Hiiumaa saar Lnemeres rikas mitmeklgse ilusa ja puutumatu

Hiiumaa - saar Läänemeres, rikas mitmekülgse, ilusa ja puutumatu looduse ning toredate inimeste poolest.

Hiiumaa on Eesti saartest suuruselt teine saar. Administratiivselt moodustab ta koos oma lähedal asetsevate laidude ning Kassari saarega Hiiu maakonna. See on Eesti väikseim maakond. Hiiumaa pindala koos ligikaudu 200 ümbritseva väikesaarega on 1023 km 2.

Hiiumaa Juba ligi 455 miljonit aastat tagasi tekkis praeguse Kärdla linna lähistel meteoriidiplahvatuse tagajärjel kümmekonna kilomeetrise läbimõõduga rõngassaarestik. Need olid esimesed saared Hiiumaa praegusel kohal ja mainitud sajad miljonid aastad teevad Hiiumaast ühe maailma vanima saare. Pildil: Kärdla meteoriidkraater

Hiiumaa Oma naabersaartega võrreldes on Hiiumaa Saaremaast 2, 6 korda väiksem, Muhust 5, 1 ja Vormsist 11, 1 korda suurem. Suurussuhted teiste Läänemere saartega on: Ahvenamaast (koos skääridega) 1, 4, Gotlandist 2, 9 ja Ölandist 1, 3 korda väiksem, Rügenist aga 1, 1 ning Bornholmist 1, 7 korda suurem.

Hiiumaa Saare suurim pikkus Sarvelt Ristnani on 60 km ja laius Tahkunast Rannakülla 45 km ning rannajoone pikkus ligikaudu 326 km. Kõrgeim punkt on Tornimägi Kõpus (pildil), mis ulatub 68 meetrit üle merepinna. Hiiumaa geograafilised punktid on: Ristna 22º 2’ 22’’, Sarve 23º 4’ 10’’, Tahkuna neem 59º 5’ 36’’, Emmaste Rannaküla neem 58º 41’ 13’’.

Hiiumaa kaugus mandri-Eestist on 22 km ja naabersaarest Saaremaast 6 km. Rootsi rannikuni läänes jääb umbes 250 km ning Soome rannikuni põhja pool 120 km. Kaugus lähimate pealinnadeni on: Tallinn 120 km, Helsingi 180 km, Stockholm 240 km ja Riia 270 km.

Hiiumaa ajalugu Leiud kõnelevad sellest, et Hiiumaale jõudsid inimesed juba üle 7000 aasta tagasi. Tõsi, siin elati hooajaliselt, et kalastada ja hülgeid püüda. 11. -12. sajandist pärit muinaspõldude avastamine räägib juba püsiasutuse olemasolust. Arvatavalt tekkis see varem, umbes 1000 -500 e. Kr, mil surnuid hakati matma kivikirstkalmetesse. Põhilise leppe kivid (pildil) on kivikalme arvatavasti pronksiajast.

Hiiumaa ajalugu Vanimad inimtegevuse jäljed Hiiumaal ulatuvad ajas tagasi kusagile 7 ja poole aastatuhande taha keskmisse kiviaega – siis külastasid toonast mõne ruutkilomeetri suurust “Kõpu saart” aeg-ajalt kiviaja hülgekütid. Millal Hiiumaale aastaringselt paigale on jäädud, ei osata praegu veel öelda: väike saar väikese metsaga ei saanud ainult küttimise ning korilusega tegelevatele hõimudele aastaringset eluaset igatahes veel pakkuda.

Hiiumaa ajalugu Umbes 4 200 aastat tagasi hakkab Eesti aladele sisse imbuma venekirveskultuuri hõime. Nemad tegelesid juba karjakasvatuse ning algelise maaviljelusega ning nende jaoks olid rannikualad elamiseks soodsad. Ka Hiiumaalt on venekirveid juhuleidudena leitud Kõpust, Ülendilt, Tatermalt, Tubalalt ning Nõmbast. Pronksiaja leidudest Hiiumaal kindlaid andmeid ei ole.

Hiiumaa ajalugu Tänan, et vaatasite!

Tänan, et vaatasite! Koostaja Martin Hinno Abileheküljed hiiumaa. ee histrodamus. ee puhkaeestis. ee virtsu. ee