HINGAMINE JA HAPPELEELISE SEISUND Mai Soonberg Hambaarstiteadus II

Hingamine ØOn gaasivahetus rakkude ja ümbruskonna vahel: ØVarustab kudesid O 2 – ga (norm. tarbitud O 2 hulk 0, 25 – 0, 35 l/min) ØVäljutab CO 2 (0, 20 – 0, 30 l/min) ØHingamisfunktsioonist olenevad: Øarteriaalsed CO 2 ja O 2 osarõhud ØH+ kontsentratsioon läbi CO 2 regulatsiooni osaleb hingamine vere p. H regulatsioonis NB! Need 3 suurust võivad omakorda mõjutada kopsude ventilatsiooni ØReguleerimiskontuuri ülesanne on neid 3 väärtust peaaegu konstantsena hoida, et säiliks homoöstaas ja oleks tagatud hingamise kohastumine organismi ainevahetuse vajadustega

Joonis 1. Vere p. H-d mõjutavad faktorid 2. Kopsude kaudu väljutataval CO 2–l on oluline roll vere p. H säilitamisel.

CO 2 transport ja sidumine ØCO 2 transpordi ja sidumise kaudu säilitatakse vere ja seega kogu organismi happe-leelise tasakaal ØCO 2 transpordi peamised viisid: • Vesinikkarbonaadina vereplasmas ja erütrotsüütides • Füüsikaliselt lahustununa s. t. dissotsieeerumata süsihappena • Seotult valkudega (hemoglobiin) moodustub karbaminohemoglobiin

• Arteriaalne veri siseneb koekapillaaridesse osarõhuga 40 mm. Hg • Kapillaare ümbritsevates rakkudes tekib ainevahetuse käigus CO 2 liigub rõhugradiendi tõttu kapillaaridesse • CO 2 -ga toimub keemiline modifitseerumine (karboanhüdraadi toimel erütrotsüütides): CO 2 + H 2 O ↔ H 2 CO 3 ↔ HCO 3 - + H+ • HCO 3 - kontsentratsioon erütrotsüüdis tõuseb • HCO 3 - difundeerub erütrotsüüdist välja • Vastukaaluks Cl- ja vesi erütrotsüüti • H+ ioonid seob peamiselt Hb Joonis 2. CO 2 vastuvõtmine kapillaaris, HCO 3 - teke. 1

• CO 2 vastuvõtmise etapid kopsudesse kulgevad vastupidises suunas ja CO 2 difundeerub läbi alveolaarmembraani alveoolidesse Joonis 3. CO 2 äraandmine kopsudesse 1

Hingamise regulatsioon Vere happelisuse suurenedes (p. H langusel): Ø H+ kontsentratsioon tõuseb, vere p. H langeb alla normväärtuse (7, 37 -7, 43) Ø Stiimul kemoretseptoritele, aktiveeruvad ja impulsside sagedus tõuseb Ø Ventilatsioon suureneb (hüperventilatsioon) Ø CO 2 molekule, mis pärinevad reaktsioonist HCO 3 - + H+ H 2 CO 3 CO 2 + H 2 O, elimineeritakse suuremal hulgal, CO 2 osarõhk langeb arteriaalses veres Ø p. H normaliseerub Joonis 4. Ventilatsiooni mõju p. H langusele 2

Hingamise regulatsioon ØLeelise hulga suurenedes (p. H tõus): • Ventilatsioon väheneb (hüpoventilatsioon) • CO 2 osarõhk tõuseb • H+ ioonide kontsentratsioon tõuseb • p. H kasv kompenseeritakse Joonis 5. Seosed PCO 2, p. H ja alveolaarventilatsiooni vahel 5. Ülemisel joonisel on näha muutuseid alveolaarventilatsioonis, kui muutub CO 2 osarõhk arteriaalses veres. Alumisel joonisel on näha muutuseid plasma p. H-s kui muutub alveolaarventilatsioon. CO 2 osarõhk on hoitud sel korral konstantsena ning p. H langus stimuleerib iseseisvalt ilma CO 2 osarõhu muutusteta ventilatsiooni. Kui kasvab ventilatsioon, siis viib see CO 2 osarõhu langusele (ülemine joonis), mis tasakaalustab H+ kontsentratsiooni tõusu (p. H langust).

Kasutatud kirjandus 1. Droual, D. R. Courses Taught by Dr. Robert Droual at Modesto Junior 2. 3. 4. 5. College. Külastatud November 18, 2014 http: //droualb. faculty. mjc. edu/Course%20 Materials/Physiology%20101/Chapt er%20 Notes/Fall%202011/chapter_17%20 Fall%202011. htm Droual, D. R. Courses Taught by Dr. Robert Droual at Modesto Junior College. Külastatud November 18, 2014 http: //droualb. faculty. mjc. edu/Course%20 Materials/Physiology%20101/Chapt er%20 Notes/Fall%202011/chapter_19%20 Fall%202011. htm Kingisepp, P. -H. (2006). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. Pocock, G. , & Richards, C. D. (2006). Human Physiology. Oxford: Oxford University Press. Schmidt, R. F. , & Thews, G. (1997). Inimese füsioloogia. Tartu.

Aitäh!