust lähtuvalt vajalikul arvul gümnaasiume. Riik kohustub pidama igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi. 16

Riigi kohustuse piiritlemine maakonnas vähemalt ühe gümnaasiumiga on vajalik selleks, et • • • tagada kõigi maakondade õpilastele võrdsed valikuvõimalused ja kindlustunne kvaliteetse gümnaasiumihariduse omandamiseks oma maakonnas piiritleda riigi kohustuste miinimumtase üleminekuperioodiks, kui valdava osa koolide gümnaasiumiastmete pidajateks on endiselt kohalikud omavalitsused. vältida olukorda, et riigile soovitakse üle anda koolid, mis ei ole jätkusuutlikud ja maakonna koolivõrgu arengut silmas pidades ka vajalikud.

Tegevuskulude katmine • • • Riigigümnaasiumi tegevuskulud katab riik ning kohalike omavalitsuste ja riigi arvlemist ei kavandata Ühe riigigümnaasiumi maksumus? Munitsipaalgümnaasiumide puhul jätkavad tegevuskulude katmist jätkuvalt kooli pidajad. 18

Maakonnakeskuste riigigümnaasiumide loomise võimalik ajakava: • • 2102 - Viljandi Riigigümnaasium 2013 - Jõgeva ja Läänemaa Riigigümnaasiumid 2015 - Tartu, Jõhvi, Pärnu 2015 -2018 - Põlva, Võru, Valga, Paide (soovi avaldanud) ülejäänud maakonnakeskuste gümnaasiumid 2014+ eurorahadest 2020 - gümnaasiumide struktuurne reform lõpule viidud ka Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus (kas gümnaasiumivõrk riigi käes või linnad toimetavad halduslepingute alusel). Lisaks eraldi KOV gümnaasiumid - Türi, Sillamäe (tänase seisuga) RAPLA? 19

20

Rapla gümnasistid Õppeaasta 2008/2009/2010/2011/2012/2013 Rapla Vesiroosi Gümnaasium Rapla Ühisgümnaasium Kokku 178 203 194 175 177 161 180 147 166 139 Rapla(maa) valikud? 21 381 369 338 327 305

Otsustame täna, et mitte lõpetada homme nii …. ! Tänan kuulamast! 22